Obsah (7)

§ 29§ 31§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12525 Tsiviilasi DOMINIC INVESTMENT OÜ pankrotiavaldus Menetlusosalised

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 6. Lisaks

§ 31

lg-s 4 kehtestatud maksejõuetuse eeldusele on kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

1. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 1600 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja täita kohustusi koosneb erinevate äriühingute osadest, millel reaalne väärtus puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.
2. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on R P (endine juhatuse liige) rikkunud arvelduskontolt väljamakseid tehes rikkunud äriseadustikus ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud kohustusi ning võib esineda alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks R P vastu. Samas viitab ajutine haldur, et 2 kuivõrd väljamaksete tegemisest on möödunud 9 aastat, võib olla nõue aegunud. Lisaks on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige L D on rikkunud kohustust korraldada raamatupidamist ning jätnud äriregistrile teadlikult edastamata majandusaasta aruanded. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on L D rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevaid käitumisnorme ning võib esineda alus kahju hüvitamise hagi esitamiseks.
3. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 10. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29

lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

11. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8). 12. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Vastavalt ajutise halduri ettepanekule määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme. Ka äriregistri seadus näeb ette, et pärast juriidilisest isikust pankrotivõlgniku registrist kustutamist on dokumentide hoidjaks juhatuse liige (ÄRS § 23 lg 8). Menetluskulud 13.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas menetluskulud (p 1) ning ajutise halduri tasu (p 2).

1. Kohus jätab menetluskulud ning ajutise halduri tasu võlgniku kanda.
2. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (

§ 23lg 3).

16. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1920 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab 3 põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1920 eurot, koos käibemaksuga 2342,40 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

17.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. 18. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 19. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 16 tunni eest summas 1056 eurot (alustatud pooltunde 32 x 33).

§ 23

lg 4 viimasest lausest tulenevalt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, s.o 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest 1000,40 euro ulatuses. 20. Vastavalt

§ 23

lõikele 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 1000,40 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik 4