1-24-2635/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. novembril
2. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-24-2635 Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Artūrs Sprincis süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. augusti
4. a otsus lühimenetluses Apellandid Süüdistatav Artūrs Sprincis ja tema kaitsja Süüdistatav Artūrs Sprincis, isikukood 38704120025, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (kd III tlk 80) Prokurör Triin Tumala Margus Viira Kaitsja RESOLUTSIOON
5. Jätta süüdistatava Artūrs Sprincise ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.
6. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artūrs Sprincise apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu süüdistatava kanda.
7. Tõlkida määrus vene keelde ning edastada tõlge Artūrs Sprincisele kinnipidamisasutusse. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
8. Artūrs Sprincisele esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistus hõlmas 26 erinevat varguse episoodi, millest 2 jäi katsestaadiumisse. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi 8 kannatanut, kokku nõuti süüdistatavalt 7030,50 euro vargustega tekitatud kahju hüvitamist.
9. Pärnu Maakohus tunnistas Artūrs Sprincisi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Seda karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse ehk 2 aasta ja 1 kuu pikkuse 1 vangistuse võrra ning liitkaristuseks loeti 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Liitkaristuse hulka loeti KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistus ning karistusaja alguseks loeti Artūrs Sprincisi kahtlustatavana kinnipidamine
10. veebruaril
11. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend jäeti muutmata ning kohus määras, et see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohus rahuldas tsiviilhagid esitanud kannatanute nõuded ning määras kindlaks ja mõistis süüdistatavalt välja kriminaalasja menetluskulud. Maakohtu motiivid selle kohta, miks tuleb Artūrs Sprincisile mõista otsuse resolutsioonis kajastatud karistus, olid kokkuvõtlikult järgmised.
12. Artūrs Sprincisile esitatud süüdistus on täies mahus tõendatud ning prokuratuur on süüdistuses tema teod õigesti kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna süüdistataval on 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning ta pani uued kuriteod toime kuni
13. oktoobrini
14. a kulgeval katseajal, siis ei avaldanud eelmine karistus talle järelikult soovitud mõju. Sel põhjusel ei tule kõne alla kergemaliigiline ehk rahaline karistus.
15. Süüdistatava süüd suurendavad tegurid on järgmised: episoodide arv (26 tk) ja kahju suurus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et Artūrs Sprincisis hakkas uusi vargusi toime panema vahetult pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud šokivangistuse ärakandmist ning seda, et varguste toimepanemisest on saanud süüdistatava jaoks eluviis ja elatusallikas, kuna ta varastab ka selleks, et n-ö täita tellimusi. Kuigi süüdistatava süü on üle keskmise suur, võib karistust kergendavat asjaolu (süü ülestunnistamisele ilmumine) silmas pidades teda karistada sanktsiooni keskmisesse määra jääva karistusega, milleks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
16. Põhjendatud pole kaitsja taotlus kohaldada Artūrs Sprincisile KarS § 74 lg 5 sätestatut. Esiteks karistati süüdistatavat eelmise kohtuotsuse alusel tingimisi vangistusega. Nii anti vabadusse jäetud Artūrs Sprincisile võimalus oma käitumist korrigeerida, kuid süüdistatav seda ei teinud. Arvestades isiku süü suurust ja eelmist karistust, poleks KarS § 75 lg 4 rakendamine kohane ja õiglane. Teiseks on süüdistataval võimalik oma viimases sõnas antud lubadusi tõestada ja realiseerida kinnipidamisasutuses. Ka seal pakutakse sõltlastele abi ja ravi ning vanglaski on sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme. Kolmandaks ei ole Artūrs Sprincis esitanud tõendeid ei sõltuvuse ega ravivõimaluste kohta.
17. Maakohus kuulutas
18. augustil
19. a otsuse resolutiivosa ning tegi motiivid teatavaks
20. septembril
21. a. Kohtuotsus tõlgiti Artūrs Sprincisi jaoks vene keelde ning vahistatud süüdistatavale toimetati otsuse tõlge AET-i kaudu kätte
22. oktoobril
23. a. Apellatsioonid.
24. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav Artūrs Sprincis ja tema kaitsja.
25. Süüdistatav palub asendada talle mõistetud reaalne vangistus raviga rehabilitatsioonikeskuses. Kuna ta pani kõik kuriteod toime sõltuvuse tõttu, siis soovib ta sellest vabaneda. Tallinna Vangla täiel määral ravi ei võimalda. Tegelikult ei ole varguste toimepanemine tema eluviis, tal on võimalik sissetulekut teenida õpitud erialal - agronoomina. Tõend sõltuvuse ja selle kohta, et rehabilitatsioonikeskus on nõus teda vastu võtma, on tal olemas. Arvestades eeltoodut oleks kohaseks karistuseks 4 aasta pikkune tingimuslik vangistus koos kohustusega alluda 1 aasta jooksul elektroonilisele valvele. 8.1 Süüdistatava apellatsioonile on lisatud Viljandi Haigla
26. septembri
27. a teatis selle kohta, et Artūrs Sprincis on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates
28. augustist
29. a. 8.2 Artūrs Sprincis täiendas oma apellatsiooni ja edastas ringkonnakohtule Tallinna Vangla poolt süüdistatava nõudmisel
30. oktoobril
31. a väljastatud teatise selle kohta, et talle tehti 2 vanglas
32. veebruaril
33. a multitest, mis reageeris positiivselt kanepile ja bensodiasepiinidele. Teatise koostaja juhtis Artūrs Sprincise tähelepanu asjaolule, et kiri ei tõenda narkosõltuvuse olemasolu, kuivõrd sellise diagnoosi saab panna ainult pädev erialaspetsialist. Artūrs Sprincis palub sõltuvust kinnitav tõend vastu võtta ja sellega otsuse tegemisel arvestada.
34. Süüdistatava kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, Artūrs Sprincisile mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Kaitsja on seisukohal, et maakohus pole nõuetekohaselt põhistanud Artūrs Sprincisile mõistetud karistuse määra ning seda, miks ei arvestatud süüdistatava ja kaitsja taotlusega kohaldada KarS § 74 lg 5 sätestatut ning miks täidab ainult vangistus karistuse eesmärgid. Kohus ei hinnanud argumenti, et süüdistataval on kindel elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmed. Süüdistatavale mõistetud pikk vangistus ei ole tema perekonda ja ka ühiskonda tervikuna silmas pidades mõistlik. Sõltuvusravi koos elektroonilise valve kohaldamisega elimineerib uute kuritegude toimepanemise ohu. Ringkonnakohtu seisukoht.
35. Kolleegium leiab, et nii Artūrs Sprincise kui ka tema kaitsja apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud.
36. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda valitud menetlusliik. Artūrs Sprincis nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses (nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).
37. Teiseks on maakohus ammendavalt põhjendanud seda, miks pole KarS § 74 lg 5 sätestatu kohaldamine antud juhul võimalik. Kolleegium soostub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et sõltuvust tunnistaval ja sellest vabaneda soovival inimesel ei tohiks tegelikult olla suurt vahet, kus ta sõltuvusravi saab. Kuigi kaitsja heidab maakohtule alusetult ette põhjenduste puudumist, ei ole apellandid ise avanud põhjuseid ja esitanud argumente, miks peaks tingimata eelistama olukorras, kus ka kinnipidamisasutus tagab sõltlastele vajaliku abi, süüdistatava vabastamist ja suunamist rehabilitatsiooniasutusse. Vastuseks kaitsja etteheitele, miks maakohus ei hinnanud süüdistatava elukoha sobivust elektrooniliseks valveks, märgib ringkonnakohus, et taotlust kontrollida elukoha vastavust maakohtule ei esitatud ja kohtul vaikimisi sellist kohustust ei ole.
38. Kolmandaks ei ole mitte mingisugust põhjust leevendada süüdistatavale mõistetud karistust, mis on tema minevikku (kehtiv karistus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, uute tegude toime panemine katseajal ja vahetult pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist), episoodide arvu (26 vargust, millest osa episoode on toime pandud ka ühel ja samal päeval) ja ainult kauplusevargustega tekitatud kahju suurust (7030,50 eurot) silmas pidades täiesti kohane, et mitte öelda leebe. Kolleegium nendib, et selliseid vigu, mis tingiks kaitsja apellatsiooni rahuldamise või kohustaks ringkonnakohut apellatsiooni piiridest väljuma, maakohus karistuse mõistmisel teinud ei ole.
39. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. Kuigi süüdistatav esitas apellatsiooni eesti keeles, on kriminaalasjas läbivalt märgitud, et ta eesti keelt ei valda ning kohtuistungil osales ka tõlk. Sel põhjusel tuleb kooskõlas KrMS § 10 lg 5 käsilolev määrus tõlkida vene keelde ning selle tõlge edastada süüdistatavale kinnipidamisasutusse. 3
40. Süüdistatava kaitsja esindas klienti riigi õigusabi korras ning kaitsja taotleb tasu kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotluse järgi kulutas kaitsja 120 minutit (s.o 2 tundi) maakohtu lahendiga tutvumisele, konsulteeris süüdistatavaga ja koostas apellatsiooni. Toimingud olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo advokaadile Margus Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artūrs Sprincise apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu Artūrs Sprincise kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4