← Eesti

1-19-4024/8

Obsah (8)§ 199§ 81§ 68§ 73§ 78§ 82§ 4§ 10

1-19-4024 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-4024 (18231601849) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi

§ 199lg 1 ja § 25 lg 2 järgi Käskmenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav A.

S. Sünniaeg: xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; süüdistusakti kohaselt töökoht: OOO D, xxxx; elukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.08.2018 kuni 19.08.

  1. Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata, karistatud kahel korral väärteokorras. Kohtueelsel menetlusel advokaat Veera Tolli-Baskin Kaitsja RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 ja

§ 81lg 1 p 2 alusel menetlus kriminaalasjas nr 119-4024

(18231601849)A. S. süüdistuses

§ 199lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises kuriteo aegumise tõttu. 2. Kr

MS § 183 alusel jätta süüdistatava A. S. määratud kaitsjale advokaadile Veera TolliBaskin kohtueelsel menetlusel makstud tasu summas 75 (seitsekümmend viis) eurot riigi kanda.

  1. Salvestis: DVD-R plaat turvakaamera videosalvestusega (tl 21), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  2. Koopia käesolevast määrusest edastada teadmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 383 lg 1, 384 lg 1, 386 ja 387 alusel 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaaltoimiku läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Ringkonnaprokuratuuris koostati kriminaalasjas nr 18231601849 20.05.2019 süüdistusakt käskmenetluses ja kriminaaltoimik saadeti samal päeval Harju Maakohtusse. 1 Käskmenetluses koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistati A. S.t selles et, tema viibides 18.08.2018 xxxx asuvas xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-ile kuuluvad Tommy Hilfiger sokid maksumusega 13.90, Tommy Hilfigeri särgi maksumusega 69.90 eurot ja Tommy Hilfigeri jope maksumusega 199 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 282.80 eurot, millega möödus kassast jättes kauba eest maksmata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Seega A. S. pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu 11.06.2019 otsusega mõisteti A. S. süüdi

§ 199

lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 500 (viissada) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.08.2018 kuni 19.08.2018, s.o 2 päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale ja lõplikuks rahaliseks karistuseks loeti rahaline karistus 44 miinimumpäevamäära, s.o 440 eurot.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud rahaline karistus summas 440 eurot A.

S. suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimisel, et süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt arvestati katseaja kulgemist alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast, s.o alates 11.06.2019. Lisaks sellele mõisteti süüdimõistetult KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja määratud kaitsjale makstud tasu 75 (seitsekümmend viis) eurot. Peale selle mõisteti süüdimõistetult KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Kuivõrd süüdistatava emakeeleks oli vene keel, tõlgiti otsus vene keelde ning otsuse tõlge saadeti tähitud kirjaga süüdistusaktis märgitud süüdistatava elukoha aadressile. Süüdistatavale edastatud otsuse tõlge tagastati Harju Maakohtule 19.07.2019, kuivõrd Venemaa postiasutuse andmetel ei tulnud adressaat postiasutusse saadetisele järele. Harju Maakohus saatis kohtuotsuse tõlke ka süüdimõistetu e-posti aadressile ning teavituse kohaselt toimetati sõnum adressaadile kohale, kuid sihtserver vastuvõtuteatist ei saatnud ja adressaat saadetise kättesaamist ei kinnitanud. Harju Maakohus saatis uuesti kohtuotsuse tõlke süüdistatava süüdistusaktis märgitud elukoha aadressile, kuid otsuse tõlge tagastati Harju Maakohtule 04.03.2020, kuivõrd Venemaa postiasutuse andmetel ei tulnud adressaat postiasutusse saadetisele järele. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus Venemaa Föderatsioon peab kolmandat aastat agressioonisõda Ukrainas, mistõttu on rahvusvahelise õigusabi alane suhtlus Venemaa Föderatsiooniga sisuliselt lõppenud ning puuduvad võimalused taotleda Venemaa pädevate asutuste abi kohtuotsuse kättetoimetamiseks. Seejuures saab Venemaa postiasutuse teadetest ja saadetise tagastamisest järeldada, et süüdimõistetu tegelikkuses süüdistusaktis märgitud aadressil ei ela ja saadetised temani ei jõua. Harju Maakohtul puuduvad aga pädevus ja võimalus süüdimõistetule otsuse kättetoimetamiseks muul viisil kui postiasutuse kaudu ning võimalust süüdimõistetu tegeliku elukoha tuvastamiseks Venemaa Föderatsioonis maakohtul ei ole. Olukorras, kus Harju Maakohtule ei ole süüdimõistetu tegelik elukoht teada, ei ole ka võimalik temale saadetisi kätte toimetada. KrMS § 254 lg 5 sätestab, et käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile ning lõike 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses 2 tehtud otsus jõustub. Kuigi KrMS § 254 lg 5 kohaselt toimetatakse kohtuotsuse koopia süüdistatavale muuhulgas ka KrMS § 164 lg 3 kohaselt, ei ole see säte rakendatav, kuivõrd käskmenetluses kohtuistungit ei toimu ja otsuse koostamine toimub kirjalikus menetluses, mistõttu ei saa olla ka kohalviibivaid isikuid, kellele teateid, s.h kohtuotsust ette lugeda. Seega saab lähtuda vaid KrMS § 164 lg 5 sätestatud korrast, mille rakendamine ei ole tulemust andnud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja kellele otsuse kättetoimetamine kohtule teada oleval aadressil ei ole osutunud võimalikuks. Seega kuigi kohus tegi otsuse juba 11.06.2019, kuid KrMS § 254 lg 5 ja 6 sätestatud tähtaegu järgida ei ole võimalik, sest süüdimõistetu tegelik asukoht ei ole teada ja süüdimõistetule ei ole võimalik otsust kätte toimetada. Samas sõltub kohtuotsuse jõustumine just nimelt otsuse kättetoimetamisest ja sellest möödunud ajavahemikust. Seega on käskmenetluses tehtava kohtuotsuse jõustumine seatud otsesesse sõltuvusse süüdistatavale ja kaitsjale kohtuotsuse koopia toimetamisest ja nende poolt kättesaamisest ja süüdistatava ning kaitsja õigusest seaduses märgitud tähtaja jooksul esitada taotlust asja arutamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 sõnastuse kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Sellest tulenevalt saab käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustuda kahe üheaegse tingimuse esinemisel, s.o kohtuotsus peab olema süüdistatavale ja kaitsjale toimetatud ja otsuse kättesaamisest alates ei ole süüdistatav ega kaitsja 15 päeva jooksul esitanud taotlust kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käesolevas kriminaalasjas ei ole õnnestunud kohtuotsuse koopiat süüdistatavale toimetada, mistõttu ei ole süüdistatav ka kohtuotsuse koopiat senini kätte saanud. Kaitsja on küll kohtuotsuse kätte saanud, kuid kaitsja poolt otsuse kättesaamine ja taotluse esitamata jätmine ei asenda süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamist. Sellest tulenevalt kuna süüdistatav ei ole kohtuotsust kätte saanud, ei ole süüdistataval olnud võimalik ka esitada taotlust kriminaalasja arutamiseks üldkorras ja KrMS § 254 lg 6 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg ei ole senini kulgema hakanud. Seega ei ole kohtuotsus senini jõustunud, mistõttu ei kohaldu ka

§ 82sätestatud otsuse täitmise aegumise sätted.

Süüdistatavatele inkrimineeritavad kuritegu on

§ 4lg 3 sätete kohaselt teise astme kuritegu.

Kuivõrd süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on süüdistusakti kohaselt toime pandud 18.08.2018, siis tõusetub küsimus süüteo aegumisest

§ 81sätete kohaselt.

Vastavalt

§ 81

lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt

§ 81

lg 5 loetletud põhimõtetele kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega, s.h p 1 kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, p 2 kohaselt süüdistatava kohtu alla andmisega, p 3 kohaselt kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, p 4 kohaselt kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega ja p 5 kohaselt kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määrusega.

§ 81

lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti

§ 81lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest.

Samas

§ 81

lg 6 teise lause kohaselt ei tohi isikut kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud

§ 81lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

Otsustamaks seda kas süüdistatavale inkrimineeritud tegu on aegunud, tuleb määratleda kuriteo toimepanemise aeg, s.o aeg, millest

§ 81

lg 1 kohaselt aegumistähtaega arvestatakse.

§ 10

sätete kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema ning sama sätte teise lause kohaselt tagajärje saabumise aega 3 ei arvestata. Süüdistatavatele inkrimineeritud

§ 199

lg 1 ja § 25 lg 2 nägi ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse puhul on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga ning tegu jäi lõpule viimata süüdistatava kinnipidamise tõttu. Süüdistatavatele inkrimineeritav süütegu on toime pandud 18.08.2018 kell 15.

  1. Kriminaalasi saadeti kohtusse 20.05.
  2. Kuivõrd KrMS § 253 kohaselt teeb kohus pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist sama paragrahvi p 1-3 märgitud lahendi ja seetõttu süüdistatava kohtu alla andmist ette nähtud ei ole, tegi kohus sellele vaatamata kohtu alla andmise määruse 22.05.2019, kuivõrd ei pidanud võimalikuks teha otsust isiku suhtes, keda kohtu alla antud ei ole. Seega tegi kohus

§ 81

lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingu, mistõttu kuriteo aegumine katkes 22.05.2019 ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 algas uuesti alates

§ 81lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingu tegemisest, s.o kohtu alla andmisest.

Sellest tulenevalt algas

§ 81

lg 1 p 2 sätestatud 5aastane tähtaeg mitte enam kuriteo toimepanemisest, vaid kohtu alla andmisest, s.o 22.05.2019 ning lõppes 22.05.2024.

§ 81

lg 7 sätestab süüteo aegumise peatumise asjaolude loetelu, kuid käesolevas kriminaalasjas neid asjaolusid ei esine. Kuivõrd süüteo aegumise katkemise alusest on möödunud viis aastat ja kuriteo aegumise peatumise aluseid ei esine, tuleb lähtuda

§ 81

lg 1 p 2, lg 5 p 2 ja lg 6 sätestatud põhimõttest ning asuda seisukohale, et süüdimõistetule inkrimineeritud kuriteo 5-aastane aegumistähtaeg on möödunud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu hakkas pärast kuriteo toimepanemisest arvestatava aegumistähtaja katkemist uuesti aeguma alates

§ 81

lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingust, s.o alates 22.05.2019 ja kohtuotsus ei ole senini jõustunud, mistõttu süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegu on

§ 81

lg 1 p 2 sätestatud põhimõtte kohaselt aegunud viie aasta möödumisel kuriteo aegumiste tähtaega katkestanud menetlustoimingu tegemisest ning kriminaalasjas tuleb menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Menetluskulu KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd menetlusseadustik ei ole menetluse lõpetamise erinevate aluste esinemise korral sätestanud mingeid erisusi, tuleb lähtuda ülalviidatud sätte põhimõttest kulude hüvitaja osas. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 sätetele on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale määratud kaitsjatele makstud tasu kaitsja esitatud taotlustes näidatud ulatuses. KrMS § 45 lg 4 sätestab kaitsja kohustusliku osavõtu kohtumenetlusest, sätestades ka p-s 1 ja 2 erandid. Nimetatud erandid kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluses ei hõlma. KrMS

  1. peatüki
  2. jagu sätestab käskmenetluse kohaldamise alused ning käskmenetlust reguleerivatest normidest nähtub, et prokuratuur peab koostatava süüdistusakti edastama lisaks süüdistatavale ka kaitsjale ning kaitsjal on õigus pärast kohtuotsuse kättetoimetamist taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et käskmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik. Sellest tulenevalt puudub alus võtta seisukohta kaitsja osavõtu vajalikkusest või põhjendatusest ning kaitsjale määratud tasu korral on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse kulu, milleks on kaitsjale määratud tasu, tuleb jätta riigi kanda täies ulatuses. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus kohtueelsele menetlejale üle antud videosalvestis DVD-R plaadil, millel on salvestatud süüdistatava käitumine kaupluses. Eelmärgitud salvestist on ka vaadeldud ja salvestis asub kriminaaltoimikus. Kuivõrd eelmärgitud salvestis on kriminaaltoimikus, peab kohus lahendama küsimuse, kuidas 4 toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures või antud hoiule kellelegi teisele. Kriminaaltoimikus asuvale optilisele andmekandjale on salvestatud tõendamiseset puudutavad asjaolud, mistõttu on see oluliseks tõendiks süüdistatava süüküsimuse lahendamisel. Seega kuivõrd tegemist on kriminaalasjas olulise tõendiga, tuleb see salvestis jätta kriminaaltoimikusse. Samas on tegemist menetlustoimingu protokolli lisaga, mille osas kohus tegelikkuses seisukohta võtma ei peaks. Kuivõrd varastatu on kohtueelsel menetlusel asjade omanikule tagastatud, puudub kohtul vajadus nende asjade osas seisukohta võtta, kuivõrd tegemist ei ole asjadega, mis on kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures või antud vastutavale hoiule kellelegi teisele. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.