S. Sünniaeg: xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; süüdistusakti kohaselt töökoht: OOO D, xxxx; elukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.08.2018 kuni 19.08.
MS § 183 alusel jätta süüdistatava A. S. määratud kaitsjale advokaadile Veera TolliBaskin kohtueelsel menetlusel makstud tasu summas 75 (seitsekümmend viis) eurot riigi kanda.
Harju Maakohtu 11.06.2019 otsusega mõisteti A. S. süüdi
lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 500 (viissada) eurot.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.08.2018 kuni 19.08.2018, s.o 2 päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale ja lõplikuks rahaliseks karistuseks loeti rahaline karistus 44 miinimumpäevamäära, s.o 440 eurot.
S. suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimisel, et süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 kohaselt arvestati katseaja kulgemist alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast, s.o alates 11.06.2019. Lisaks sellele mõisteti süüdimõistetult KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja määratud kaitsjale makstud tasu 75 (seitsekümmend viis) eurot. Peale selle mõisteti süüdimõistetult KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Kuivõrd süüdistatava emakeeleks oli vene keel, tõlgiti otsus vene keelde ning otsuse tõlge saadeti tähitud kirjaga süüdistusaktis märgitud süüdistatava elukoha aadressile. Süüdistatavale edastatud otsuse tõlge tagastati Harju Maakohtule 19.07.2019, kuivõrd Venemaa postiasutuse andmetel ei tulnud adressaat postiasutusse saadetisele järele. Harju Maakohus saatis kohtuotsuse tõlke ka süüdimõistetu e-posti aadressile ning teavituse kohaselt toimetati sõnum adressaadile kohale, kuid sihtserver vastuvõtuteatist ei saatnud ja adressaat saadetise kättesaamist ei kinnitanud. Harju Maakohus saatis uuesti kohtuotsuse tõlke süüdistatava süüdistusaktis märgitud elukoha aadressile, kuid otsuse tõlge tagastati Harju Maakohtule 04.03.2020, kuivõrd Venemaa postiasutuse andmetel ei tulnud adressaat postiasutusse saadetisele järele. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus Venemaa Föderatsioon peab kolmandat aastat agressioonisõda Ukrainas, mistõttu on rahvusvahelise õigusabi alane suhtlus Venemaa Föderatsiooniga sisuliselt lõppenud ning puuduvad võimalused taotleda Venemaa pädevate asutuste abi kohtuotsuse kättetoimetamiseks. Seejuures saab Venemaa postiasutuse teadetest ja saadetise tagastamisest järeldada, et süüdimõistetu tegelikkuses süüdistusaktis märgitud aadressil ei ela ja saadetised temani ei jõua. Harju Maakohtul puuduvad aga pädevus ja võimalus süüdimõistetule otsuse kättetoimetamiseks muul viisil kui postiasutuse kaudu ning võimalust süüdimõistetu tegeliku elukoha tuvastamiseks Venemaa Föderatsioonis maakohtul ei ole. Olukorras, kus Harju Maakohtule ei ole süüdimõistetu tegelik elukoht teada, ei ole ka võimalik temale saadetisi kätte toimetada. KrMS § 254 lg 5 sätestab, et käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile ning lõike 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses 2 tehtud otsus jõustub. Kuigi KrMS § 254 lg 5 kohaselt toimetatakse kohtuotsuse koopia süüdistatavale muuhulgas ka KrMS § 164 lg 3 kohaselt, ei ole see säte rakendatav, kuivõrd käskmenetluses kohtuistungit ei toimu ja otsuse koostamine toimub kirjalikus menetluses, mistõttu ei saa olla ka kohalviibivaid isikuid, kellele teateid, s.h kohtuotsust ette lugeda. Seega saab lähtuda vaid KrMS § 164 lg 5 sätestatud korrast, mille rakendamine ei ole tulemust andnud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja kellele otsuse kättetoimetamine kohtule teada oleval aadressil ei ole osutunud võimalikuks. Seega kuigi kohus tegi otsuse juba 11.06.2019, kuid KrMS § 254 lg 5 ja 6 sätestatud tähtaegu järgida ei ole võimalik, sest süüdimõistetu tegelik asukoht ei ole teada ja süüdimõistetule ei ole võimalik otsust kätte toimetada. Samas sõltub kohtuotsuse jõustumine just nimelt otsuse kättetoimetamisest ja sellest möödunud ajavahemikust. Seega on käskmenetluses tehtava kohtuotsuse jõustumine seatud otsesesse sõltuvusse süüdistatavale ja kaitsjale kohtuotsuse koopia toimetamisest ja nende poolt kättesaamisest ja süüdistatava ning kaitsja õigusest seaduses märgitud tähtaja jooksul esitada taotlust asja arutamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 sõnastuse kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Sellest tulenevalt saab käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustuda kahe üheaegse tingimuse esinemisel, s.o kohtuotsus peab olema süüdistatavale ja kaitsjale toimetatud ja otsuse kättesaamisest alates ei ole süüdistatav ega kaitsja 15 päeva jooksul esitanud taotlust kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käesolevas kriminaalasjas ei ole õnnestunud kohtuotsuse koopiat süüdistatavale toimetada, mistõttu ei ole süüdistatav ka kohtuotsuse koopiat senini kätte saanud. Kaitsja on küll kohtuotsuse kätte saanud, kuid kaitsja poolt otsuse kättesaamine ja taotluse esitamata jätmine ei asenda süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamist. Sellest tulenevalt kuna süüdistatav ei ole kohtuotsust kätte saanud, ei ole süüdistataval olnud võimalik ka esitada taotlust kriminaalasja arutamiseks üldkorras ja KrMS § 254 lg 6 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg ei ole senini kulgema hakanud. Seega ei ole kohtuotsus senini jõustunud, mistõttu ei kohaldu ka
Süüdistatavatele inkrimineeritavad kuritegu on
Kuivõrd süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on süüdistusakti kohaselt toime pandud 18.08.2018, siis tõusetub küsimus süüteo aegumisest
Vastavalt
lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt
lg 5 loetletud põhimõtetele kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega, s.h p 1 kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, p 2 kohaselt süüdistatava kohtu alla andmisega, p 3 kohaselt kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, p 4 kohaselt kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega ja p 5 kohaselt kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määrusega.
lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti
Samas
lg 6 teise lause kohaselt ei tohi isikut kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud
Otsustamaks seda kas süüdistatavale inkrimineeritud tegu on aegunud, tuleb määratleda kuriteo toimepanemise aeg, s.o aeg, millest
lg 1 kohaselt aegumistähtaega arvestatakse.
sätete kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema ning sama sätte teise lause kohaselt tagajärje saabumise aega 3 ei arvestata. Süüdistatavatele inkrimineeritud
lg 1 ja § 25 lg 2 nägi ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse puhul on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga ning tegu jäi lõpule viimata süüdistatava kinnipidamise tõttu. Süüdistatavatele inkrimineeritav süütegu on toime pandud 18.08.2018 kell 15.
lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingu, mistõttu kuriteo aegumine katkes 22.05.2019 ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 algas uuesti alates
Sellest tulenevalt algas
lg 1 p 2 sätestatud 5aastane tähtaeg mitte enam kuriteo toimepanemisest, vaid kohtu alla andmisest, s.o 22.05.2019 ning lõppes 22.05.2024.
lg 7 sätestab süüteo aegumise peatumise asjaolude loetelu, kuid käesolevas kriminaalasjas neid asjaolusid ei esine. Kuivõrd süüteo aegumise katkemise alusest on möödunud viis aastat ja kuriteo aegumise peatumise aluseid ei esine, tuleb lähtuda
lg 1 p 2, lg 5 p 2 ja lg 6 sätestatud põhimõttest ning asuda seisukohale, et süüdimõistetule inkrimineeritud kuriteo 5-aastane aegumistähtaeg on möödunud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu hakkas pärast kuriteo toimepanemisest arvestatava aegumistähtaja katkemist uuesti aeguma alates
lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingust, s.o alates 22.05.2019 ja kohtuotsus ei ole senini jõustunud, mistõttu süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegu on
lg 1 p 2 sätestatud põhimõtte kohaselt aegunud viie aasta möödumisel kuriteo aegumiste tähtaega katkestanud menetlustoimingu tegemisest ning kriminaalasjas tuleb menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Menetluskulu KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd menetlusseadustik ei ole menetluse lõpetamise erinevate aluste esinemise korral sätestanud mingeid erisusi, tuleb lähtuda ülalviidatud sätte põhimõttest kulude hüvitaja osas. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 sätetele on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale määratud kaitsjatele makstud tasu kaitsja esitatud taotlustes näidatud ulatuses. KrMS § 45 lg 4 sätestab kaitsja kohustusliku osavõtu kohtumenetlusest, sätestades ka p-s 1 ja 2 erandid. Nimetatud erandid kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluses ei hõlma. KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.