1-17-6904/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2019 1-17-6904 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus F.H (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Süüdimõistetu F.H, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati F.H süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusajast maha ning F.H vangistuse pikkuseks jäi 1 aasta 11 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10761 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning F.H liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. F.H karistusaeg algas
9. jaanuaril 2017 ja lõpeb
10. aprillil
13. veebruaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad F.H ennetähtaegset vabastamist.
14. Viru Maakohus jättis
15. veebruari
16. a määrusega F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu karistuse eesmärgid on saavutatud ja ta ei pane enam toime uusi kuritegusid. F.H kuritegeliku käitumise jätkumise oht on kõrge. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuriteo pani ta toime katseajal. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on viis. Kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. See tingimus ei ole F.H puhul täidetud. Varasemalt ei suutnud F.H kriminaalhooldust läbida. Süüdimõistetul kindla elu- ja töökoha olemasolu tema edasist õiguskuulekust ei taga. MÄÄRUSKAEBUS
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse F.H , kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastada. F.H arvates rajaneb maakohtu otsustus tõendite ja asjaolude osalisel ning valikulisel hindamisel. Kohus võttis arvesse eeskätt teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jättes arvestamata tema kohta käiva positiivse teabe. Maakohus tugines tema kehtivatele distsiplinaarkaristustele. Teda on karistatud ebaviisaka käitumise eest. Tegelikkus on aga see, et vangivalvurid ise provotseerivad kinnipeetavaid. Ühe distsipliinirikkumisena on märgitud „füüsiline rünne või selle oht“. Tema kedagi füüsiliselt rünnanud või ohustanud ei ole. Tal oli vestlus kaaskinnipeetavaga ning valvur sai millestki valesti aru. Ta saab kaasvangidega hästi läbi. Vabaduses on tal maja ja töökoht. Elukaaslane ja lapsed ootavad teda. Tal on ka haige vanaisa, keda on vaja aeg-ajalt aidata. Eelneval kriminaalhooldusel toime pandud rikkumist ta kahetseb. Ta on asjadest aru saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
19. või
20. peatüki sätteid, arvestades
21. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. Kohtukolleegiumi hinnangul on F.H määruskaebus tervikuna perspektiivitu.
27. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. aprilli
29. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
30. Viru Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud F.H vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et kinnipeetava ennetähtaegne 2