Obsah (4)

§ 41§ 158§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2225 Otsuse kuupäev 12. oktoober 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Egert Dulinetsi kaebus Tartu Vangla vastu mi

) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 - pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Kohus selgitab kaebajale, et RVastS § 17 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul (kaebuse asjaoludel kolme aasta jooksul arvates 05.08.2022.a läbiotsimistest) on tal õigus esitada vastustajale taotlus esimese läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada uus kaebus kohtule. Kaebuse lahendamine

1. Kohus lahendab sisuliselt nõude hüvitada 05.08.2022 toimunud teise (korduva) läbiotsimisega tekitatud mittevaraline kahju. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
2. Kohus mõistab vastustaja seisukohti nii, et RVastS § 18 lg 2 tähenduses on tegemist olukorraga, kus vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (mitte olukorraga, kus kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga). Kohtueelses menetluses tehtud vastustaja otsuse resolutsioonis on öeldud, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ja seetõttu jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja hinnangul ei ole täidetud tingimus, et kaebajal peab olema tekkinud kahju. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastase teoga avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja on selge sõnaga kinnitanud, et 05.08.2022 toimunud teine (korduv) lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane. Kohus nõustub sellega. Kohus märgib lühidalt, et Tartu Vangla läbiotsimise juhend (tl 11-12) näeb ette, et kinnipeetava riideid ja jalanõusid kontrollitakse röntgenseadme või põhjaliku läbikompimisega. Seega ei saanud korduvat läbiotsimist põhjendada sellega, et esimeses ruumis röntgenseadet ei olnud. Samuti oli vanglaametnikul võimalus esimest läbiotsimist 4 mitte teostada - anda kaebajale selge korraldus riietuda ning mitte vaadelda tema keha või kontrollida riideid ja jalanõusid. Vastustaja ei tugine sellele, et puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, põhjuslik seos või vastustaja süü või et kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kohtule ei ole äratuntav, et need kahju hüvitamise eeldused võiksid olla täitmata.
3. Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju ja kui on, siis kas põhjendatud on kaebajale rahalise hüvitise määramine. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju olemasolu ja suurust ei saa kindlaks teha või tõendada, kuna mittevaralise kahju alla mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
4. Poolte avalduste põhjal toimus kahel korral läbiotsimine, mille käigus kaebaja riietus täielikult lahti ning vanglaametnik vaatles ja uuris kaebaja keha ilma füüsilise kontaktita. Käesolevas asjas ei ole teemaks isiku kehaõõnsuste läbiotsimine, s.h rektaalne läbiotsimine. Pooled ei ole kohtueelse või kohtumenetluse käigus kordagi väitnud sellise läbiotsimise toimumist. Rektaalse läbiotsimisena ei ole käsitletav Tartu Vangla läbiotsimise juhendis sisalduv juhis, et veendumaks, et isik ei ole peitnud esemeid tuharate vahele, annab ametnik isikule korralduse kükkide tegemiseks või kummardamiseks ning tuharate laiali tõmbamiseks.
5. Riigikohus on selgitanud, et läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate läbiotsimisviiside puhul erinev. Kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Lisaks on võimalik vaadelda ja uurida alasti keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Kõige intensiivsem on rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Läbiotsimise tõhustamiseks või selle alternatiivina võib kasutada tehnilisi vahendeid, nagu metallidetektorit või kehaskännerit, ja teenistuskoera (Riigikohtu lahend asjas 3-19-549, p 15). Kohus ei anna lõplikku hinnangut, kas kinnipeetava ilma igakordse ohuhinnanguta lahtiriietumisega läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on õiguspärane, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik. Asja lahendamisel saab lähtuda sellest, et inimese kohustust ametiisiku ees täielikult lahti riietuda ja oma keha täielikku vaatlemist võimaldada saab üldiselt pidada toiminguks, millel on intensiivne mõju. Õiguspärase läbiotsimise korral tasakaalustab läbi otsitava isiku õiguste riivet õigus või huvi, mille tagamiseks selline kohustus on kehtestatud. Vanglas ilma igakordse ohuhinnanguta toimuvaid lahtiriietumisega läbiotsimisi vangla julgeoleku tagamise eesmärgil on kohtupraktikas aktsepteeritud (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019.a otsus asjas 3-17-1236, Tartu Halduskohtu 25.06.2021.a otsus asjas 3-20519, Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2021.a otsus asjas 3-20-1641). Praegusel juhul on aga tegemist olukorraga, kus teine läbiotsimine oli õigusvastane. Kaebaja õiguste riivet tasakaalustav õigus või huvi puudub. Toimingu mõju ja intensiivsust tuleb hinnata kõrgeks. Kohtu hinnangul on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju.
6. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 5 Kohus ei nõustu vastustajaga, et kinnipeetavast kaebajal tuleb juba kohtueelses menetluses välja tuua, millisel õiguslikul alusel ta kahju hüvitamist taotleb, ning kohtumenetluses kaebaja seda seisukohta muuta ei saa. Küsimus sellest, millise RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguse riive tõttu on kahju tekkinud, on õiguslik. Kaebaja ei saa kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu kohtus juurde lisada asjaolusid, millele ta nõude alusena tugineb, kuid nõude õigusliku aluse määrab kindlaks kohus. Kohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega. Seda võib pidada erisätteks võrreldes väärikuse alandamisega, mida sarnastes vaidlustes reeglina sisustatakse läbi VangS § 41 lg 1 sätestatud keelu põhjustada kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Eraelu puutumatuse tagamine on üks inimväärikuse element. Kui erisäte on olemas, siis tuleb kohaldada seda.
7. RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt: - hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust; - arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

§ 41

lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

1. Kohtu hinnangul on käesoleva kohtuasja asjaoludel põhjendatud määrata kaebajale rahaline hüvitis. Kahju hüvitamiseks ei ole piisav teise läbiotsimise õigusvastasuse kindlakstegemine. Tegemist on kaebaja eraelu puutumatuse olulise riivega. Vanglaametnikul oli võimalus kahju tekkimist ära hoida ehk korraldada ametikohustuste täitmine nii, et vajalik on ainult üks lahtiriietumisega läbiotsimine (vt otsuse punkti 11 teist lõiku). Viimaste aastate kohtupraktikas on õigusvastase lahtiriietumisega läbiotsimise korral reeglina kannatanu kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis (kohtuasjad 3-22-1239, 3-21-2616, 3-22-311). Hüvitise summa ei pea käesolevas asjas olema suur. Tegemist oli ühekordse juhtumiga kaebaja ei väida, et kordunud oleks olukord, kus ta otsiti lahtiriietumisega läbi kaks korda järjest. Kaebaja ei ole eriliselt haavatav isik (kohtupraktikas on hüvitised olnud suuremad näiteks juhul, kui läbi otsiti alaealist). Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja määrab kaebajale hüvitise 100 eurot.
2. Kaebaja palus kohtul hinnata, kas vastustaja toiming on kooskõlas põhiseaduse §-ga
3. Tegemist on menetlusliku taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

§ 158

lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seega saab põhiseaduslikkuse järelevalvet läbi viia ainult õigustloova akti suhtes. Vastustaja toimingu põhiseaduspärasust kohus hinnata ei saa. Menetluskulud. Selgitused 6 19.

§ 108

lg 4 alusel kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja.

§ 108

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotles kohtueelses menetluses hüvitist 500 eurot (aluseks teine läbiotsimine) ja kohtus 1 000 eurot (aluseks mõlemad läbiotsimised). Läbi vaatamata jäetud nõudega saab seostada menetluskulusid pooles ulatuses. Sisuliselt lahendatud nõude rahuldas kohus 1/5 ehk kaebust tervikuna silmas pidades 1/10 ulatuses. Menetluskulud tuleb jätta 9/10 ulatuses kaebaja kanda ja 1/10 ulatuses vastustaja kanda. 20. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 30 eurot. Kohus mõistab sellest 1/10 ehk 3 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja. 21.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2024 otsusega. 7