Obsah (10)

§ 121§ 55§ 93§ 94§ 96§ 131§ 88§ 28§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-2219 Otsuse kuupäev 19. detsember 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu mit

) § 50 lg 2 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus hoiatab kaebajat, et kohus võib trahvida menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, s.h võib kohus seda teha eelneva hoiatuseta. 8.

1. Vastustaja väitel pakuti kaebajale võimalust osaleda kasvuhoone tegevustes, kuid kaebaja keeldus sellest, kuna tegevus toimus hommikusel ajal. Samuti oli kaebajal alates 13.05.2021 võimalus osaleda aianduskursusel (see lõppes pärast vaadeldava perioodi lõppu ehk 31.08.2021). Kaebaja väitel käis ta kasvuhoones kaks korda ja rohkem seda võimalust ei pakutud. Arvestades, et kaebaja väide telefonikõnede kohta osutus valeks, ei ole alust pidada usutavaks kaebaja väidet ka selle kohta, kas ja millise kambrivälise tegevuse võimalust kaebajale pakuti. Kohus loeb tõendatuks, et kaebajal oli võimalus osaleda kambrivälises tegevuses (käia tööl kasvuhoones), kuid kaebaja ei soovinud seda teha. 8.
2. Kaebaja väitel ei olnud tal piisavat juurdepääsu arstiabile. Kuivõrd õigusaktid ei pane vastustajale kohustust kontrollida omal algatusel igapäevaselt kaebaja tervist, siis tuleb ka arstiabi kättesaadavuse puhul hinnata, kas see vastas üldise hoolsuskohustuse nõuetele. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte (dtl 76-98) põhjal oli kaebajal vaadeldava perioodi jooksul kokkupuude tervishoiutöötajaga - oktoobris 2020 kuupäevadel 16, 19; - novembris 2020 kuupäeval 15, lisaks 06 ja 23 taotlus tervisekaardi koopia saamiseks; - detsembris 2020 kuupäevadel 06, 07; - jaanuaris 2021 kuupäevadel 14, 18, hambaarst 20; 5 - veebruaris 2021 kuupäevadel 10, 15, 16; - märtsis 2021 kuupäevadel 04, 15, 17, 23, hambaarst 17; - aprillis 2021 kuupäevadel 01, 10, 13, 14, 16, 23; - mais 2021 kuupäevadel 03, 12, 14, 16, 19, 22, 25, hambaarst 19; - juunis 2021 kuupäevadel 01, 14, hambaarst 16; - juulis 2021 kuupäevadel 06, 11, 14, 15, lisaks 02 taotlus tervisekaardi koopia saamiseks. Viru Vangla kodukorra punkti 20.8 alusel jagab narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid õde koos valvuriga. Tervisekaardi kanne 16.02.2021 ütleb, et õhtuse psühhotroopse ravimi jagamise ajal andis kaebaja teada, et ta ravimit enam ei soovi, ning ravim alprasolaam on lõpetatud. 25.05.2021 on tervisekaarti märgitud, et õhtuste psühhotroopsete ravimite jagamise ajal palus kaebaja rohtu kõrvetiste vastu ning see anti talle. Eeltoodu tähendab, et seoses psühhotroopsete ravimite jagamisega puutus kaebaja iga päev kokku tervishoiutöötajaga, kelle poole tal oli võimalik ka muude muredega pöörduda. 8.
3. Otsuse punktis 8.1-8.4 toodut arvestades on vastustaja kohtu hinnangul rakendanud piisavalt abinõusid selleks, et leevendada VangS § 90 lg 3 sätestatud kinnipidamisrežiimi võimalikke mõjusid, pakkuda kaebajale mõtestatud tegevuse ja suhtlemise võimalusi ning vajalikul määral arstiabi. Kaebaja viibis enamusel vaadeldavast perioodist ühes kambris erinevate isikutega. Kaebajal oli soovi korral võimalus käia tööl kasvuhoones. Kaebaja sai ligikaudu pooltel vaadeldava perioodi päevadest suhelda telefoni teel. Kaebajal oli regulaarne ning psühhotroopsete ravimite tarvitamise ajal igapäevane kokkupuude tervishoiutöötajaga. Vastustajale ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist.
4. Eraldi tuleb käsitleda kaebaja etteheiteid seoses jalutamisega, kuna seda reguleerib konkreetne asjakohane õigusnorm. VangS § 93 lg 5 alusel võimaldatakse vahistatul tema soovil viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Kaebaja ei väida, et talle ei ole pakutud võimalust iga päev vabas õhus viibida. Kaebaja etteheide seisneb selles, et jalutuskäik oli ette nähtud hommikuti, kuid kaebaja soovis jalutada pärastlõunal. Vastustaja selgitas, et jalutuskäigud toimusid kella 8.45 paiku. Kaebajal ei olnud meditsiinilist näidustust jalutada pärastlõunal või õhtupoolikul. Tervisekaardis ei ole andmeid selle kohta, et kaebaja oleks enne 04.03.2021 jalutamise probleemiga tervishoiutöötaja poole pöördunud. Tervisekaardi kandest 04.03.2021 nähtub arst H. Silveti hinnang, et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikuti jalutada. Kui kaebajal meditsiiniline näidustus puudus, siis ei olnud kaebajal subjektiivset õigust nõuda ega vastustajal kohustust võimaldada jalutamist kaebaja soovitud ajal. Kohus märgib, et samale järeldusele on kohus selles küsimuses jõudnud ka varem. Kaebaja taotles kohtuasjas 3-21-989 mittevaralise kahju hüvitamist alusel, et vastustaja ei ole võimaldanud kaebajale jalutuskäike õhtupoolikul. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Kohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetsel ajal jalutuskäigu nõudmiseks, meditsiinilist näidustust õhtupoolikul jalutamiseks ei ole ning kohtu hinnangul ei ole usutav, et und soodustavate tablettide tõttu ei ole kaebaja võimeline hommikuti jalutama minema. Tartu Ringkonnakohus märkis kaebaja määruskaebuse lahendamisel, et arst ei ole viidatud hinnangu andmisel tuginenud üksnes asjaolule, et kaebaja võtab õhtuti und soodustavat ravimit, vaid on arvestanud kõikide kaebaja poolt manustatavate ravimitega, viidates olemasolevale raviskeemile. 6

1. Kaebaja väidetest seoses lühiajaliste kokkusaamistega saab kohus lõppkokkuvõttes aru nii, et vastustaja keeldumise tõttu on ära jäänud üks lühiajaline kokkusaamine ning ärajäämise põhjuseks olid koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil kehtestatud piirangud. Rohkem lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi ei ole kaebaja Viru Vanglas taotlenud. Vastustajale ei saa ette heita väheseid võimalusi kokkusaamisteks, kui kaebaja ei ole neid taotlenud. Vanglas kehtinud piiranguid seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega on kohtupraktikas peetud õiguspärasteks. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et õige ei ole vastustaja väide 15.10.2020.a kokkusaamise toimumise kohta. Kohus märgib, et sel kuupäeval ei olnud kaebaja veel Viru Vanglas. Vastustaja selgitas, et ta tugines vangiregistri andmetele. Kuna tegemist on vaadeldavast perioodist välja jääva kuupäevaga, siis ei ole kokkusaamise toimumisel või ärajäämisel sisulist tähtsust.
2. Otsuse punktis 7-10 toodu tähendab, et asjas ei esine vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust.
3. Kaebaja esitas tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kaebaja väidetud tervisekahjustuseks on see, et tema vaimne tervis halvenes. Tõendid kaebaja väidet ei kinnita. Tervisekaardi andmetest nähtub, et kaebaja tarvitas vanglasse saabumisel regulaarselt mitmeid ravimeid (Lyrica, Cyclodol, Olanzapin, Haloperidol, Quetiapine, Ambrolan) ja tal oli arvukalt diagnoose (s.h F20.0 paranoidne skisofreenia, korduvhaigestumine; F23.0 äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta; F33 korduv depressiivne häire, korduvhaigestumine; F10.3 võõrutusseisund (kuulub jaotisse alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired), korduvhaigestumine; F10.31 võõrutusseisund krampidega, korduvhaigestumine; T42.4 mürgistus bensodiasepiiniga, korduvhaigestumine. Psühhiaater korrigeeris kaebaja raviskeemi vaadeldava perioodi jooksul 15.11.2020, 15.02.2021 (nähtub kandest 04.03.2021), 15.07.2021 (nähtub kandest 20.07.2021). Viimases kandes on öeldud, et hetkel arsti vastuvõtul kaebaja räägib, et kuuleb peas mingeid hääli, magab ravi foonil normaalselt, hommikuti kirjeldab kerget uimasust, muus osas kinnipeetav arsti vastuvõtul ei kaeba midagi. Kaebaja diagnoos on alates 15.02.2021 F22.0 luululine (paranoidne) häire. Pärast vaadeldava perioodi lõppemist on arst H. Silvet teinud tervisekaarti järgmised kanded: - 03.08.2021 kaebajal tarbitavate ravimite osas pretensioonid puuduvad, soovib sama raviskeemi jätkumist, räägib, et ravi toimib. Obj igakülgselt õigesti orienteeritud, psühhoosile viitavat ei tuvasta; - 12.10.2021 kurtis kaebaja ikka unehäireid, hääli peas ning arvas, et vajab psühhiaatri vastuvõtul raviskeemi ülevaatamist. Obj arsti vastuvõtul igakülgselt õigesti orienteeritud, psühhoosi pole. Jutt aruselge, adekvaatne; - 16.12.2021 ravi toimub vastavalt psühhiaatri soovitustele, objektiivselt kaebaja arsti vastuvõtul orienteerus igakülgselt õigesti, psühhoosile viitavat ei tähelda, suitsidaalsusele viitavat ei tähelda.
4. Otsuse punktis 12 toodu näitab, et kaebajal olid vanglasse saabumise ajal diagnoositud erinevad tervisehäired. Vaadeldava perioodi ajal asendusid varasemad diagnoosid (mille hulgas olid F20.0 paranoidne skisofreenia ja F23.0 äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta) uue diagnoosiga F22.0 luululine (paranoidne) häire. Meditsiinikirjanduse põhjal kuuluvad kõik need diagnoosid haiguste gruppi skisofreenia, 7 skisotüüpsed ja luululised häired ning nende kõigi puhul võivad esinda kuulmishallutsinatsioonid (hääled) (vt näiteks valisveeb.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F2.htm). Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et skisofreenia ja muud luululised häired on rasked kroonilised haigused, mida on ravimitega võimalik kontrolli all hoida, ning õige raviskeemi leidmine võib nõuda aega. Kaebaja puhul saavutati vaadeldava perioodi kestel rahuldav tulemus ning pärast vaadeldava perioodi lõppemist hea tulemus - 16.12.2021.a seisuga kaebaja orienteerus igakülgselt õigesti ning psühhoosile viitavat arst ei täheldanud.
5. Kokkuvõttes ei ole täidetud kaks olulist kahju hüvitamise eeldust - puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus ja kaebajal tervisekahjustuse tekkimine. Muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimine sel juhul vajalik ei ole. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Taotlused. Menetluskulud. Selgitused
6. Kohus lahendab kaebaja praeguseks lahendamata taotlused järgmiselt. 15.
7. Kohus jätab

§ 55

lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna tegemist on samadel asjaoludel ja samal alusel (halduskohtumenetluses osalemiseks) esitatud korduva taotlusega. Kaebaja väitis 24.01.2022 kohtusse jõudnud riigi õigusabi taotluses, et ta ei ole võimeline end tõhusalt kaitsma. Kaebuse põhjal oli kohtule ühtlasi teada, et kaebaja tervislik seisund on halb (16.02.2022.a määruse punkt 3). Kohus jätis 24.01.2022.a määrusega (resolutsiooni punkt 5) kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 15.02.2022 kohtusse jõudnud teises riigi õigusabi taotluses tugines kaebaja taas sellele, et tema tervis on halb, s.h on tal psüühikahäire ja ta on ravimite mõju all. Kohus jättis 16.02.2022.a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja esitas korduva taotluse samadel asjaoludel ja samal alusel (halduskohtumenetluses osalemiseks). 28.11.2023 kohtusse jõudnud kolmandas riigi õigusabi taotluses ei ole kaebaja välja toonud uusi asjaolusid, mida saaks siduda riigi õigusabi taotlusega (vt ka otsuse punkti 15.3). Tegemist on korduva taotlusega. Uueks asjaoluks ei ole see, et kaebaja soovib esindaja abil hinnata perspektiivikust kohtuniku taandamise taotluse esitamiseks. Tegemist on ühega paljudest võimalikest menetlustoimingutest. See, et kaebaja kaalub kohtuniku taandamise taotluse esitamist, ei anna kaebajale eelist riigi õigusabi saamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja kohtuniku taandamise taotlusi iseseisvalt koostanud ja esitanud (kohtuasjad 3-21-988 ja 3-21-1708). 15.2. Kohus jätab

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata kaebaja taotluse menetluse peatamiseks.

Taotlus on puudustega ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Menetluse peatamise võimalikud alused on sätestatud

§ 93- 95 1.

Kaebaja avalduses toodud asjaolud ei ole neist ühegagi seostatavad. S. h ei ole kohaldatav

§ 94, mis lubab menetluse peatada poolest tuleneval mõjuval põhjusel.

See, et kaebaja kohtuasja ei mäleta, ei ole mõjuv põhjus. Taotlus ei ole tegelikult käsitletav menetluse peatamise taotlusena, vaid pigem on tegemist vastuväitega kohtu tegevusele menetlustähtaegade määramisel (vt otsuse punkti 15.3). Ka ei ole avalduse põhjal kaebaja eesmärgiks saavutada menetluse peatamine, s.o olukord, kus ükski menetlusosaline ei saa teha menetlustoiminguid (

§ 96lg 2).

Vastupidi, taotluse aluseks on kaebaja väide, et ta soovib teha menetlustoiminguid. 8 15.

1. Kohus tõlgendab kaebaja 28.11.2023 kohtusse jõudnud avaldust nii, et kaebaja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele esiteks menetlustähtaegade määramisel ja teiseks kirjaliku menetluse määramisel. Kaebaja väitel tuli kohtu 17.11.2023.a määrus (kirjaliku menetluse ja menetlusdokumentide esitamise tähtaegade määramine) talle üllatusena, kuna kaebaja ei mäleta kohtuasja ja selle faktilisi asjaolusid ning ei ole selle kohta teinud märkmeid. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kaebaja sai 23.11.2023 kätte kohtu 17.11.2023.a määruse, vastustaja vastuse kaebusele ja selle lisad. Määruses antud tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks olid 04.12.2023 (uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad avaldused ja tõendid) ning 13.12.2023 (muud menetlusdokumendid). Kohtumäärus ja vastus kaebusele kajastasid põhjalikult kaebaja nõude sisu ning väiteid, mida kaebaja menetluses on esitanud. Kaebaja tutvus toimikuga 07.12.
2. Kohus möönab, et asja menetlus on veninud pikaks. Kuid sellele vaatamata on ka kaebajal kohustus olla oma kohtuasjadega kursis, säilitada talle saadetud menetlusdokumente, vajadusel teha endale märkmeid jms. Kaebajal oli võimalus 23.11.2023 talle kätte toimetatud dokumentide alusel asja sisu meelde tuletada. Kaebajal jäi uusi asjaolusid sisaldavate avalduste esitamiseks 11 päeva (23.11-04.12) ja muude menetlusdokumentide (näiteks kokkuvõtva seisukoha) esitamiseks 20 päeva (23.11-13.12). Kaebaja on teadlik võimalusest taotleda menetlustähtaja pikendamist. Kaebaja on seda teinud käesoleva asja raames (24.01.2022 kohtusse jõudnud kaebaja taotlus ja kohtu 24.01.2022.a määrus). Tõendamiskoormist ja vajadust esitada tõendeid selgitas kohus käesoleva asja raames juba 17.01.2022.a kohtumääruses ning kaebaja vastas 03.02.2022 kohtusse jõudnud avaldusega. Kohus püstitas 17.11.2023.a määruses pooltele ainult ühe täpsustamist vajava küsimuse millistel perioodidel oli kaebaja kambris üksi ja mitu erinevat kambrikaaslast on kaebajal olnud. Vastustaja vastas sellele küsimusele. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et kaebajal oli piisav võimalus osaleda menetluses ja soovi korral esitada oma seisukohti. Kohus põhjendas 17.11.2023.a määruses, miks on õige vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus jääb nende seisukohtade juurde. Kohus ei väitnud selles määruses, et kaebaja on kirjaliku menetlusega nõus. Kohus määras kirjaliku menetluse

§ 131lg 1 p 2 alusel.

See säte võimaldab lahendada asja kirjalikus menetluses ka kaebaja nõusolekuta, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus istungi korraldamist nõuda. Kaebaja ei ole vastuväites esile toonud asjaolud, millest võiks järeldada, et need eeldused ei olnud täidetud. 15.4. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused ärakirjade saamiseks.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et seda õigust piirab

§ 28lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Kaebaja soovib ärakirju dokumentidest, mille ta on ise koostanud (vastustajale ja kohtule esitatud kaebaja avaldused) või mis on talle haldus- või kohtumenetluses juba edastatud (kohtueelses menetluses tehtud vastustaja otsus, kohtumäärused). Kaebaja on toimikuga 9 tutvunud. Kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud vajadust saada ärakirju tema enda koostatud või talle varem juba edastatud dokumentidest. 16.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kaebus oli riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 17.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kui kaebaja taotleb rohkemat kui tema nime avaldamata jätmist, siis tuleb kaebajal välja tuua, milliste käesoleva otsuse punktide avaldamist ta ei soovi ja millega ta seda põhjendab. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 10