← Eesti

4-24-1345/9

Obsah (4)§ 190§ 17§ 2§ 196

4-24-1345 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1345 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakoht

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.03.2024 kiirmenetluse otsusega nr 2317,24,001810 karistati Artem Breusi KarS § 251 - § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati A. Breusi selle eest, et ta Ehitajate tee 107 Tallinn asuvas kaupluses Rimi pani kotti alkohoolseid jooke ning seejärel möödus kassarivist, jättes alkohoolsete jookide eest tasumata kokku summas 199,96 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup jäi rikkumata ja tagastati kauplusele. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st viimane kaebuse esitamise tähtaeg oli 20.03.
  3. 17.04.2024 registreeriti Harju Maakohtus A. Breusi allkirjastamata kiri, milles ta palus kiirmenetluse otsus tühistada, kuna väärteo toimepanija esitas tema isikut tõendava dokumendi, mistõttu karistati teda, mitte tegelikku väärteo toimepanijat. 1

(4)4-24-1345
  1. Harju Maakohus jättis 23.04.2023 määrusega esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus oli allkirjastamata ja kaebuse esitamise tähtaeg oli möödas. Seejuures ei taotlenud kaebuse esitaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Maakohtu määrus jõustus 18.05.
  2. Seega jõustus ka kohtuvälise menetleja otsus ja mõistetud karistus pöörati täitmisele.
  3. 21.10.2024 esitas A. Breus Harju Maakohtule kirja, milles märgib, et kaotas oma ID-kaardi. 05.03.2024 pandi Rimi kaupluses toime vargus ja selle toime pannud mees esitas politseile tema ID-kaardi. Samuti esitas isik tema nimel kaebuse politseiametnikule, milline jäeti rahuldamata ja talle määrati rahatrahv 600 eurot. Tema ei teadnud sellest, kuna teated saadeti isiku märgitud aadressile ja tema muutis oma e-posti aadressi. Nüüd on asi kohtutäituri käes ja nädala jooksul peab ta tasuma teo toimepanija eest 700 eurot ja peale seda
  4. A. Breus palub seda olukorda uurida, kuna temal ei ole sellega mingit puutumust.
  5. 25.10.
  6. a määrusega jättis Harju Maakohus A. Breusi esitatud avalduse läbi vaatamata. Maakohus tõi esmalt välja, et maakohtule esitatud avaldus on taaskord allkirjastamata ning märkis, et allkirjastamata avalduse esitamisel peaks kohus allkirja puudumise tõttu jätma avalduse käiguta ja andma avalduse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd aga avaldust ei ole võimalik läbi vaadata, puudub vajadus avalduse käiguta jätmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks. Seejärel andis maakohus ülevaate menetluse senisest käigust ning selgitas, et avalduse esitajal oleks olnud võimalus saavutada tema esitatud kaebuse läbivaatamine juhul, kui ta oleks esitanud Harju Maakohtu 23.04.2024 määrusele määruskaebuse ettenähtud tähtaja jooksul, olles selle määruskaebuse allkirjastanud ja esitanud taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna avalduse esitaja jättis selle tegemata, siis Harju Maakohtu 23.04.2024 määrus jõustus ja kohtuväline menetleja pööras oma otsuse täitmisele, edastades selle täitmiseks kohtutäiturile. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsus on täitmisele pööratud eelkõige avalduse esitaja enda tegematajätmise tõttu, ei saa ta otsuse täitmisele pööramise osas esitada pretensioone mitte kellelegi peale iseenda, kuivõrd avalduse esitaja on kõik seadusest tulenenud võimalused jätnud kasutamata. Maakohtule esitatud avalduses palutakse tekkinud olukorda uurida, kuid maakohtul ei ole sellise olukorra uurimise pädevust. Maakohus saab läbi vaadata kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale kui see kaebus on esitatud tähtaegselt ja kaebuse esitamisel on järgitud muid kaebusele esitatud nõudeid. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel tuleb mõjuva põhjuse olemasolul taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Avaldaja esitas kaebuse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tähtaja ennistamist ei taotlenud ja kaebust ei allkirjastanud. Seega ei olnudki kohtul muud võimalust kui jätta kaebus läbi vaatamata. Kuna avalduse esitaja kohtumäärust ei vaidlustanud, siis määrus jõustus ja kohtuvälise menetleja otsus pöörati täitmisele. Juhul, kui kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud, on lõppenud ka väärteoasja menetlus ja maakohtul ei ole enam mingit seadusest tulenevat pädevust seda kohtuvälise menetleja otsust muuta ja otsuse jõustumise 2
(4)4-24-1345 järgselt pööratakse otsus täitmisele. Avalduses soovitud olukorra uurimist kehtiv väärteomenetluse seadustik ette ei näe, kuivõrd kohtuvälise menetleja otsus on seaduses ettenähtud korras täitmisele pööratud ja kuna avalduse esitaja vabatahtlikult otsust täitma ei asunud, edastati otsus vastavalt seadusele täitmiseks kohtutäiturile. 6. 07.11.2024 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. Breusi poolt täpselt samasisuline avaldus, mille ta esitas 21.10.2024 maakohtule. Ringkonnakohtule edastatud kiri on aga digitaalselt allkirjastatud ja sellele on lisatud kohtuvälise menetleja otsus ja täitmisteated. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

  1. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis A. Breusi esitatud avalduse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses hinnata üksnes seda, kas maakohtul oli selleks alust või mitte. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa anda hinnangut asjale sisuliselt, sh kas isik on väärteootsuses kirjeldatud teo toime pannud või mitte.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud A. Breusi esitatud avalduse läbi vaatamata seetõttu, et A. Breus vaidlustab sisuliselt jõustunud väärteootsuses tuvastatut ning väidab, et tema ei ole väärtegu toime pannud, vaid keegi on esitanud tema IDkaardi isikusamasuse tuvastamiseks. Nagu maakohus selgitas, on kohtuvälise menetleja otsuses kirjas, mis aja jooksul oli võimalik sellele kaebus esitada. A. Breus seda tähtaegselt ei teinud ning seega otsus jõustus ja kuna A. Breus seda vabatahtlikult ei täitnud, suunati see kohtutäiturile täitmiseks. Sellest tulenevalt jättis maakohus ka isiku maakohtule esitatud avalduse läbi vaatamata. Seejuures selgitas maakohus asjakohaselt, et kohtul puudub pädevus asuda muutma jõustunud otsust. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses maakohtu nendele argumentidele ka vastuväiteid esitanud, s.t. toonud välja, miks tal ei olnud võimalik tema suhtes tehtud otsust vaidlustada tähtaegselt või taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuigi A. Breus väidab, et ta ei teadnud sellest midagi, kuna otsus on saadetud väärteo toimepannud isikule, jääb sellekohane väide paljasõnaliseks ning samuti pole ta selgitanud, mil viisil ta sel juhul üldse menetlusest teadlikuks sai. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja A. Breusi poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle lahendi tühistamist. 10.Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. 3

(4)4-24-1345 (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.