Obsah (4)

§ 143§ 124§ 123§ 126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5841 Kohtua

) § 143 lg 4 alusel. Lapse heaolu spetsialist ei saa toetada ega ümber lükata avaldaja väidet selle kohta, et tal on lapsega tekkinud lähedane suhe, kuna lapse ema ei võimaldanud lapse heaolu spetsialistil lapsega rääkida ega last näha. Seega puudub hetkel võimalus hinnata lapse ja avaldaja kiindumussuhte astet. Lapsevanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, mis hõlmab kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lapse heaolu eest hoolitsemine hõlmab ka lapsevanemate õigust määrata, kellega laps suhtleb ning suhtlust piirata, kui lapse kolmanda isikuga suhtlemine on vastuolus lapse parimate huvidega. Olukorras, kus mõlemad vanemad ei toeta lapse suhtlust avaldajaga, tuleb nõustuda, et taoline suhtlus ei ole lapse huvides. 8. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata. Kui kohus peaks lubama avaldajal pojapojaga suhelda (

§ 143

lg 4), siis oleks see lapse jaoks traumeeriv – laps on niigi sunnitud olema oma vanematevaheliste suhtlusõigust puudutavate inetute tülide tunnistajaks ja veel uusi samalaadseid vaidlusi ei ole talle tarvis.

1. Maakohus kuulas lapse ära tema kodus 02.07.
2. Laps ei olnud eriti jutualdis. Tartus elavat vanaisa laps mäletas, aga ei nõustunud rääkima, mida nad koos on teinud. Laps oli nõus sellega, et vanaisale öeldakse edasi, et tal on kõik hästi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohtu 11.07.2024 määrusega jäeti rahuldamata avaldaja avaldus kohtu loa taotlemiseks lapsega suhtlemiseks. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema taotluse määrata avaldajale suhtluskeeld lapsega ning taotluse avaldajale isikuandmete kaitse seaduse rikkumise eest karistuse määramiseks. Maakohus rahuldas lapse ema taotluse digitoimikust piltide eemaldamiseks osaliselt ja eemaldas digitoimikust pildi pealkirjaga „Avaldaja lastelaste F.W, W ja Zga“ (dtl 8). Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
4. Maakohus viitas

§ 143

lg-le 4 ning märkis, et kohus käsitleb avaldaja avaldust avaldusena kolmandale isikule kohtu loa taotlemiseks alaealisega suhtlemiseks, kuivõrd

ei näe vanavanematele ette õigust nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist.

1. Loa andmisel kolmandatele isikutele lapsega suhtlemiseks on esmaseks eesmärgiks tagada kolmandate isikute (käesolevas asjas vanaisa) ja lapse isiklike suhete jätkumine, kui see on 4 2-24-5841 lapse huvides. Viidatud sätte alusel loa andmise raames ei ole võimalik last suhtlema kohustada.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et varem on avaldaja ja lapse ema vahel olnud sõbralik läbisaamine. Kohus nõustus avaldajaga, et head suhted lähiperekonnaga on lapse huvides. Lapse ema suhtumine lapse avaldajasse muutus
3. aasta juunis, kui avaldaja oli käinud lapse lasteaia juures last aia tagant vaatamas, filmimas ja kutsumas.
4. aasta augustis oli avaldaja lapse elukoha uksele kleepinud postri ja jätnud lastele kingitused korteri ukse taha. Lapse ema on tõendanud, et avaldaja oli tema kortermaja trepikojas ja maja juures. Lapse ema väitel oli avaldaja pääsenud lukustatud trepikotta ja lapse ema nähes rahuldanud ennast. Eeltoodu kohta tõendid puuduvad. Avaldaja on käinud ka hiljem lapse lasteaias ja vestelnud direktoriga ning soovinud õpetajatega vestelda. Pärast seda on lapse ema suhted avaldajaga katkestanud ega ole enam lubanud avaldaja ja lapse kohtumisi. Lapse isa, kellega lapse emal on pingelised suhted, on lapse sünnist saadik olnud avaldaja ja lapse suhtlemise vastu.
5. Kohtu poolt Politsei- ja Piirivalveametilt välja nõutud teabe kohaselt on nii lapsevanemate kui ka lapse isa ja avaldaja vahel toimunud konflikte, mille lahendamiseks on tehtud väljakutse politseile. Seega käesoleval ajal on pingelised nii vanematevahelised suhted, avaldaja ja isa vahelised suhted kui ka lapse ema ja avaldaja vahelised suhted. Lapsevanemad on aga ühel meelel selles, et avaldaja ja lapse suhtlemine ei ole enam lapse huvides.
6. Olukorras, kus mõlemad vanemad ei toeta lapse suhtlust avaldajaga, tuleb nõustuda, et taoline suhtlus ei ole lapse huvides. On positiivne, et avaldaja on teinud omalt poolt ka ettevalmistusi lapse vajaduste paremaks mõistmiseks ja osalenud koolitusel „Väikelapse areng“, kuid nii väikese lapsega suhtlemine eeldab eelkõige head läbisaamist tema vanematega.

§ 124

lg 1 kohaselt on lapse hooldusõigusega vanemal kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lapsevanematel on ka õigus otsustada lapse suhtlemisringi üle. Kuna laps on alles 5-aastane, sõltub tema suhtlusring väljaspool lasteaeda suuresti sellest, kes kuuluvad tema lapsevanema(te) suhtlusringi. Seega antud juhul eeldab lapse ja avaldaja suhtlus tema vanema ja avaldaja vahelist läbisaamist ja lugupidavat suhtumist teineteisesse. Lapse ja avaldaja vahelise suhtlemise korraldamine võib olla lapse jaoks traumeeriv tulenevalt tema vanemate ja avaldaja konfliktsetest suhetest.

1. Lapse heaolu eest hoolitsemise ülesanne on eelkõige tema vanematel. Avaldaja käitumisest peegeldub usaldamatus lapse vanemate suhtes ja püüd olukorda kontrollida. Aktsepteeritavaks ei saa pidada lapse elukoha juures käimist ja lukustatud trepikotta sisenemist ilma lapse ema nõusolekuta. Selline käitumine rikub lapse pere privaatsust. Samuti ei saa lubatavaks pidada avaldaja püüdlusi saada lapsega kontakti lasteaia aia tagant. Lasteaias olles on laps haridusasutuses ja allub teatud režiimile ja reeglitele. Avaldajal ei ole vanematega võrdset nõudeõigust ka last puudutava info osas, isegi kui ta kahtlustab lapse huvide kahjustamist.
2. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata avaldaja avalduse kohtu loa taotlemiseks lapsega suhtlemiseks.
3. Lapse ema taotlus avaldajal lapsega suhtlemise keelamiseks ei ole põhjendatud (

§ 143lg 3).

Antud juhul ei ole suhtlemise täielik keelamine lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Tõendanud ei ole, et avaldaja oleks kahjustanud lapse suhet vanematega, raskendanud avaldajal lapse kasvatamist, avaldaja oleks seadnud lapse heaolu ohtu või et 5 2-24-5841 avaldaja oleks lapsele ohtlik. Lapsevanematel on lapse vanust arvestades võimalik endal määrata, kellega laps suhtleb või ei suhtle, ilma et kohus suhtlemisõigust piiraks.

1. Kuna avaldaja avaldus jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda ja lapsele määratud riigi õigusabi kulud riigi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1). Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1 ja 5) ning teha asjas uus määrus, millega anda luba avaldaja suhtlemiseks lapsega ning määrata kindlaks suhtlemiskord. Avaldaja palub jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3. Kohus on jätnud lapse huvid kaalumata. Kohus ei ole tuvastanud mitte ühtegi asjaolu, miks ei ole lapse huvides avaldajaga suhelda. Piisavaks argumendiks ei saa olla konfliktsed suhted lapsevanemate ja avaldaja vahel. Lapse huvides on avaldajaga suhelda. Avaldaja ei nõustu, et

ei näe vanavanematele ette õigust nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist. Sellise õiguse sätestab

§ 143lg 4.

1. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lapse ema on soovinud last ametnike (lapse heaolu spetsialist) eest varjata. Kohane ei ole ka see, et lapse ärakuulamine viidi läbi lapse kodus, kus ta oli täielikult oma ema mõjuväljas ja kontrolli all ning ei saanud oma mõtteid ja tundeid selgelt avaldada.
2. Poolte menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda. Lapse ema käitumine on tekitanud olukorra, kus avaldaja on sunnitud pöörduma kohtu poole, et tal üldse oleks võimalik oma lapselapsega kohtuda. Kohus on lisaks jätnud rahuldamata ka kaks laste ema poolt esitatud nõuet. Lähtudes sellest, et rahuldamata on jäetud mõlema poole nõudeid, on õiglane, et kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei toetanud määruskaebust. Kohus andis hinnangu kõigile esitatud tõenditele, arvestas puudutatud isikute seisukohti ning kohtu järeldused vastavad lapse huvidele. Lapse heaolu eest hoolitsemine hõlmab lapsevanemate õigust määrata, kellega laps suhtleb ning suhtlust piirata, kui lapse suhtlemine kolmanda isikuga on vastuolus lapse parimate huvidega. Olukorras, kus mõlemad vanemad ei toeta lapse suhtlust avaldajaga, ei ole avaldajaga suhtlus lapse huvides. Esitatud tõendite pinnalt saab suure tõenäosusega järeldada, et vastupidisel juhul võib järjekordselt tekkida konfliktne situatsioon, mis ei taga lapse õigusi ja heaolu.
4. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna määruskaebuse rahuldamine oleks vastuolus lapse parimate huvidega. Avaldajale lapse vanemate tahte vastaselt lapsega suhtlemiseks õiguse andmine oleks järjekordseks tülide ja riidude põhjustajaks lapse lähedaste ringis ning tekitaks lapses segadust ja ebameeldivaid emotsioone.
5. Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on põhjalikult hinnatud kõiki esitatud tõendeid, arvestatud kõigi puudutatud isikute vaateid ja tehtud järeldused vastavad lapse parimatele huvidele. Lapse heaolu kaitsmine hõlmab vanemate õigust ja kohustust otsustada, kellega laps suhtleb. Kui vanemad leiavad, et 6 2-24-5841 lapse suhtlemine teatud isikuga, näiteks avaldajaga, ei vasta lapse huvidele, on neil õigus ja kohustus seda suhtlust piirata. Kui mõlemad lapsevanemad on ühel meelel, et suhtlus avaldajaga võib lapsele kahjulik olla, on põhjendatud, et selline suhtlemine on piiratud või välistatud. On tõenäoline, et avaldajaga suhtlemine võib viia uute konfliktideni, mis kahjustaks lapse vaimset ja emotsionaalset heaolu.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8. Kohtu otsustus lubada lapse huvides kolmandal isikul lapsega suhelda või siis keelata lapsega suhtlemine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huvi (

§ 123lg 1).

Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende põhjal asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). 30. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks välja tuua, et nõudeõigus suhtluskorra kindlaksmääramiseks on

§ 143lg 21 kohaselt üksnes lapse vanemal.

Õigust nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist seadus teistele isikutele (sh vanavanematele) ette ei näe. Seega ei ole kohtul võimalik rahuldada avaldaja avaldust lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks (TlnRnKm 10.02.2020, 2-19-3348, p 14; TlnRnKm 07.11.2018, 2-17-3205, p 34). 31. Maakohus on käsitlenud avaldaja avaldust avaldusena kolmandale isikule kohtu loa taotlemiseks lapsega suhtlemiseks.

§ 143

lg 4 esimese lause järgi võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda. Kohtupraktikas on selgitatud, et loa andmisel kolmandatele isikutele lapsega suhtlemiseks on esmaseks eesmärgiks tagada kolmandate isikute (käesolevas asjas vanaisa) ja lapse isiklike suhete jätkumine, kui see on lapse huvides. See tähendab, et igal konkreetsel juhul tuleb välja tuua ja põhjendada, miks on lapse huvides suhelda vanavanemaga, vaatamata lapse vanemate vastupidisele seisukohale. Seejuures ei saa avaldust rahuldada pelgalt selle tõttu, et avaldaja on lapse vanavanem, kes soovib lapsega suhelda.

§ 143lg 4 alusel loa andmise raames ei ole võimalik last suhtlema kohustada (Tln

RnKm 10.02.2020, 2-19-3348, p 14; TlnRnKm 07.11.2018, 2-173205, p 34). 32. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et niivõrd väikese lapse puhul (5-aastane) määravad lapse suhtlusringkonna väljaspool lasteaeda eelkõige tema vanemad. Praegusel juhul leiavad mõlemad lapsevanemad, et suhtlus avaldajaga ei ole lapse huvides.

§ 126

7 2-24-5841 lg 2 esimese lause järgi hõlmab vanemate isikuhooldus õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Ringkonnakohus märgib, et

§ 143

lg 4 esimese lause järgi võib kohus küll lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, kuid see, kas see isik lõppkokkuvõttes saab lapsega suhelda või mitte ja millisel viisil, oleneb vanematest, kuivõrd kohus ei saa konkreetset suhtluskorda kindlaks määrata. Lisaks ei oleks

§ 143lg 4 alusel loa andmise raames võimalik last suhtlema kohustada.

Praegusel juhul on vanemad avaldanud, et nad on vanaisa ja lapse suhtluse vastu.

1. Maakohus tuvastas ka, et praegusel juhul on pingelised ja konfliktsed nii lapsevanemate omavahelised suhted kui ka avaldaja suhted lapsevanematega. Seega avalduse rahuldamisel asetatakse laps potentsiaalselt järjekordsesse konfliktsesse olukorda, kus tal tuleb olla oma vanemate ja vanaisa vaheliste tülide keskmes, kuna vanemad ei toeta vanaisa suhtlust lapsega ning on selle vastu. Lapsele määratud esindaja on välja toonud, et laps on niigi sunnitud olema vanemate vaheliste suhtlusõigust puudutavate tülide tunnistajaks, kuna vanemad ei ole suutnud leida kokkulepet, kuidas laps lahus elava isaga suhtleb, kohtumised on toimunud lastekaitse spetsialisti juuresolekul ning on läinud isegi käsikähmluseks (dtl 113).
2. Üldjuhul on lapse huvides suhtlemine lähisugulastega, kuid arvestades, et lapsevanemad on vanaisa ja lapse suhtlemise vastu ja suhted on konfliktsed, siis ei ole lapse huvides, kui laps pannakse veelkordselt konfliktide keskmisse ja kahjustatakse sellega lapse heaolu. Ringkonnakohus märgib ka, et vanavanematel ei ole sarnaselt vanematega seaduse järgi õigust ega kohustust lapsega suhelda (

§ 143lg 1).

Ka ei anna avaldaja etteheited lapsevanematele seoses lapse kasvatamisega alust avalduse rahuldamiseks.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses lapse ärakuulamisega märgib ringkonnakohus, et kohus on vaba kaaluma, kas laps on otstarbekas ära kuulata üksi või vanema juuresolekul. Lisaks ei ole nii väikse lapse puhul tavapäratu, et lapse ärakuulamine toimub tema kodus ja vanema juuresolekul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tsiviilasja menetlus on algatatud avaldaja avalduse alusel ning avaldus jäeti rahuldamata, on maakohus õigustatult jätnud menetluskulud (v.a riigi õigusabi tasu ja kulud) TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud ja ringkonnakohtul ei ole alust maakohtust teistsugusele seisukohale asuda.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole lapse ema esitanud eraldi (vastu)avaldust, milles oleks esitanud nõude keelata avaldajal suhtlemine lapsega ega ole tasunud selliselt avalduselt riigilõivu. Ka ei ole maakohus sellist avaldust menetlusse võtnud ega teistelt menetlusosaliselt selle kohta seisukohta küsinud. Maakohus on lahendi resolutsioonis võtnud seisukohad lapse ema 29.04.2024 seisukohas 8 2-24-5841 esitatud taotluste osas. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seega on ebaõige avaldaja seisukoht, et kuna rahuldamata on jäetud mõlema poole nõuded, siis on õiglane, et menetluskulud jääksid avaldaja ja laste ema endi kanda.
4. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
5. Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).
6. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9