Obsah (8)

§ 477§ 172§ 663§ 657§ 465§ 171§ 190§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11561 Kohtuasi O.Q avaldus täi

) § 475 lg 1 p 15 3,

§ 477

lg-te 1, 5 ja 7, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 ja § 48 lg 1 p 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1, § 158 - § 167 alusel. Menetluskulud jäid avaldaja kanda vastavalt

§ 172lg-le 1.

Kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja viimase menetluskulude katteks 180 eurot ning kohustas võlgniku tasuma sellelt summalt viivist seaduses ettenähtud ulatuses ja määras. Kohus tuvastas, et avaldaja suhtes algatati täitemenetlus nr 008/2013/3099 Harju Maakohtu 09.12.2013 tsiviilasjas nr 2-13-19030 tehtud kohtulahendi ja sissenõudja avalduse alusel. Kohtule ei esitatud aegumise katkemise/peatumise aluseid ning kohtule polnud selliseid aluseid teatavaks saanud, mistõttu nõude täitmine aegus ja täitemenetlus tuli lõpetada. Kuivõrd lahend tehti avaldaja huvides, siis jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leidis, et avaldaja võis valida, kas pöörduda avaldusega kohtusse või kohtutäituri poole. Mõlemal juhul pidi võlgnik arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega. Avaldaja oleks võinud pöörduda kohtutäituri poole, kes oleks saanud täitemenetluse lõpetada ning avaldajal poleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Avalduse kohtusse esitamine põhjustas sissenõudjale menetluskulude tekkimise. Avaldaja määruskaebus

1. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse, lõpetada täitemenetluse täies ulatuse seoses aegumisega ning jätta vastaspoole menetluskulu koos viivistega avaldajalt välja mõistmata. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada maakohtu määruse ja tagastada avaldus maakohtule asja uueks arutamiseks. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest. 2 Määruskaebuse kohaselt polnud võlgnik nõus menetluskulude jaotusega ja väljamõistmisega. Kohtulahend sellisel kujul muudab kogu aegumise kohaldamise sisutühjaks ja kasutuks. Sellised lahendid ei olnud seaduseandjale eesmärgiks seadusemuudatust sisse viies. Võlgnik viibis kinnipidamisasutuses ja tal puudusid rahalised vahendid kulude tasumiseks. Kohtulahend raskendaks avaldaja rahalist seisundit, sest tema võlgnevused võrreldes varasemaga suurenesid. Vangistuses viibivatel isikutel puudub suuremas enamikus võimalus pöörduda otse kohtutäituri poole (sellisel juhul tuleb tasuda kulleriteenuse eest 5,08 eurot ja kohtutäituri tasu 18,30 eurot). Sissenõudja oli ettevõte, kelle põhiülesandeks oli võlgnevuste väljanõudmine. Seega polnud põhjendatud eraldi lisatasu väljamõistmine. Ettevõte ei pidanud juriidilist nõustamist eraldi sisse ostma. Samuti olid esitatud kulud põhjendamatud. Sissenõudja vastuskiri oli kopeeritud sadade sarnaste seast valitud lõikudest. Ilmselgelt aegunud nõudele polnud vajalik esitada vastuväidet. Võlgniku hinnangul oli sissenõudja käitumine pahatahtlik. Menetluse edasine käik
2. Maakohus vabastas võlgniku määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada. Kohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks.
3. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidluse all ei ole enam täitemenetluse lõpetamise seaduslikkus ja valitseb üksmees, et maakohus on täitemenetluse nõude aegumise tõttu õigesti lõpetanud. 11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TMS sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kuivõrd avaldaja valis oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise, võttis ta sellega ühtlasi riski, et tal tuleb avalduse rahuldamise korral kanda puudutatud isiku menetluskulud.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Maakohtu lahend on põhjendatud ja seaduslik ning kooskõlas

§ 465lg-ga 8 nõudega.

Kaebuse väited ei anna alust muuta lahendit ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud suuruse osas. Maakohus ei ole kaalutluspiire ületanud ja menetluskulude jätmine avaldaja kanda oli õiguspärane. 12. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

§ 171lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

Kuigi avaldaja vaidleb menetluskulude hüvitamise taotlusele vastu, on puudutatud isiku taotlus seaduslik. Puudutatud isik on palunud välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 192 eurot (käibemaksuta). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega ja kohtu 16.09.2024 kirjaga tutvumisele 30 minutit, kaebusele vastuse koostamisele 1 tund ning menetluskulude 3 nimekirja koostamisele 10 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud. Ringkonnakohus peab, hinnates koostatud vastuse mahtu ja sisu (mh asjaolu, et vaidluse all oli eelkõige menetluskuluga seonduv), menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning esitamise põhjendatud ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. Avaldajal tuleb hüvitada apellatsioonimenetluse kulu 120 eurot. 13. Puudutatud isiku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Maakohus rahuldas 16.09.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada.

§ 190lg 4 lause 1 järgi tuleks riigilõivu summa võlgnikult riigi kasuks välja mõista.

Võlgnik tõi esile, et ta on kinnipeetav ja praegu sissetulek puudub. Ringkonnakohus vabastab neil asjaoludel

§ 190

lg 7 alusel võlgniku kaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest kaebuse rahuldamata jäämisel. Maakohus 16.09.2024 määruses riigilõivu summat ei märkinud. Riigilõivu suuruseks on RLS § 59 lg- te 10¹ ja 15 kohaselt on 30 eurot. 15. Täitmise aegumise kohta tehtud määruse kui hagita asja lõpplahendi vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 223¹ lg 4,

§ 696lg 4).

Riigilõivu tasumisest vabastamise otsustus (määruse resolutsiooni p 3) ei ole vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4