§-st 173 tulenevaid kohustusi. 4.6 Võlausaldaja PlusPlus Capital AS 21.10.2024 seisukohast nähtub, et võlausaldaja nõude jääk seisuga 21.10.2024 on 1421,97 eurot. Võlausaldaja leiab, et menetlust tuleks pikendada, et võlgnik saaks suuremas ulatuses kohustusi täita. Võlgnik on küll täitnud aruannete esitamise kohustust, kuid ei ole piisavalt suurel määral nõudeid rahuldanud. Võlausaldaja ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil. 4.7 OÜ Järve Biopuhastus 04.11.2024 seisukohast nähtub, et võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajale kokku 230,17 eurot ning võlgnevuse jääk on 543,13 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgadest vabastamise menetlust tuleks pikendada kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Ärakuulamist kohtuistungil ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille 3 möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 4. Vastavalt
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos (p 1), võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (p 2). 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
6. Kohus on A. K. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
§-s 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
7.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik A. K. on perioodil 01.04.2019 kuni 06.01.2020 töötanud X OÜ-s kokaabina. Alates 08.01.2020 kuni 20.11.2020 oli võlgnik töötuna arvel Eesti Töötukassas. Perioodil 16.12.2019 kuni 28.08.2020 on võlgnik (edutult) kandideerinud seitsmesse erinevasse asutusse. Lisaks tegi võlgnik sisseastumiskatsed X, kuid tiheda konkurentsi tõttu ei osutunud valituks. Alates 02.09.2020 hakkas võlgnik omandama B-kategooria juhtimisõigust. Alates 20.11.2020 asus võlgnik tööle X AS-is (hiljem X AS). Töösuhe lõppes 30.11.2022 koondamisega. Perioodil 01.12.2022 kuni 31.03.2023 oli võlgnik arvel töötuna ning seejärel alustas töötamist X OÜ-s. Töö ei sobinud asukoha tõttu ning töösuhe lõppes 12.04.2023. Seejärel töötas võlgnik taaskord X AS-is kuni koondamiseni 31.05.2023. Kahest viimasest töökohast sai võlgnik üksnes kütusekompensatsiooni. Alates 05.06.2023 töötab võlgnik X Ühistus. Seega on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu, peretoetus, toimetulekutoetus kohalikult omavalitsuselt, töövõimetushüvitis ning töötuskindlustushüvitis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
lg 1 sätestatud kohustust kuna on osalenud tööhõives ning kandideerinud mitmetesse asutustesse tasuvama töökoha leidmiseks. Ka on võlgnik soovinud minna õppima (sh asus omandama B-kategooria juhtimisõigust) ning omandatava haridusega olla tööturul atraktiivsem. 8.2
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid nõuetekohaselt ning ilma kohtu poolsete meeldetuletusteta. Aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
8.3
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töötukindlustushüvitis ning võlgnik on saanud ka toimetulekutoetust. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel 4 võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 4326,92 eurot, millest 1826,70 eurot oli pankrotivarasse kuuluv korteriomand (võlgnevuse jääk 17 042,51 eurot9. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
8.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
8.5
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ leiab, et Võlgnik on rikkunud
§-st 173 tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.
lg 1 ei sea seaduses sätestatud tähtaja kestnud menetluses kohustustest vabastamist sõltuvusse sellest, kas kohustusi (nõudeid tasutud) on täidetud olulises või ebaolulises ulatuses. Võlgnik on täitnud temale
§- st 173 tulenevad kohustused, arvestades tema osalemist tööhõives, aga menetluse kestel esinenud perioode, mil ta oli arvel töötuna (sh koondamistest tulenevalt). Võlgnik on teinud võlausaldajatele makseid ka perioodidel, mil tal sissetulek töötasu näol puudus. 10.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nii nagu tema rahaline olukord on seda võimaldanud (võlgnik teinud kõik endast oleneva, et omada (tasuvamat) töökohta). Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg-tes 2 või 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A. K. tuleb
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus 5 lõpetab A. K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K. M. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.