Obsah (7)

§ 657§ 216§ 213§ 230§ 171§ 175§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. juuni 2024 2-22-8293 Tsiviilasja numb

§-le 369 hagi tulevase nõude täitmiseks. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 221-805 jõustus kohtumenetluse ajal. Hageja tsiviilasjas nr 2-21-805 esitatud hagi rahuldati ja kohaldatud hagi tagamise abinõu jäeti jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Arestitud nõuete aluseks on Tartu notar Andres Oti poolt

1. detsembril 2020 tõestatud XXXXXXXX kinnistu müügileping nr
2. Siim Voznesenski müüs lepingu esemeks oleva XXXXXXXX kinnistu kostjatele hinnaga 28 500 eurot. Lepingu p 2.2 kohaselt oli ostuhinnast 10 000 eurot ostjate poolt müüjale tasutud ülekandega enne lepingu sõlmimist. Lepingu p 2.3 kohaselt ostuhinnast 18 500 eurot kohustusid ostjad tasuma Siim Voznesenski pangakontole hiljemalt
3. juuliks
4. Lepingust tulenevate müüja nõuete täitmise tagamiseks, sh lepingu eseme eest tasumata ostuhinna osa tasumise nõude täitmise tagamiseks, lepiti kokku lepingu esemele hüpoteegi seadmises hüpoteegisummaga 18 500 eurot. Kostjad tuginevad sellele, et nad tasusid ostuhinna tasumata osa 18 500 eurot detsembris 2020 sularahas. Kostja 1 saatis
5. jaanuaril 2021 hagejale ja tema esindajale e-kirja, milles kinnitas, et kostjad ei võlgne Siim Voznesenskile midagi. Kostja 1 kinnitas, et on täitnud müügilepingust tuleneva tasumise kohustuse täielikult, mistõttu Siim Voznesenski arestitavaid nõudeid ei ole. Kostja 1 lisas e-kirjale foto tasumise kinnitusest. Kostja 1 selgitas, et viimased maksed Siim Voznesenskile on finantseeritud laenuraha arvel, lootuses see laen refinantseerida aasta esimestel nädalatel. Kostja 1 märkis, et panga poolt pakutud intress on võrreldes praeguse laenu krediidikuluga enam kui seitse korda väiksem. Lisaks XXXXXXXX kinnistu võõrandamisest tulenevate nõuete arestimisele seati tsiviilasjas nr 2-21-805 esitatud hagi tagamiseks käsutamise keelumärge XXXXXXXX kinnistule Siim Voznesenski kasuks seatud hüpoteegile. Sellest tulenevalt kostja 1 märkis, et mistahes panga laenukonsultant on öelnud, et sellise laenu saab anda üksnes esimesel järjekohal asuva hüpoteegi vastu. Kostja 1 lisas, et rahalises vääringus on see vähemalt 700 eurot kahju iga kuu kohta, millal tal ei õnnestu seda „tänavalaenu“ kinnisvara tagatisel oleva panga poolt antava laenu vastu refinantseerida. Lisatud oli Siim Voznesenski ja kostja 1 omakäeliselt allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt
6. novembril 2020 tasuti 2000 eurot,
7. detsembril 2020 6000 eurot ja 2000 eurot ning
8. detsembril 18 500 eurot, s.o kokku 28 500 eurot. Kostja 1 edastas
9. veebruaril 2021 hageja esindajale Siim Voznesenski saadetud e-kirja, milles viimane kinnitab, et kostja 1 on täitnud kõik notariaalsest müügilepingust ja asjaõiguslepingust tulenevad tasumise kohustused. Kostja 1 kohtuistungil vande all antud seletuste kohaselt taheti tema käest seda krunti (XXXXXXXX kinnistut) ära osta. Ta tahtis seda (krunti) kiirelt kaelast ära saada. Kuu aega oli intressi maksmine ja ta tahtis kiiresti tagasi maksta kui krunt on müüdud. Kostja 1 sõnul laenas ta tuttavalt 18 500 eurot. Kostja 1 küsis talt 27/28ndal ja 29ndal sai sularahas kätte. Raha üleandmine toimus kostja 1 töökohas XXXXX. Intress oli 10-12%. Veebruari lõpuks pidi tagasi maksma. Selleks ajaks kui hakati müügiga edasi tegelema, siis oli arest juba peal. Kostja 1 sõnul nad teavad Siim Voznesenskit
10. aasta suvest, kui ta tuli oma krunti 5 esimest korda vaatama. Seal oli tollel hetkel kaks maja valmis, kolmandat ehitati, kostjal 1 tekkis küsimus, kes seal võõra autoga sõidab ja kostja 1 läks sinna juurde küsima. Siim Voznesenski tutvustas end. Ta tegeles seal, oli plaan ehitama hakata. Talvel näitas kellelegi krunti, et plaanib maha müüa. Hiljem ütles, et ei müünud maha ja kostja 1 ise soovis krunti osta. Kui notaris käidi, siis 10 000 eurot oli ette makstud. Üks plaan oli edasi müüa, teine plaan oli päiksepaneelid peale panna ja kolmas plaan oli, et jätavad endale ja lastele. Tuli pakkumine ja oleks sealt vahelt teeninud 7500 eurot tulu. Nüüd on seal kinnistu peal päikesepaneelid. Need saab vajadusel enda krundi peale tõsta. Kostja 2 vande all antud seletuste kohaselt ta usaldab oma abikaasat raha-asjades, ta oli notaris tehingu tegemise juures, ei tea kelle käest mees 18 500 eurot laenas. Maakohus leidis, et kostja väide kohustuste täitmise kohta sularahas on tõendatud hagile lisatud kostja 1 ja Siim Vozesenski e-kirjade ja tasumise kinnituse ning kostja 1 poolt kohtule vande all antud seletustega. Maakohus möönis, et kohustuse täitmise asjaolud tekitavad mõningaid kahtlusi. Leping sõlmiti
11. detsembril 2020, lepingu kohaselt oli kostjatel tasumata ostuhinna osa tasumiseks aega
12. juulini 2021 ja see tuli lepingu kohaselt tasuda pangaülekandega, kohustuse täitmise tagamiseks lepiti kokku kinnistule hüpoteegi seadmises, ostuhinna tasumata osa tasuti juba
13. detsembril 2021 sularahas, ebasoodsatel tingimustel sularahas võetud laenuraha eest. Maakohtu jaoks ei olnud lõpuni selge, miks oli lepingust tulenevate kohustuste täitmine vaja selliselt korraldada, nagu seda tehti. Samas olid kostja 1 vande all antud seletused maakohtu hinnangul usutavad. Kohtunikul ei tekkinud kostja 1 selgitusi kuulates tunnet, et kostja 1 valetab. Hageja tõstatatud kahtlused ei kummuta maakohtu hinnangul lepingupoolte, kostja 1 ja Siim Voznesenski väiteid lepingust tulenevate kohustuste täidetuse kohta. Maakohus märkis, et vabas maailmas ei ole keelatud rahalise kohustuse täitmine sularahas (VÕS § 91 lg 1). Hageja ise on samuti sularahas oma sõbra Siim Voznesenskiga tehinguid teinud ja selle kohta on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-
14. Tegemist on kostjate ja kolmanda isiku vahelise lepinguga. VÕS § 76 lg-s 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kolmas isik võlausaldajana on lepingu täitmist kinnitanud ja temal sularahas täitmisega seoses pretensioonid puuduvad. Eeltoodud põhjendustel maakohus leidis, et Siim Voznesenski nõuded kostjate vastu, mille täitmist hageja nõuab, olid juba enne nõude arestimist täidetud. Seega on kohustus lõppenud ja hageja selle täitmist enam nõuda ei saa. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui kuulas kostjad vande all üle ilma hageja osavõtuta. Sellest tulenevalt jäi kogumata asja õigeks lahendamiseks määravat tähtsust omav informatsioon, mis omakorda tingis ebaõige kohtulahendi tegemise. Hageja esitas taotluse kostjate täiendavaks vande all ülekuulamiseks. 6 Kostjate vande all ülekuulamise läbiviimisel ei palunud kohus kostjatel selgitada ilmseid ebakõlasid kostjate käitumises. Kohus ei palunud kostjatel isegi avaldada, kelle käest laenati nii kahtlastel asjaoludel 18 500 eurot sularaha, vaid rahuldus vastusega „tuttavalt“. Teisalt on kohus kirjutanud kohtuotsuse põhjendavas osas, et „kohustuse täitmise asjaolud tekitavad mõningaid kahtlusi“ ning „kohtu jaoks ei ole lõpuni selge, miks oli lepingust tulenevate kohustuste täitmine vaja selliselt korraldada nagu seda tehti“. Hageja leiab, et ütluste usaldusväärsuse tagamiseks tuleb vähemasti proovida kahtlused kummutada ning luua selgus kohustuse täitmise asjaoludes. Kohus ei tohiks nentida isiku ütluste usaldusväärsust olukorras, kus ütluste sisu tekitab tegelikult kahtlusi, mida kohus pole proovinud kõrvaldada. Hageja arvates pole keeruline näha, mis võiks ajendada kostjaid kolmanda isikuga kokku mängima. Kolmandat isikut rahuldab igasugune sularahas saadud summa, sest tema pangakonto on hageja kasuks arestitud. Hageja ei välista, et mingisugune sularahatehing on kostjate ja kolmanda isiku vahel tõesti tehtud. Kindlasti ei pea hageja tõenäoliseks, et selline tehing tehti enne nõuete arestimist, sest seni pole selles osas esitatud ühtegi loogilist selgitust. Hageja soovib võimalust eeltoodu tõendamiseks.
16. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad vaidlevad vastu hageja taotlusele kostjate täiendavaks vande all ülekuulamiseks. Kostjad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kohus leidis põhjendatult, et Siim Voznesenski nõuded kostjate vastu, mille täitmist hageja nõuab, olid juba enne nõude arestimist täidetud. Seega on kohustus lõppenud ja hageja selle täitmist enam nõuda ei saa. On igati loogiline ja põhjendatud, et kostja 1 soovis võimalikult kiiresti oma võlast vabaneda, raha müüjale ära maksta ja ostetud kinnistu teenima panna. Kostjal 1 oli õigus enne tähtaja saabumist võlg tasuda ja seejuures ise otsustada, millal ta seda teeb.
17. Kolmas isiku apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Hageja on palunud menetluses kaasata kolmanda isikuna hageja võlgniku Siim Voznesenski. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt kolmanda isiku kaasamist eraldi otsustanud (

§ 216

lg 4), kuid hagi menetlusse võtmise määruses on võlgnik nimetatud kolmanda isikuna menetlusosaliste hulgas. Kostjad ei ole võlgniku kaasamise suhtes oma vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kolmas isik ise enda kaasamisele vastu vaielnud, vaid esitanud kohtule seisukoha hageja nõude osas. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata igas staadiumis igas kohtuastmes (

§ 213lg 2).

Võlgnik esitas hagi menetlusse võtmise määrusele oma seisukoha, milles ta ei vaidlustanud enda kaasamist. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata eraldi otsustuse puudumisele maakohtu poolt, saab poolte ja kohtu menetlusdokumente arvestades lugeda, et võlgnik on menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

1. Maakohus tuvastas, et hagejal on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue (maakohtu otsuse p 7). Hageja kasuks on
2. jaanuari 2021 maakohtu määrusega arestitud võlgniku 7 nõuded kostjate vastu, mis tulenevad XXXXXXXX kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX võõrandamisest, summas 18 500 eurot. Nimetatud kinnistu
3. detsembri 2020 notariaalse müügilepingu p 2.3 järgi kohustus kostja 1 tasuma 18 500 eurot võlgnikule hiljemalt
4. juuliks
5. Hageja nõue kostjate vastu on suunatud raha saamisele, mida kostjad olid notariaalse müügilepingu alusel kohustatud tasuma võlgnikule. TMS § 118 lg 1 järgi on nõude arestimise puhul sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Hageja saab esitada kostjate vastu nõude seega siis, kui kostjatel on võlgnevus hageja võlgniku ees pärast nõude arestimist. Sissenõudja on TMS § 118 lg 1 järgi sisuliselt menetlusõiguse mõttes võlgniku õigusjärglane, kelle vastu võivad kohustatud isikud esitada ka kõik vastuväited nõudele. Kostjad esitasid menetluses hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgniku nõue kostjate vastu täidetud jube enne selle arestimist. 10.

§ 230

lg 1 järgi tuleb hagimenetluses poolel tõendada neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjatel tuli tõendada, et võlgnikul ei olnud kostjate vastu nõuet selle arestimise hetkel. Praeguses menetluses on hageja ise esitanud kohtule võlgniku ja kostja 1 vahelise kokkuleppe (tl 14), mille kohaselt on kostja 1 tasunud võlgnikule kogu müügilepingus kokkulepitud ostuhinna (seega lepingu täitnud). Viimase osamakse 18 500 eurot on kostja 1 kokkuleppe kohaselt võlgnikule tasunud

1. detsembril 2020, seega enne võlgniku nõude arestimist. Hageja leiab, et selle kokkuleppe puhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega, hageja seisukoha järgi on formaalselt autentsesse dokumenti (dokument on võlgniku ja kostja 1poolt koostatud), kantud sisult ebaõiged andmed. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 14; 09.04.2020, 2-17-14766, p 15). Seega isegi juhul, kui hageja poolt esitatud võlgniku ja kostja 1 vaheline kokkulepe oleks allkirjastatud mõnel teisel ajahetkel (enne nõude arestimist), võisid sellest tekkida hageja nõuet välistavad õiguslikud tagajärjed – kostjate kohustus on võlgniku ees täitmisega lõppenud enne nõude arestimist. Seda ka vaatamata müügilepingujärgsele kokkuleppele tasumise viisi (raha tuleks tasuda ülekandega) suhtes.
2. Maakohtupoolse menetlusõiguse rikkumise tõttu kuulas ringkonnakohus kostjad ära vande all. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjate poolt vande all antud selgitused võimaldaksid kahtlusteta järeldada, et kohustuste täitmist kostjate poolt ei ole aset leidnud. Ringkonnakohtule oli usutav kostja 1 soov kinnisasja müügiga raha teenida. Seda ka vaatamata asjaolule, et viis, kuidas kostja 1 oma äritegevust finantseerida soovis (kõrge intressiga kiireloomulise laenu saamine isikult, kelle selliste laenude andmisega tegeleb), ei pruugi olla mõistlik ega vastata tänapäevasele ettekujutusele äritegevusest. Asjaolu, et abikaasad ei pruugi olla kursis üksteise ärilise tegevusega, ei ole ebatavaline.
3. Hageja leiab, et kostja 2 selgitused müügilepingu sõlmimise asjaolude suhtes (eelkõige selle suhtes, kas ta iseseisvalt osales tehingu tegemisel) on menetluses olnud vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, samas ei jäänud ringkonnakohtule arusaama kostja 2 ütlustest, et vastuolud oleks põhjustatud kostja 2 ebaõigetest ütlustest. Kostjale 2 tuli kohtuistungil selgitada, mida tähendab kinnisasja võõrandamise plaan, mida tähendab tehingu 8 tegemisel isiklikult osalemine. Usutav oli kostja 2 väide, et abikaasa tegeleb rahaliste asjadega ja tema sellesse ei sekku. See, et kostja 1 ettekujutus tehingust saadavast kasust, mille tegemiseni ei jõutud, on ligikaudne, on usutav. Hüpoteegi kustutamata jätmise osas müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise järel oli ringkonnakohtu hinnangul usutav kostja 1 väide, et aastavahetuse eel oli kiire, siis jäi perekond haigeks ning siis juba arestiti võlgniku nõuded. Õige on hageja väide, et kostja 1 selgitused päikesepargi rajamise suhtes ei ole üheselt arusaadavad, samas oli hagejal võimalus taotleda kostja 1 seisukohtade täpsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust see, kas kinnistul hetkel töötab päikesepark või mitte ning kas see oli juba võlgnevuse tasumise ajal valmis ehitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et väidetavalt kanti hüpoteek võlgniku kasuks sisse kostjate võlgnevuse tasumisega samal päeval (tl 44 pöördel), et kostjatel oleks olnud võlgnevus võlgniku ees vara arestimise hetkel. Kostja 1 teatas hagejale võlgnevuse puudumisest
4. jaanuaril 2021 (tl 17), seega vahetult pärast nõude arestimist.
5. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 900 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (

§ 175lg 1).

Kostjate esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses kostjate esindamisele kulutatud aeg 9 tundi on tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud. Hagejalt tuleb solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud 900 eurot. Kolmas isik ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks menetluskulude nimekirja. Kolmandal isikul puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata tsiviilasja materjalide põhjal (

§ 174lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 9