← Eesti

2-24-11019/6

Obsah (11)§ 178§ 613§ 477§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 175§ 218§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-11019 Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger ja Kohtuasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming Kohtla-Järve l

) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 2). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

2-24-11019 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn, Pärna tn 44 (avaldaja) avaldus V S (puudutatud isik) vastu 567,96 euro väljamõistmiseks ja viivise saamiseks. Võlgnevus oli seotud Kohtla-Järvel Pärna tn 44 asuva korteri nr XX majandamiskulude, remondifondi, üldelektri ja soojusenergia eest esitatud arvete tasumata jätmise või osalise tasumisega
  2. a septembrist kuni
  3. a maini.
  4. Puudutatud isik teatas kohtule
  5. augustil 2024 kavatsusest võlgnevus tasuda.
  6. Avaldaja avaldas
  7. septembril 2024, et loobub avaldusest, sest võlgnevus on täies ulatuses tasutud.
  8. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (

§ 613lg 1 p 1).

Hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

5.

§ 428

lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

Kohus ei ole avaldust lahendanud. Seega võib avaldaja avaldusest loobuda. 6. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluse lõpetamisel avaldusest loobumise vastuvõtmisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti (vt

§ 432

). 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab

§ 168lg-te 4 ja 5 alusel menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda.

  1. Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatult isikult välja menetluskulud 363,50 eurot. Avaldaja menetluskuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 335,50 eurot (koos käibemaksuga) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.
  2. septembri
  3. a avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja õigusabi kokku 2,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 122 eurot.
  4. Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. See on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kuna pool tasutud riigilõivust tagastatakse avaldusest loobumise tõttu, tuleb puudutatud isikult mõista välja pool tasutud riigilõivust. 10.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajat on esindanud

§ 218lg 1 p-le 1 vastav esindaja, kelle tunnihind on 122 eurot (käibemaksuga).

Õigusabikulud hõlmasid avalduste koostamist, sh tõendite kogumist ja kohtule esitamist ning kohtumäärusega tutvumist. Avaldaja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 2,75 tundi. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, on menetluses tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg mõistlik. Kohtu hinnangul ei saa õigusabi osutamise aega ja üldist õigusteenuse hinnataset arvestades pidada tunnitasu ülemääraseks. Seega võib õigusabikulusid pidada põhjendatuks. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna 3-eurone dokumentaalse tõendi saamise kulu (19. juulil 2024 kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10). Seega mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga. 2

(3)2-24-11019 Kohus määrab avaldajale hüvitatavateks menetluskuludeks seega 363,50 eurot (335,50 + 25 + 3), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. 11. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Kohus tagastab avaldajale 25 eurot (50 : 2 = 25)

§ 477lg 1, § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.