Obsah (7)

§ 363§ 3401§ 459§ 62§ 371§ 168§ 372

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-11329 Tsiviilasi O.G L. (Q.Z) hagi Q.Z L. suurendamis

) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud

§-des 338 ja 363.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.

§ 3401

lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas

1. oktoobri
2. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest.
3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust esitanud, rikkudes olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mis takistavad asja menetlemist. 6.
4. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud

§-des 338 ja 363.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.

§ 363

lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 6.

1. Kohus selgitas hagejale
2. oktoobri 2024 määruses, et kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohus
3. novembri
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15625 kinnitanud pooltevahelise kompromissi, mille alusel maksab kostja alates
5. novembrist 2018 hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ning lisaks kannab kostja hageja transpordikulud, mis on seotud pooltevahelise kohtumisega, arvestusega 20 eurot ühe kohtumise kohta. Seega ei ole kostjaga ainuüksi suuline kokkulepe hagejale elatise maksmises osas, nagu hageja on hagis märkinud, vaid poolte vahel on kohtumäärusega kinnitatud kompromiss (jõustunud
6. novembril 2018). Eelnevat arvestades kohus selgitas hagejale, et hageja saab esitada kohtule hagi varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamiseks (

§ 459

). Samuti selgitas kohus hagejale, et elatise suurendamise korral tuleb hagejal hagiavalduses välja tuua, millise kohtulahendiga hageja kasuks kostjalt väljamõistetud elatise summa suurendamist hageja nõuab, märkides, mis ajast alates, kellelt (nimetada isik), kelle kasuks 2 (nimetada isik) elatise väljamõistmist hageja taotleb ja millises summas. Ka pidanuks hagiavaldusest selguma, mis põhjusel soovib hageja varasema kohtulahendiga võrreldes elatist suurendada. Hageja pidanuks hagiavalduses esile tooma, millised olid elatise määramise aluseks olevad asjaolud eelmise kohtulahendi tegemise ajal ja millised on asjaolud praegu ning kuidas on asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud (vt ka RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11). Kuivõrd hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud elatise suurendamise nõudega seoses selget nõuet ega kohtu ette toonud ühtegi asjaolu, mis põhjusel soovib hageja varasema kohtulahendiga võrreldes elatist suurendada, ei ole kohtul võimalik kõnealust hagi menetlusse võtta. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole alates 1. juulist 2024 nõustunud hagejale elatist maksma, ei ole alus elatise suurendamiseks. Kuivõrd hagejal on elatise osas jõustunud kohtulahend, on tal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kohus on eelnevat hagejale 15. oktoobri 2024. a määruses selgitanud. 7. Asja materjalide järgi sai hageja seaduslik esindaja kohtu 15. oktoobri 2024. a (jõustus samal päeval) määruse kätte samal päeval, s.o 15. oktoobril 2024. Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1, algas hagejal puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg

1. oktoobril 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi
2. oktoobril
3. Nimetatud tähtajaks hageja nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldust ei esitanud. Kuivõrd hageja ei ole
4. oktoobri
5. a määrusega määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda.

8. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna elatise nõudmise asjas ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi riigilõivu, ei ole vajalik otsustada riigilõivu tagastamise üle. 9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Seega võib hageja esitada uuesti kohtule nõuetekohase hagiavalduse elatise suurendamiseks. Kuivõrd praegusel juhul on avaldus kohtule esitatud paberkandjal, siis tagastab kohus käesoleva määrusega hagejale ka hagiavalduse koos lisadega. 10.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3