← Eesti

3-24-2827/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-2827

  1. oktoober 2024 Karin Jõks Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu akna katmise võimaluse puudumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – Siim Grossberg Vastustaja – Tartu Vangla
  2. Tagastada kaebus.
  3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
  4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
  5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
  6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7). Asjaolud
  7. Kaebaja Siim Grossberg esitas 11.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist alusel, et tal ei lubata katta kambri akent. Päikesevalgus muudab võimatuks teleka vaatamise ja teeb kambri väga lämbeks. Õiguskantsler on leidnud, et kinnises vanglas võiks akna ees olla ruloo. Kaebaja peab pidevalt vaidlema ametnikega, kes käsivad akna ette riputatud lina ära võtta. Vastustaja ei ole loonud kaebajale inimväärseid kinnipidamistingimusi ja kahjustab tema tervist. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamist. Kaebaja esitas kohtueelses menetluses 27.08.2024 vastustajale kahju hüvitamise taotluse, vastustaja jättis selle rahuldamata otsusega nr 1-13/24/509-
  8. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi. Kohtu seisukoht
  9. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  10. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tema kambri aken peab olema kaetav näiteks kardina või rulooga. Nõuded kinnipeetava kambrile on kehtestatud vangistusseaduse § 45 lõikes
  11. Need ei näe ette, et kambri aken peab olema kaetav. Aknakatet ei ole ka vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 sätestatud kambri sisustuse nimekirjas. Vastupidi, vangla sisekorraeeskirja § 641 p 20 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Eeltoodut arvestades on väga vähe tõenäoline, et kohus hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks.
  12. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. See, et kaebajal puudub vangistuse ajal võimalus soovikohaselt kinni katta kambri akent, ei kujuta endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. Tegemist on ebameeldivusega, mis paratamatult kaasneb vangistusega. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse sel alusel rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on akna katmise võimaluse puudumise tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
  13. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  14. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3 ja 4 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit
  15. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.