Obsah (5)

§ 37§ 121§ 44§ 38§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-1449 5. november 2024 Karin J

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebuses viidatud kohtueelse menetluse dokumente arvesse võttes kaebust nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: - tunnistada õigusvastaseks määruse punktis 2.2 nimetatud vaideotsus (

§ 37

lg 2 p 6); - kohustada vastustajat võimaldama vanglaväliseid kandeid kaebaja isikuarvele vabanemistoetuse hoiustamiseks ilma mahaarvamisi tegemata (

§ 37lg 2 p 2); - kohustada vastustajat koostama kaebajale kava vabanemistoetuse kogumiseks Vang

S § 44 lg 3 sätestatud määrani (

§ 37lg 2 p 2).

Kaebaja ei ole kohtu hinnangul esitanud käesolevas kohtuasjas kahju hüvitamise nõuet. Samuti ei ole kaebaja esitanud nõudeid seoses talle makstava töötasu suurusega. 4. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtus maksma panna.

1. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 % rahaliste nõuete täitmiseks, 20 % hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud 2 korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 % ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 alusel hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. Kuutöötasu alammäär
2. aastal on 820 eurot. Kaebaja taotleb, et tema isikuarvele saaks teha kandeid nii, et kogu isikuarvele laekunud summa kantakse vabanemisfondi. Vale on kaebaja arusaam, et sel juhul ei tehta isikuarvele laekunud summast mahaarvamisi. Vastupidi, sel juhul on tegemist mahaarvamisega 100 %, kuna kogu kaebaja isikuarvele laekunud rahasumma liigub vabanemisfondi.
3. Kaebajal on VangS § 44 lg 4 alusel õigus taotleda, et tema isikuarvele laekuvatest summadest kantakse vabanemisfondi osaliselt või täielikult ka 30 %, mis on ette nähtud kinnipeetavale kasutamiseks omal äranägemisel. Selleks tuleb kaebajal esitada vastustajale taotlus. Kohtuasja andmetel ei ole kaebaja vastustajale sellist taotlust esitanud. Kohtul puudub põhjus kahelda, et kui kaebaja esitab vastava taotluse (näiteks palub kogu võlgade tasumiseks ette nähtud 50 % ületava osa kanda vabanemistoetuseks), siis vastustaja nii ka teeb. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vabanemistoetuseks kantakse ka 50 %, mis on VangS § 44 lg 2 alusel ette nähtud kaebaja võlgade tasumiseks. Esiteks oleks see vastuolus õigusnormiga, VangS § 44 lõikega
4. Teiseks soovib kaebaja sisuliselt saavutada olukorda, kus tema huvides vabanemistoetuse kogumisele antakse eesõigus võlausaldajate nõuete ees. Kuid oma võlgade tasumine on iga võlgniku kohustus, seda nii vangistuses kui ka tavaelus. VangS § 44 lg 2 reguleerib üksnes seda, kuidas on tehniliselt korraldatud võlgade tasumine vangistuse ajal ning vanglasisesele isikukontole laekuvate summade arvel. Kui kaebajal ei oleks võlgu, siis ei toimuks ka mahaarvamisi nõuete fondi. Vangistusseaduse kommentaaride (2014, lk 128) kohaselt on VangS § 44 lg 2 vaadeldav kinnipeetava isikuarvele laekunud summade käsutamiskeeluna, kuna nimetatud arvele laekunud summade kasutuseesmärk on määratletud juba seadusandja poolt. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla teeks tema isikuarvele laekuvatest summadest mahaarvamisi kehtivast õigusest erinevalt vastavalt kinnipeetava äranägemisele ja soovile (Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2018.a määrus asjas 316-1611, p 8).
5. Ühestki õigusnormist ei tulene vanglale kohustust tagada või korraldada seda, kas ja kuidas kinnipeetava vabanemisfondi kandeid tehakse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja koostab kava, kuidas kaebaja saavutab vabanemistoetuse hoiustamise kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära ulatuses. Kaebajal ei ole ka kohustust koguda vabanemisfondi VangS § 44 lg 3 nimetatud summa. Selle sätte tähendus on, et kolmekordse töötasu alammäära täitumisel lõpevad mahaarvamised vabanemisfondi. Säte ei tähenda, et kaebaja peab kolmekordse töötasu alammäära täitumise saavutama.
6. Kaebajal ja tema lähedastel on vabadus korraldada kaebaja toetamine vangistuse ajal ja pärast vabanemist nii, nagu nad õigeks peavad. Kui kaebaja jaoks on esmatähtis, et kinnipidamisi võlgade tasumiseks ei oleks võimalik teha, siis peab kaebaja leppima ka sellega, et lähedased talle vanglas kasutamiseks või vabanemistoetuse kogumiseks raha üle ei kanna. VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-38-13, p 24). Kaebaja lähedastel on 3 võimalus kaebaja vabanemisjärgseks toetamiseks kanda raha kaebaja pangakontole. Kaebajal tuleb ka sel juhul arvestada, et kohustus tasuda oma võlad on üldine kohustus ning kui kaebajal on võlad, siis saab tema pangakontole pöörata sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Kohtu hinnangul ei ole VangS § 44 lg 2 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Seda, et vanglal on kohustus teha vanglasiseselt isikuarvelt seaduses ette nähtud mahaarvamisi, on kohtupraktikas läbivalt aktsepteeritud. Tegemist on normiga, mis tasakaalustatult arvestab kinnipeetava ja võlausaldajate õigusi. Õiguskantsler on seisukohal, et norm on põhiseadusega kooskõlas (õiguskantsleri 27.03.2015.a seisukoht nr 61/140700/1501354 ja seal viidatud varasemad seisukohad). Õiguskantsler märkis 20.06.2024.a seisukohas nr 14-3/240989/2403699, et on VangS § 44 lõiget 2 korduvalt analüüsinud ja leidnud, et tegemist on põhiseaduspäraste ja vajalike mahaarvamistega, mida kinnipeetav peab taluma.
8. Tuvastamisnõude rahuldamisel ei ole kaebaja seisukohast mingeid otseseid tagajärgi ning tuvastamisnõude puhul on seetõttu eriti oluline, kas selle esitamine aitab mingil viisil kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele (

§ 38lg 4, § 44 lg 1).

Kaebaja ei ole kaebuses esitanud vastuväiteid vaideotsusele. Kaebus on sisuliselt koopia kaebaja vaidest ehk kaebaja on kohtule esitanud samad nõuded, mille ta esitas vaides vastustajale. Vaideotsuse õiguspärasuse hindamine iseseisva nõude raames ei mõjuta mingil viisil kaebaja õigusi või kohustusi. Vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, mis on esitatud koos vaides esitatud kohustamisnõuetega, ei ole vajalik kaebaja õiguste teostamiseks või kaitseks.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna, kuna kõigi nõuete puhul puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4