← Eesti

2-24-6967/22

Obsah (8)§ 164§ 158§ 146§ 162§ 168§ 165§ 29§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-6967 Kohtuasi K R (pankrotis) maksejõuetusavaldus Menetlustoi

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. 2 Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

  1. Viru Maakohtu 04.07.
  2. a määrusega kuulutati välja K R pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Hillar Villers. 08.10.
  3. a esitas K R (pankrotis) pankrotihaldur Hillar Villers kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 15.10.
  4. a määrusega.
  5. 14.11.
  6. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille kohaselt palus lõpetada K R (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158lg 3 alusel.

Esitatud aruande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 56,78 eurot. Võlgnikule on menetluse kestel laekunud tööandjalt xxx töötasu, puhkusetasu, kuus kuni 1 550 eurot. Samuti mõned maksed igapäevaseks eluks eraisikutelt summades 20-100 eurot. Laekumised (kuni 820 eurot) ei kuulu TMS kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu. Lisaks on võlgnikul 3 ülalpeetavat, mistõttu lisandub mittearestitavale summale veel 820,00 eurot. Seega kõik sissetulekud jäävad mittearestitava sissetuleku piiresse. Laekumisi pankrotivarasse ei ole. Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 1 000,40 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx Osakute eest on raha välja võetud, saldo on null. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. 3 Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I ja III järgu nõuded puuduvad. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 22 677,57 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja Tunnustatud nõue eurodes Jaotis % xxx AS (RK xxx) 1 825,04 8,048 xxx OÜ (RK xxx) 3 149,27 13,887 xxx AS (RK xxx) 11 579,59 51,062 xxx AS (RK xxx) 2 295,89 10,124 xxx OÜ (RK xxx) 2 317,15 10,218 xxx AS (RK xxx) 366,42 1,616 xxx AS (RK xxx) 1 144,21 5,045 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses sellega, et elukaaslane lahkus ta juures ja kohustused jäid võlgniku kanda. Töötasus kaotas 500-700 eurot, kuna pidi elukorralduslikult vahetama töökohta tööandja juures. Oli ka sunnitud vahetama elukohta. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgniku elukorralduses toimusid olulised muutused, millest johtuvalt ei olnud ta enam võimeline jooksvaid kohustusi kohaselt täitma. Käesoleval ajal võlgnikul puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ettekande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades kogutud andmeid siis kevad 2024. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - lõpetada K R pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri kohustustest; - kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1000,40 eurot (koos käibemaksuga), ning mõista tasu välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele; - anda võlgnikule menetlusabi summas 1000,40 eurot ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks; - jätkata K R suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks võlanõustaja E M (e-post: xxx). 4 Ene Mändla on haldurile kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Ene Mändla allkirjastatud kirjalik nõusolek on esitatud kohtule. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 4. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

  1. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
  2. Kohus leiab, et K R pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
  3. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

8. Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 9. K R pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud nõuded summas 22 677,57 eurot. 10.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest. 11.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. 5 Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
  2. Kohus algatas 04.07.
  3. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
  4. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
  5. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 04.07.
  6. a, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla.
  7. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise 6 menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
  4. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  5. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 01.12.
  6. a. Halduri tasu kinnitamine 20.

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur taotleb tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
  2. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.
  3. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates
  4. jaanuarist
  5. a tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot. 23.

§ 65

lg 11 ja 11 3 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab 7 ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 24. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 05.08.2024. a protokollist nähtub, et haldur on esitanud taotluse halduritasu määramiseks

§ 65lg 11 ja lg 11 3 alusel toimingutasuna.

Haldur palub määrata halduritasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 1 000,40 eurot. 25. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 11 ja 11 3 , tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot.

  1. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K Roosimäele (R) menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele xxx Swedbank.
  2. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.