← Eesti

2-23-114343/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-114343 Kohtua

§-ga 659) alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, ning saata asi selles osas uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuigi puudutatud isik palub määruskaebuse resolutsioonis tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, saab ringkonnakohus määruskaebuse sisust aru, et puudutatud isik vaidlustab maakohtu lahendi üksnes osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Määruskaebuse sisust ei nähtu puudutatud isiku soovi vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmist ei ole vaidlustanud ka avaldaja, mistõttu maakohtu määrus on selles osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

  1. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosaliselt jätkuvalt selle üle, kas puudutatud isikul on avaldaja ees majandamiskulude võlgnevus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja majandamiskulude nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1 koos VÕS § 101 p-ga 1 ja § 108 lg-ga 1 ning viivise nõude puhul KrtS § 42 lg 1 koos VÕS § 113 lg-ga
  2. Samas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul pööranud tähelepanu puudutatud isiku vastuväitele seoses avaldaja nõude tõendatusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus siinses hagita 4

(6)2-23-114343 menetluses selgitanud välja asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ega kogunud tõendeid määral, mis võimaldaks asuda seisukohale, et avaldaja nõue on maakohtu poolt rahuldatud osas põhjendatud. Nii on maakohus rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, samuti TsMS § 442 lg-st 8 (

§ 463lg-ga 2) tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust.

Arvestades maakohtu rikkumisi ning asja õigeks lahendamiseks vajalike menetlustoimingute olemust ja mahtu, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

  1. Siinses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja oma nõude tõendamiseks korteriomanike
  2. detsembri
  3. a üldkoosoleku otsuse, puudutatud isikule esitatud arved ja kliendivõlgnevuse aruande (dtl-d 26–57; 77). Puudutatud isik vaidles
  4. septembri
  5. a seisukohas avaldaja nõudele vastu, leides muu hulgas, et üksnes arve ei tõenda nõude olemasolu (dtl 88). Avaldaja esitas
  6. septembril 2023 seisukoha, milles muu hulgas märkis, et avaldaja on selgitanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendanud nõude olemasolu (dtl-d 91 ja 92).
  7. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei pidanud maakohus vajalikuks avaldaja esitatud arveid ja nende põhjendatust analüüsida, kuna puudutatud isik ei vaidlustanud arveid summaliselt. Ringkonnakohus möönab, et puudutatud isiku vastuväide talle esitatud arvetele oli üldsõnaline, kuid siinsel juhul tuleb arvestada, et puudutatud isikul ei olnud menetluses esindajat. Puudutatud isiku seisukohast nähtus selge soov vaidlustada talle esitatud arved, mistõttu ei saanud maakohus lähtuda asja lahendades sellest, et avaldaja esitatud arved on korrektsed. Hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem ja kohtul tuleb kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitada. Muu hulgas saanuks maakohus paluda puudutatud isikul oma seisukohti täpsustada. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 16.01.2019, 2-183298, p 15.1).
  8. Puudutatud isik on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et avaldaja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud. Seejuures on puudutatud isik oma vastuväiteid täpsustanud. Puudutatud isik märgib, et arve ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh kululiike, mille tasumiseks arve on koostatud ja esitatud. Samuti viitab puudutatud isik, et avaldaja esitatud korteriomanike üldkoosoleku otsus puudutab üksnes remondi- ja haldusfondi, mis moodustavad arvetest üksnes 30%. Ringkonnakohus leiab, arvestades puudutatud isiku vastuväiteid, et avaldajal tuleb oma põhinõuet, sh nõutava summa kujunemist täiendavalt selgitada ja tõendada. Seejuures on ka Riigikohus märkinud, et vaid arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Avaldajal tuleb tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti tuleb tõendada asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud korteriühistu liikmete vahel (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14; vt ka RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 15).
  9. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus avalduse osalise rahuldamise osas tühistada ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada avaldaja põhinõude aluseks olevad asjaolud ja hinnata nõude põhjendatust. Seoses põhinõude uue lahendamisega tuleb maakohtul uuesti lahendada ka avaldaja kõrvalnõuded. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et puudutatud isik on määruskaebuses uue asjaoluna vaidlustanud korteriomanike
  10. detsembri
  11. a 5

(6)2-23-114343 üldkoosoleku otsused (vähemalt) seoses remondifondi ja haldusfondi kehtestamisega. Tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata ka neid puudutatud isiku vastuväiteid.
  1. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
  2. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.