sätestatud kohustused) on raske hinnata tema tegevuse kohasust kohustustest vabastamise menetluse ajal. Ühtlasi, kuna võlgnik on rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, võib olla põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine koos võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. I.P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 3 7.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 13.12.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid viimased kaks aruannet on kohtule esitamata. Kohus on edastanud võlgnikule korduvalt meeldetuletused e-posti aadressile XXX ning 08.02.2024 e-toimiku vahendusel, mis on samal päeval võlgnikule kätte toimetatud. Kohus on meeldetuletuse koos hoiatusega edastanud ka 05.08.2024 telefoni teel. Võlgnik ei ole vaatamata hoiatustele täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust ning kohtule on esitatud viimane aruanne 05.07.
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.
Võlgnik on teinud menetluse kestel ühe väljamakse võlausaldajatele kogusummas 1400,75 eurot, mis ei vastanud kohtumääruses kinnitatud jaotistele, tasudes täielikult ära kahe võlausaldaja nõuded. Viimase kahe aasta jooksul ei ole võlgnik oma sissetulekutelt eraldisi teinud, ehkki oleks pidanud eraldama võlausaldajatele kokku vähemalt 4080 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmatajätmisega rikutud ka
lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi.
lg.2,3 sätestavad usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. 10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud 4 üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks peaaegu kolm aastat. Esimesed poolteist aastat täitis võlgnik enda kohustusi käesolevas menetluses, kuid käesolevalt on esitamata viimased kaks aruannet ning vaatamata kohtu poolsetele meeldetuletustele ja kõnedele võlgnik aruannet esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud võlgnik kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust. Kohus on kogutud andmetest tuvastanud, et võlgnik töötab ja tal on regulaarne sissetulek, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kulutused hasartmängudele. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 11.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda I.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka I.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab I.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.P. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.