Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja xxx AS vahel 20.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagis toodud asjaolude kohaselt kontrollis krediidiandja enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust laenulepingu taotluse (dtl 28-29) ning kostja pangakonto väljavõtte põhjal (dtl 78-87). Hageja selgituste kohaselt tuvastati, et laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja xxx kontole igakuiselt sissetulek tööandajalt xxx, keskmine töötasu suurus oli ca 1 461 eurot, xxx AS-i ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist 2 kehtivaid krediidikohustusi ei olnud, väljaspool xxx AS-i oli laenusaajal krediidikohustus summas ca 95,93 eurot, Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenulepingu kuumaksega (121,76 eurot) moodustas ca 14,9% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest ning laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1 243 eurot. Selgituste kohaselt oli kõnealuse lepingu puhul tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning lepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud. Krediidiandaja omandas teabe, mis võimaldas sisuliselt hinnata kostja sissetulekute suurust ja muid varalisi kohustusi sh. finantskohustusi. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid kohustusi. 5.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks xxx, kuid nimetatud kinnisasja korteriomanik kinnitas 06.12.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris kostjal kehtivat elukoha aadressi ei ole. Lisa-aadressina on rahvastikuregistrisse märgitud kõige hilisema aadressina samuti xxx. Maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastati ka see, et xxx omaniku 06.12.2023 kinnituse kohaselt ei ela võlgnik ka antud aadressil. Kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
7. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3 Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot. 8.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.