← Eesti

2-24-3881/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-3881 Tsiviilasi K.M.-i hagi K.P. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1442,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja K.P. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.L. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata K.M.-i (isikukood XXX) hagiavaldus K.P. (isikukood XXX) vastu elatise vähendamiseks.
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1

(5)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
  1. K.M. (hageja) esitas Tartu Maakohtule
  2. märtsil 2024 hagi Kxxxx K.P. ja K.P. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus elatise suurust kahe lapse osas vähendada miinimumsummast 215,64 eurolt 100 euroni kuus. Hageja täpsustas hagi
  3. aprillil
  5. Kohus jättis
  6. juuni 2024 kohtumäärusega menetlusse võtmata K.M.-i hagiavalduse Kxxxx K.P. vastu elatise vähendamiseks. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Kohus võttis
  7. juuni 2024 kohtumäärusega menetlusse hageja hagiavalduse K.P. (kostja) vastu järgmises nõudes: vähendada väljamõistetud elatise summat 100 euroni kuus alates hagi esitamisest (s.o alates
  8. märtsist 2024) kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  9. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt kostja kasuks Tartu Maakohtu 31.01.2023 kohtumäärusega tsiviilasja nr 2-23-1291 välja mõistetud elatis 215,64 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Elatise tasumine miinimummääras on muutunud hageja jaoks ülejõu käivaks rahaliseks kohustuseks. Elatise summa vähendamine võimaldab hagejal lapsevanema kohustuste täitmist vastavalt oma majanduslikele võimetele. Hageja tugineb asjaolude muutumisele. Hageja tervislik seisund on halvenenud ja hageja on täielikult töövõimetu. Hagejal on song, mis vajab kirurgilist sekkumist ning viimasel ajal on hageja tervislik seisund veelgi halvenenud. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tööl käia. Hagejale on määratud perearsti aeg
  10. märtsiks, mille kaudu on võimalik saada saatekiri kirurgile songa operatsiooniks. Hageja sissetulekuks on töövõimetustoetus suurusjärgus 328,66 eurot. Hageja sissetulek ei võimalda säästude kogumist ega suuremate kulutuste tegemist. Hageja kaotas töö ning tal on raskused igapäevaste kulude katmisega. Viimati võimaldas tervislik seisund hagejal tööl käia
  11. aasta novembris. Sellele eelnenud perioodil käis hageja tööl osalise koormusega. Hageja töötasu oli
  12. aasta augustis 452,38 eurot ning
  13. aasta septembrist kuni novembrini 500 eurot kuus. Alates
  14. aasta novembrist puudub hagejal ametlik sissetulek. Hageja ülalpidamisel on ka alaealine laps Mxxxxxxx K.M., kes elab igapäevaselt hagejaga ühises majapidamises. Kostja vastuväited
  15. Kostja ei nõustu hagiavaldusega ja vaidleb sellele vastu. Hageja on tuginenud sellele, et tema ülalpidamisel on ka alaealine laps MxxxxxxxxK.M.. Hageja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on hagejal kohustus ülal pidada Mxxxxxxx K.M.-i. Hagejal on ülalpidamiskohustus üksnes oma laste suhtes. Hageja avaldatu tema haige olemise ja töövõimetuse kohta on läbi käinud kõikidest kohtuasjadest. Asjas ei nähtu, et hageja oleks praegu täieliku või osalise puuduva töövõimega. Töövõimetoetus oli määratud perioodiks 07.11.2023–06.05.
  16. Kui hagejal oli osaline puuduv töövõime, siis oli hagejal kohustus tööl käia. Kostja märgib, et tsiviilasja nr 2-23-1291 kohtuistungil avaldas hageja kohtule, et sel ajal oli ta töötu ja tema sissetulekuks oli 200 eurot kuus, mida tasus riik ja kompromiss sõlmiti poolte nõusolekul. Hageja oli teadlik kompromissi sõlmimisel, mis rahalised kohustused sellega kaasnevad. Hageja majanduslik seis on pigem paranenud. Kostja leiab, et elatise vähendamiseks alust ei esine. 2
(5)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on kinnitanud, et see säte kohaldub (koosmõjus TsMS § 432 teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt RKTKm 01.11.2017, 2-17-2426/16, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). TsMS § 459 lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui muutunud on faktilised asjaolud. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et faktiliste asjaolude muutumist ja mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks peab tõendama hageja. Kohus märgib, et hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust hageja väited selle kohta, et ta on töötu, tal on tuvastatud puuduv või osaline töövõime ja tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16100215/85, p 20). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14 viies lõik). Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14 kuues lõik). Kohus selgitas eeltoodut menetlusosalistele
  3. septembri 2024 kohtumääruses (dtl 77–80). Ühtlasi määras kohus hagejale tähtaja asjaolude välja toomiseks ja nende tõendamiseks. 3
(5)
  1. Tsiviilasjas nr 2-23-1291 kinnitas Tartu Maakohus
  2. jaanuari 2023 kohtumäärusega kompromissi (dtl 33), mille kohaselt tasub hageja kostjale igakuiselt elatist alates
  3. veebruarist 2023 kuni kostja täiskasvanuks saamiseni 215,64 eurot kuus. Kohtumääruse kohaselt muudetakse elatissummat iga aasta
  4. aprillil järgmiselt: baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt PKS § 101 lg-le
  5. Kohus lõpetas elatise väljamõistmise Tartu Maakohtu tsiviilasja nr 2-1613341 järgi. Eeltoodust nähtuvalt on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, mis muutub iga aasta
  6. aprillil. Hageja esitas kohtule hagi
  7. märtsil
  8. Ajavahemikul 08.03.2024–31.03.2024 oli elatise miinimumsuurus 260,33 eurot kuus ning ajavahemikul 01.04.2024–31.03.2025 on elatise miinimumsuurus 287,72 eurot kuus. Asja lahendamisel peab kohus tuvastama, kas eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust.
  9. Hageja tugineb sellele, et tema ülalpidamisel on ka alaealine laps Mxxxxxxx K.M.. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Hageja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on hagejal kohustus ülal pidada last Mxxxxxxx K.M.-i. Seadusest tulenevalt on vanemal ülalpidamiskohustus üksnes enda laste suhtes. Praegusel juhul on hagejal üks alaealine laps – kostja. Seega on hagejal seadusest tulenev kostja ülalpidamise kohustus.
  10. Hageja tugineb sellele, et tema tervislik seisund on halvenenud ja hageja on täielikult töövõimetu. Hageja sissetulekuks on töövõimetustoetus. Hageja kaotas töö. Viimati võimaldas tervislik seisund hagejal tööl käia
  11. aasta novembris. Hageja käis tööl osalise koormusega. Hageja töötasu oli
  12. aasta augustis 452,38 eurot ning
  13. aasta septembrist kuni novembrini 500 eurot kuus. Alates
  14. aasta novembrist puudub hagejal ametlik sissetulek. Hageja on tõendanud, et tal on osaline töövõime ja talle on määratud töötukassa otsusega töövõimetoetus perioodideks 07.11.2023–06.05.2024 ja 07.05.2024–06.05.2026 (dtl 10, 98). Töötukassa 11.07.2024 otsusest nähtub, et hageja töösuhe lõppes 08.07.2024 ja hageja töötuna arvele võtmise kuupäev on 10.07.2024 (dtl 94). Samuti nähtub eelnimetatud otsusest, et hageja keskmine ühe kalendripäeva töötasu viimase kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul oli 13,82 eurot (s.o keskmiselt 414,60 eurot kuus). Hageja on esitanud kohtule töötukassa 03.10.2024 teatise, millest nähtub, et
  15. aasta augustis oli hageja sissetulekuks töötuskindlustushüvitis 181,20 eurot ja palgatulu 524,72 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja töösuhe lõppes 08.07.2024 ja hageja sai veel palgatulu ka
  16. aasta augustis (eeldatavasti eelneva kuu eest). Tsiviilasja nr 2-23-1291 kohtuistungil avaldas hageja kohtule, et sel ajal oli hageja töötu ja tema sissetulekuks oli 200 eurot kuus, mida tasus riik. Seega oli hageja majanduslik seisund pärast
  17. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi paranenud. Kohus määras hagejale tähtaja, mille jooksul tuli hagejal välja tuua asjaolud hageja igakuiste sissetulekute, väljaminekute ja varalise seisundi kohta ja esitada tõendid nende kohta. Samuti tuli hagejal esitada tõendina hageja kõikide pangakontode täielikud väljavõtted alates
  18. 4
(5)jaanuarist 2024 (dtl 79). Hageja esitas kohtule oma Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte (dtl 101, 102). Nimetatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud töötukassalt igakuiseid makseid. Pangakonto väljavõttest ei nähtu hageja töötasu sissetulekuid, kuigi töötukassa otsustest ja teatisest nähtub, et hageja töösuhe lõppes 08.07.2024 ja hageja sai töötasu ka augustis. Samuti ei nähtu nimetatud pangakontolt hageja igapäevaseid väljaminekuid (sh majapidamiskulude kandmist ja muude igapäevaste kulude kandmist). Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja kontolt tehakse igakuiseid makseid hageja abikaasa Axxx K.M.-i pangakontole (sh pärast töötukassalt toetuse laekumist). Kostjale on elatist tasutud hageja abikaasa pangakontolt (dtl 104). Sellest järeldab kohus, et hageja ei ole esitanud kohtule terviklikke asjaolusid ja tõendeid oma sissetulekute, väljaminekute ja varalise seisundi kohta. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund pärast
  1. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi on halvenenud (kompromissi sõlmimise ajal oli hageja töötu ja tema sissetulek oli 200 eurot kuus). Hageja on alates aprillist tasunud kostjale igakuiselt elatist 287,72 eurot (abikaasa pangakontolt, dtl 104). Pärast
  2. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi on muutunud see, et hagejal on alates 07.11.2023 osaline töövõime. Hagejal ei ole puuduvat töövõimet. Kohus selgitas hagejale, et kui hagejal on tuvastatud osaline töövõime, tuleb hagejal selgitada, miks ei võimalda hageja tervislik seisund osalise koormusega töötada (dtl 79, 80). Hageja tõi välja, et ta ootab songa operatsiooni aega, kuid hageja selle kohta kohtule ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus on menetluses selgitanud, et vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule terviklikke asjaolusid ja tõendeid oma sissetulekute, väljaminekute ja varalise seisundi kohta, siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas hageja varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest võimaldab kostjale vajalikus suuruses elatist maksta või mitte. Hagist nähtuvalt taotles hageja esialgu kahe lapse osas elatise vähendamist 100 euroni kuus, s.t et hagi esitamise ajal kinnitas hageja võimekust elatist tasuda 200 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et pärast
  3. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, mis annavad alust muuta elatise suurust. Hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund, sh sissetulek tingituna osalisest töövõimest ei võimalda kostjale vajalikus suuruses elatist maksta. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu elatise vähendamiseks.
  4. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.