S § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada K.J eelvangistuses viibitud aeg 27.29.08.2018.a ja 02.-04.10.2018.a, so 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning lugeda K.J kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.J-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.08.2018.a otsusega nr 1-18-6072 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva vangistuse võrra (13.05.2019 seisuga) ning mõista K.J-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates otsuse kuulutamisest, so 14.05.2019.a. 2. Tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista K.J-ilt 10,32 (kümme eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot AS OG E. (reg. kood XXX, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks. 3. Menetluskulu
lg 3 alusel jätta K.J sundrahast 600 eurot riigi kanda.
lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista K.J-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 210 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.J-il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 270 (kakssada seitsekümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 22,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700024682 ning selgituse “K.J, otsus nr 1-19-1629, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuv asitõend, so DVD-R plaat Grossi Toidukaupades toimunud varguste salvestistega. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2
lg 3 alusel jätta sundrahast 600 € riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulu, so 270 € tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.J , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.J menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.J on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. K.J kinnitas, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 22,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulu korraga hüvitamine ning täismahus käib K.J-ile, arvestades tema sissetulekut, milleks on töövõimetuspension ning arvestades asjaolu, et mõistetud karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, ilmselgelt üle jõu. 4
Kohus on seisukohal, et arvestades K.J varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 270 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.