Obsah (4)

§ 371§ 168§ 150§ 372

2-24-17347 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17347 Tsiviilasi Q.I hagi N.M-i vastu tahteavalduse

§ 371

lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-20224 oli Q.I N.M-i hagi N.M-i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi korteriomandile, registriosa numbriga xxxxxx, jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja kohustada kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatus vastavalt korteriomandi omanikukande muutmiseks. Tartu Maakohtu 03.02.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 219-20224 kinnitati poolte kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et lõpetavad korteriomandi kaasomandi korteriomandi jätmisega hageja ainuomandisse. Muu hulgas leppisid pooled kokku, et pooled on kohustatud andma nõusoleku kinnistu registriossa nr xxxxxx kantud korteriomandi teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja on korteriomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtumäärus jõustus 18.02.
2. a. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistab asjas uue kohtusse pöördumise. Sisuliselt soovib hageja, et kohus kohustaks andma kostjat samasisulist tahteavaldust, mida ta nõudis hagis tsiviilasjas nr 2-19-20224 ja milline kohustus sisaldub ka poolte kompromissis, mis Tartu Maakohtu 03.02.
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20224 kinnitati. Seega tuleb jätta hagi

§ 371lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 näeb ette, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 16.06.

1. a nr 2-17-9822, p 16) selgitanud, et TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjaid kohustatud kinnistusraamatu kannete parandamiseks tahteavaldust andma ning nõutav ei ole kohtulahendi resolutsioon, mille kohaselt kohus asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga. 2 2-24-17347 Tartu Maakohtu 03.02.
2. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-20224 resolutsioonis sisaldub kostja kohustus anda tahteavaldus kinnistusraamatus korteriomandi omanikukannete muutmiseks hageja soovitud viisil. Seega asendab see jõustunud kohtulahend kostja vastavat tahteavaldust ning hagejal on võimalik avalduse ja jõustunud kohtulahendiga pöörduda kinnistusregistripidaja poole kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Juhul kui kinnistusosakond keeldub tegemast kannet, on hagejal võimalik esitada vastava määruse peale määruskaebus, kuivõrd kostja kui puudutatud isiku tahteavaldust kannete tegemiseks asendab jõustunud kohtulahend. 4.

§ 168

lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Lõike 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. 5.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3