← Eesti

2-21-1437/69

Obsah (11)§ 174§ 445§ 474§ 663§ 651§ 466§ 469§ 195§ 171§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1437 Tsiviilasi Osaühingu Kr

) § 469 lg-te 1 ja 2, § 471, § 474 lg 2 ja lg 4 alusel. Maakohus hindas poolte menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

§ 174

lg-te 1, 4 ja 8, § 477 lg 7, § 175 lg 1 alusel ning leidis, et poolte kulud olid põhjendatud osaliselt. Poolte vastastikused nõuded kuulusid tasaarvestamisele (

§ 445lg 1).

Kohtu hinnangul moodustasid hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabitoimingud maakohtu menetluses 19 tundi ja 40 minutit (2 899,95 eurot), ringkonnakohtu menetluses 7 tundi ja 10 minutit (1 075 eurot) ning ringkonnakohtu järgses menetluses 3 tundi ja 20 minutit (566,61 eurot). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 58% ehk 2 634,10 eurot. Kostja põhjendatud õigusabikulud maakohtus moodustasid 20 tundi ja 52 minutit (2 921,33 eurot), ringkonnakohtu menetluses 8 tundi ja 45 minutit (1 225 eurot), riigikohtu menetluses 0 tundi ning edasises menetluses 4 tundi ja 30 minutit (765 eurot). Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 42% ehk 2 062,76 eurot. Kostja määruskaebus

  1. Kostja palus tühistada maakohtu määruse osaliselt (punktid 1 ja 4) ja teha uue määruse, millega muuta määruse punkti 1 ja jätta rahuldamata hageja taotlus tagatise tagastamiseks. Kostja soovis tagatise tagastamist hagejale 1 271,01 euro ulatuses ning ülejäänud osa tagatisest (2601,82 eurot) palus maksta välja kostjale. Lisaks palus kostja muuta määruse punkti 4 ja teha selles osas uue määruse, millega tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded järgmiselt: Mõista tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 588,34 eurot lugedes tasaarvestust ületava osa 588,34 eurot tasutuks kostja poolt hagejale tasutud 3 190,16 euro arvelt, s.o kohtute poolt 17.12.2021 ja 16.12.2022 otsustega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud 4 558,49 eurot (3 881,66 eurot põhivõlg ja viivis 676,83 eurot) ületavat osa. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistas, siis tekkinud olukorras tasus kostja hagejale rohkem, kui kohtud temalt välja mõistsid. Kostjal tekkis hagejale enammakse. Vastavalt ringkonnakohtu otsusega väljamõistetule pidi kostja tasuma hagejale põhivõla 3881,66 eurot ja viivistena 676,83 eurot, kokku 4 558,49 eurot. Seega tasus kostja hagejale 3190,16 eurot rohkem, kui kohtud temalt välja mõistsid (7748,65-4558,49). 3 Kostja tõi esile viivisnõude arvestuse:    11.11.2019 (arve nr 265) 2121,50 eurot. Tähtaeg saabus 16.11.
  2. Viivis periood 16.11.2019 (maksetähtaeg) kuni 15.03.2022 –394,77 eurot; 12.12.2019 (arve nr 278) 1388,16 eurot. Tähtaeg saabus 17.12.
  3. Viivis periood 18.12.2019 (maksetähtaeg) kuni 15.03.2022 – 248,88 eurot; 08.01.2020 (arve nr 283) 372,00 eurot. Viivise periood 02.02.2021 (hagi kohtule esitamise aeg) kuni 15.03.2022 – 33,18 eurot. Kostja esitas 10.07.2023 hagejale nõude alusetult saadud tagastamiseks. Seega olid tingimused

§ 474lg 2 kohaldamiseks täidetud.

Maakohtu põhjendustest ei selgunud, miks pidanuks kostja esitama hageja vastu eraldiseisva hagi alusetult saadu väljamõistmiseks, kui kostja poolt raha tasumisega ja kohtulahenditega oli tõendatud hageja alusetu rikastumine kostja arvelt. Oli ilmne, et seaduse mõte polnud selles, et tagatisest võiks teha kohus väljamakseid üksnes kahju hüvitamise hagi esitamisel. Iga uus kohtumenetlus koormab kohtusüsteemi ja menetlusosalisi. Kohtu eksimuse tõttu mõistis kohus kostjalt ebaõigesti välja ka menetluskulude vastastikku tasaarvestust ületava summa 588,34 eurot (määruse punkt 4). Tasaarvestust ületav 588,34 eurot oli kostja poolt hagejale 15.03.2022 tasutud, mistõttu mõistis maakohus selle summa kostjalt ebaõigesti välja. Kuivõrd tasaarvestust ületavas osas olid menetluskulud hagejale tasutud, siis puudus kohtul menetluslik- ja materiaalõiguslik alus mõista menetluskuludelt välja viivis. Menetluse edasine käik 10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. 11. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 13. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlustanud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (resolutsiooni punktid 2 ja 3). Seega on maakohtu määrus

§ 466lg 3 järgi jõustunud selles osas.

Asjaolude kohaselt mõisteti maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 2 kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3 881,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 863,99 eurot (kokku 7 745,65 eurot). Hageja taotles Harju Maakohtu 17.12.2021 kohtuotsuse resolutsiooni punki 2 viivitamata täidetavaks tunnistamist. Maakohus rahuldas hageja taotluse (osaline rahuldamine) ja määras tagatise suuruseks 3 872,83 eurot. Ringkonnakohus tühistas 16.12.2022 osaliselt maakohtu lahendi ja vastavalt ringkonnakohtu otsusele tuli kostjal tasuda hagejale põhivõlgnevus 3881,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 911,65 eurot (resolutsiooni punkt 2), st kokku 4793,31 eurot. Kostja tasus 15.03.2022 hagejale 7 748,65 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja tasus hagejale ettenähtust rohkem.

§ 469

lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab viivitamatu täitmise tagatis katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu.

§ 195

lg 1 esimene lause sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse 4 alusel või omal algatusel. Tagatise andmise põhjus võib ära langeda ka osaliselt. Praegusel juhul võib olla olukord, kus tagatis on osaliselt kostja huvides ja osaliselt tagatise andmine võib olla ära langenud, tulenevalt sellest, et kostja täitis hageja nõude suuremas ulatuses kui hagejal oli õigus saada. Vaatamata eeltoodule näeb aga

§ 474

lg 4 ette, et sissenõudja antud tagatis võlgnikule tekkiva kahju hüvitamiseks tagastatakse sissenõudjale, kui võlgnik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise väljanõudmiseks kahe kuu jooksul viivitamata täitmisele kuuluva lahendi tühistamise või muutmise jõustumisest alates. Eeltoodu tähendab, et kui kostja kahju hüvitamis nõuet nimetatud asjaolude ilmnemisel alates kahe kuu jooksul ei esita hagina, on hagejal õigus saada tagatis sõltumata sellest, kas kostjal on alust esitada hageja vastu kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljanõudmise nõue. Tegemist on seaduses sätestatud õigust lõpetava tähtajaga. Kohus selgitab, et tegemist pole nõuete aegumistähtajaga kostja jaoks, st kostja saab oma nõudeid hageja vastu esitada ka hiljem seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul, kuid nõude hilisemal esitamisel ei pruugi see enam tagatud olla, kui sissenõudja on taotlenud tagatise tagastamist. Kuivõrd norm näeb ette kostja poolse kohustusena hagi esitamist, siis ei piisa tagatise tagastamata jätmiseks pelgalt vastuväite esitamisest kohtumenetluses. Maakohtul puudus alus jätta tagatis hagejale tagastamata. Määruskaebuse kohaselt polnud kostja nõus maakohtu poolse tasaarvestusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega maakohtule.

§ 445

lg 1 teisest lausest tulenevalt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis menetlusosaliste nõuded rahuldatud osas. Maakohus lahendas vaidlusaluses kohtumääruses nii hageja kui ka kostja nõudeid (menetluskulud). Kuivõrd nõuded olid vastastikused, siis oli võimalik neid eelviidatud korras tasaarvestada samas määruses. Kostja muid nõudeid hageja vastu (enammakstud summad) maakohus ei lahendanud, seega ei saanud neid maakohus ka välja mõista ega tasaarvestada vaidlusaluses määruses. 14. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu kulud kostja kanda

§ 171lg 1 alusel.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus moodustasid 368,33 eurot 2 tunni ja 10 minuti eest tunnihinnaga 170 eurot järgmiste toimingute eest: määruskaebusele vastamine ja sellega seonduvad toimingud (1 tund), 06.11.2024 kohtukirja läbitöötamine ja sellega kaasnevad toimingud (30 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine ja sellega kaasnevad toimingud (40 minutit). Hageja menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Hageja palus mõista menetluskuludelt välja ka viivis. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud antud tsiviilasja menetluses olid kooskõlas menetluse käiguga, vajalikud ja põhjendatud, kuid neile kulunud aeg oli ülemäärane. Arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu, põhjenduste ulatust ja asjaolu, et vaidlus polnud keeruline, siis saab põhjendatuks ajakuluks pidada 1,6 tundi (määruskaebuse läbitöötamine, sellele vastamine ja suhtlus kliendiga kokku 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,6 tundi). Esindaja õigusabi tunnihind 170 eurot ei olnud ülemäärane. Tulenevalt sellest tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna kokku 272 eurot (1,6 x 170), st hageja taotlus jääb rahuldamata 96,33 euro ulatuses. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab selle taotluse

§ 177lg 4 alusel.

Menetluskulude kindlaksmääramisele ei saa määruskaebust esitada (

§ 178lg 2).

5 (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.