KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-12324 Kohtuasi

§ 261sätestatud korras (resolutsiooni punktid 2.1.1 ja 3).

13.10.2023 ja 08.11.2024 seisukohtades täpsustas ema, et vaidlustab maakohtu määrust vaid sunnivahendite kohaldamise osas, s.o resolutsiooni punkti 3 osas.

1. Määruskaebuse kohaselt ei ole menetluses tuvastatud, et ema teadlikult takistaks isal lapsega suhelda. Menetluses on kindlaks tehtud, et isa ja lapse vahel on keelebarjäär ning puudub usaldusväärne side, mille isa on kaotanud pikaajaliste kohtuvaidluste tulemusena. Laps on juba selles vanuses, et teda ei saa kohustada midagi tegema tema tahte vastaselt. Ema on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta on sisestanud isa kontaktid Skype’i, kuid laps oskab nutiseadmeid paremini kasutada kui tema ning lihtsalt blokeerib või kustutab isa andmed ära. Menetluses ei ole kordagi esile toodud, et isa oleks püüdnud emale helistada, et paluda selle kaudu lapsega suhelda. Isa on nõudnud otse lapsega suhtlemist. Laps on lastekaitse spetsialistile, esindajale ja kohtule selgitanud, et ei soovi isaga suhelda, kuna ei saa temast aru ning tal ei ole isaga millestki rääkida. Emale jääb arusaamatuks, kuidas ta saab tagada, et tema juuresolekul laps isaga suhtleb. Kohus tõi välja, et juhul kui laps loobub isaga suhtlemast, siis ei ole emal lubatud lõpetada programmis vestlust selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks. Kui nutiseade on lapse valduses, siis saab ta ise kõne katkestada. Antud juhul ei ole vaja ema osavõttu ega abi. Kohus ei ole lahendi tegemisel arvestanud sellega, et lapsele ei meeldi, kui teda sunnitakse midagi tegema. Ema on kohtu hinnangul kohustatud lapse eest otsustama, kellega ja millal ta peab suhtlema. See ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kohus ei ole arvestanud, kuidas see mõjutab ema ja lapse vahelist suhtlemist. Kohus ei ole viidanud ühelegi seaduslikule alusele, mille järgi oleks ema kohustatud lapse suhtes sundi kohaldama. Selleks, et laps isaga Skype’s suhtleks ning ärataks lapses huvi endaga suhtlemiseks, peab isa teenima lapse usalduse Eestis olles.
2. Ema arvab, et isa hakkab olukorda enda kasuks ära kasutama, et algatada ema suhtes alusetult sunniraha määramise menetlusi. Sellisel juhul peaks ka emal olema võimalus taotleda isa suhtes sunniraha kohaldamist, kui isa oma kohustusi ei täida. Sunnivahendite määramine tekitab vaid vanemate vahel täiendavaid pingeid. Kohtumääruse täitmine tähendab, et ema peab sundima last isaga Skype teel suhtlema, mis ei ole võimalik, kuna laps ei ole valmis/ei soovi isaga sellisel viisil suhelda. Ema ei ole takistanud isal lapsega suhelda ega tema elust osa võtta, kuid isa peab lapse elus osalemiseks ise pingutama. Menetluse edasine käik
3. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse isa on aastaid väljendanud soovi lapsega suhelda ning seda on proovitud teha nii sotsiaaltöötaja juuresolekul kui ka Tallinna Perekeskuses. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et isa on lapsele ohtlik. Ema ei ole lapse ja isa vahelist suhtlemist toetanud. Lapsele ei saa panna vastutust isaga suhtlemise korraldamisel. 9
4. Lapsele määratud esindaja toetas määruskaebuse rahuldamist. Laps on mitme aasta jooksul järjekindlalt näidanud vastuseisu oma isaga suhtlemisele. Kui vahetult kohtumiselt ei saa laps lihtsalt lahkuda, siis Skype’i kasutades on lapsel kerge nutiseade lihtsalt välja lülitada, mida ta on ka teinud. Oma vastuseisu suhtlusele on laps põhjendanud sellega, et isa on tema jaoks võõras mees, kelle kõnekeelt ta ei mõista. Keelest tuleneva mõistetamatuse tõttu on ebaõnnestunud ka vahetud isa-lapse kohtumised ja on arusaamatu, kuidas peaks nende vahel õnnestuma läheduse loomine ja suhtlus Skype teel. Sellises situatsioonis ei ole kohtumääruse sundkorras täitmine põhjendatud. Laps näeks ema karistamises isa pahasoovlikust ning tema vastumeelsus isaga suhelda võib vaid suureneda.
5. Eestkosteasutus oli seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Tuleks vaadata, kas kohtu määratud suhtluskord toimib ning kas isa ja lapse vaheline kontakt paraneks.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse täpsustuse kohaselt vaidlustab lapse ema maakohtu määrust osas, milles maakohus määras, et kohtumäärus on sundkorras täidetav ning määruse täitmise rikkumise korral

§-s 261 sätestatud korras (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rakendas sunnivahendeid (resolutsiooni punkt 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
3. aasta
4. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
5. aasta
6. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele enne
7. aasta
8. septembrit kehtinud seadust. Kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS redaktsiooni § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Riigikohus on selgitanud, et kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.1). Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 järgi määrata: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Vastavalt TsMS § 563 lg-le 8 võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 10
9. Praegusel juhul on maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel muutnud varasemat isa ja lapse vahelist suhtluskorda ning lisaks määranud, et kohtumäärus on sundkorras täidetav ja selle täitmise rikkumise korral

§ 261sätestatud korras.

Osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutis varasemat suhtluskorda, ei ole ema maakohtu määrust vaidlustanud. Samas leiab ema, et kohtumääruse täitmiseks sunnivahendite kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna tema ei ole isa ja lapse vahelist suhtlemist takistanud ning on püüdnud sellele igati kaasa aidata. Isa ja lapse vaheline suhtlemine ei ole õnnestunud seetõttu, et nende vahel ei ole tekkinud usalduslikku sidet ning lapsele on suhtlemine vastumeelne.

1. Riigikohus on selgitanud, et eelkõige on lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-95-14, p 22; RKTKm 12.06.2010, 3-2-1-64-10, p 34). PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus praegusel juhul sunnivahendi kohaldamise vajalikkust piisavalt põhjendanud.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elab lapse isa Horvaatias ning töötab merel, mistõttu on ta Eestis kohapeal saanud lapsega kohtuda piiratud ajavahemikel. Isa on toonud lepitusmenetluses esile, et ta ei ole saanud lapsega suhelda varasemas kohtumääruses kokkulepitud mahus. Isal ei ole õnnestunud lapsega Skype teel ühendust saada, kuna laps ei ole võrgus (onlines). Isa on ette heitnud, et laps on temast võõrdunud ema tegevusetuse tõttu. Ema ei ole korraldanud lapsele horvaatia keele õppimist ega ole tegutsenud piisavalt lapse isaga seonduva identiteedi säilitamiseks, on jätnud isaga suhtlemise üle otsustamise lapse kanda ega ole võtnud sellest osa. Ema on selgitanud, et ta ei ole takistanud isal lapsega suhelda. Ta on pidevalt lapsega rääkinud ja motiveerinud teda isaga suhtlema, kuid laps keeldub isaga suhtlemast. Ema on varasemalt kokkulepitud kõnede ajal olnud tõlgi rollis ning on üritanud aidata lapsel isaga suhelda. Ta on järjepidavalt last teavitanud, millal isa helistab ning palunud lapsel kõnele vastata, kuid laps on keeldunud isaga suhtlemast. Laps oskab ise Skype kasutada ning ta on tema teadmata isa kontakti kustutanud või selle blokeerinud. Ema leiab, et ta ei saa sundida last isaga suhtlema. Isa ja lapse vaheliste suhete tekkimist soodustaks see, kui isa suudaks rääkida lapsega temale arusaadavas keeles ning eelkõige peaks isa ise lapses huvi äratama ning teenima lapse usalduse Eestis olles.
3. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja on toonud oma seisukohtades esile, et laps on näidanud üles vastumeelsust isaga suhtlemisele. Rääkides lapsega isaga suhtlemisest, on laps läinud pingesse ja hakanud nutma. Eeltoodu võib olla tingitud sellest, et lapse ja isa vahel ei ole tekkinud usalduslikku suhet, kuna nende vahelised kohtumised on olnud vanemate elukorralduse tõttu harvad ja põgusad, lisaks on takistanud nende vahelist suhtlemist keelebarjäär. Lapsele määratud esindaja arvates on ema lapse ja tema isa suhtlemisele igati kaasa aidanud ja selles ise osaledes keelebarjääri ületada püüdnud. Mitme aasta kestel on ta isa soovil kohtumistel osalenud ja nende õnnestumiseks oma parima andnud. Eestkosteasutus on toonud esile, et perele on aastate jooksul pakutud erinevaid toetavaid teenuseid, kuid see ei ole isa ja lapse vahelise lähedussuhte tekkimisele kaasa aidanud. Eestkosteasutus on leidnud, 11 et lapsega suhtlemise parandamiseks tuleks isal näidata initsiatiivi, samas peaks lapsega suhtlemine olema sunnivaba. Isale on soovitatud muuta lapsega suhtlemise taktikat paindlikumaks, arvestades lapse soovide ja arvamusega.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on suhtluskorra täitmisega seonduvaks peamiseks probleemiks see, et isal ei ole õnnestunud ajal, mil ta ei viibi Eestis, lapsega Skype teel suhelda, kuna laps on sellest keeldunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole lepitusmenetluses esile toodud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et lapse ja isa vaheline suhtlus ei ole toiminud otseselt ema tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Lapsele määratud esindaja arvates on ema lapse ja tema isa suhtlemisele igati kaasa aidanud ja nende õnnestumiseks oma parima andnud. Menetluses on esile toodud, et isa ja lapse vaheline suhtlemine ei ole õnnestunud, kuna lapse ja isa vahel ei ole tekkinud usalduslikku suhet ning selle tekkimist on muuhulgas takistanud keelebarjäär. Seejuures on leitud, et peale sunnitud suhtlemine traumeerib last ja lükkab teda isast veelgi eemale. Isa ja lapse vahelisele suhtlemisele aitaks kaasa, kui isa suhtuks suhtluskorda paindlikumalt ja näitaks ise initsiatiivi.
5. Ringkonnakohus nõustub lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutusega selles, et isa ja lapse vaheline suhtlus (sh Skype kaudu) saab edukalt toimuda olukorras, kus laps ei tunne isaga suhtlemiseks survet ning ta suudab isaga endale arusaadavas keeles vabalt suhelda. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul isa ja lapse vahelise suhtluskorra toimimiseks eelkõige vajalik ületada nende vaheline keelebarjäär ning saavutada isa ja lapse vahel selline kontakt, et laps tunneks isaga suhtlemise vastu huvi. Selline kontakt saab tekkida eelkõige lapsega vahetult kohtudes ning temaga arvestades. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et suhtluskorra täitmisele ei aitaks praegusel juhul kaasa lapse ema suhtes sunnivahendite kohaldamine. Menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et ema ei aitaks muudetud suhtluskorra täimisele vabatahtlikult kaasa või seda takistaks. Arvestada tuleb ka sellega, et sunnivahendite kohaldamine ja kasutamine võib põhjustada vanemate vahel põhjendamatuid vaidlusi ja pingeid, mis ei ole lapse huvides ega aita isa ja lapse vahelise lähedussuhte tekkimisele ja hoidmisele kaasa. Eeltoodust tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul lepitusmenetluse ebaõnnestumisel piisav muuta varasemat suhtlemiskorda.
6. Ringkonnakohus märgib siiski, et üldjuhul on lapse huvides omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Sellele, et isa ja lapse vahel saaksid tekkida ning säiliksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted, peavad kaasa aitama mõlemad vanemad. Maakohus on põhjendatult leidnud, et isaga suhtlemise üle otsustamist ei saa jätta üksnes lapse kanda. Lapse vastumeelsusega isaga suhtlemisele on vajalik tegeleda ning seda saab teha nende suhtluse toetamise kaudu. Lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasa aitamise kohustus, mille tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Vanema ja lapse suhtluskorra täitmisel peavad vanemad üritama teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ning laps suhtuks suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt. Vanematel on võimalik mõistlikkuse piirides veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse loomulikult ja positiivselt (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1; RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 78).
7. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei ole vaja muuta. Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu 12 menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 13