← Eesti

2-24-108511/13

Obsah (9)§ 168§ 638§ 637§ 651§ 456§ 405§ 442§ 162§ 639

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-108511 Kohtuasi AS Mor

) § 444 lg 3 alusel tegi maakohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles nõuab, et hageja menetluskulud jäetaks hageja enda kanda. 6.
  2. Otsus ei ole põhjendatud, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse koheselt omaks (

§ 168lg 6).

Hagejal ei olnud mõjuvat põhjust hagi esitamiseks. Pooleli oli vaidlus kommunaalkulude summas põhivõlgniku ja hageja vahel. Kostjat ei ole teavitatud tema võlgnevusest ega pakutud võimalust seda vabatahtlikult tasuda. 2 2-24-108511 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

8.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Seega hageja nõude rahuldamise osas (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p d 1–2) on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi edasi kaebamata jõustunud.

9. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetlusega

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud, kuna üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega

§ 442lg 10 tähenduses (vt ka RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjas tehtud menetluskulude jaotus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu menetluskulude jaotusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. 10.1. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hageja nõue rahuldati, siis peaksid üldjuhul jääma sellega seotud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Samas võimaldab

§ 168

lg 6 otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui on täidetud tingimused: kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei tohi olla oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist maksekäsu kiirmenetluses, kuid kostja vaatamata sellele kohustust ei täitnud ja esitas vastuväite, siis ei ole hagi esitamine

§ 168lg 6 tähenduses hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta hageja kanda.

11. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlus-ökonoomiaga (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363 p 15). 12. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus 3 2-24-108511 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. 13.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

15.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.