Obsah (4)

§ 120§ 121§ 4§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1582 Määruse kuupäev 6.11.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Nikolai Lilitškin kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta taotlus kaebuse es

§ 120ja § 121 sätestatust.

Tartu Vangla on seisukohal, et selliselt seda menetlusse võtta ei saa. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
2. Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Nimetatud sättest nähtuvalt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning vangla võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule (Riigikohtu 31.10.
3. a otsus nr 3-3-1-48-12, p 9).
4. Tartu Vangla kaupluses müüb kaupa eraõiguslik juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ. Käesoleval juhul on võrsunud vaidlus Makro Trade Baltic OÜ-lt tellitud kaupade ostuhinnale lisandunud transporditasust. Seega, kinnipeetava ja vangla kaupluse vahelist suhet ja sellest suhtest tekkinud vaidluste iseloomu ei saa pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). See tähendab, et kui kaebaja ei nõustu vangla kaupluse müügiarvel välja toodud transporditeenuse tasuga, siis tuleb tal pöörduda maakohtu poole.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebuse.

10. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi 2 3-24-1582 ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse koos mitmete täiendustega, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7 lg 1 p 1, 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3