← Eesti

2-22-12934/35

Obsah (8)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 442§ 173§ 178§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2024, Rapla Tsiviilasja number 2-22-12934 Tsiviilasi XX Tsiviilasja hind 2030,76 eurot Mene

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 01.01.2022 jõustunud PKS-i muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. Alates 01.01.2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust kõikidele lastele ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev sõltudes mh sellest, kas tema ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5), kui palju laps veedab aega vanemaga PKS § 101 lg 6) ja milline on elatist saavate laste arv samas peres (PKS § 101 lg 7). 3

(6)5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks.

Hageja XX on XX-i ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 5-aastane (sündinud 18.08.2019, dtl 11). Lapse isa tasus lapsele perioodil

  1. a jaanuarist kuni augustini elatist 200 eurot
  2. a veebruaris (dtl 12). Pärnu Maakohtu 16.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18907 määrati vanemate ja lapse suhtluskord selliselt, et alates 19.01.2023 viibib laps üle nädala oma isaga alates neljapäeva pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni (dtl 335-340). Sotsiaalkindlustusameti 21.06.2023 kinnitusega vanemluskokkuleppega (dtl 343-345) lepiti kokku, et laps viibib isaga üle nädala alates neljapäeva pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni. Samuti lepiti kokku lapse ja vanemate suhtluskord lapse ja vanemate sünnipäevadeks, emadepäevaks, isadepäevaks, jaanipäevaks, jõuludeks ja aastavahetuseks.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista 1568,52 euro suuruse elatise alates 01.01.2022 kuni 31.08.2022 tagasiulatuvalt PKS § 101 järgi arvutatuna ning alates 01.09.2022 hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise miinimummääras arvutatuna PKS § 101 järgi. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 325 euro suuruse elatise kuus alates 01.09.
  4. Kostja nõustub sellega, et elatisraha suurus tuleks alates hagi esitamisest arvestada vastavalt elatiskalkulaatorile, kuid tagasiulatuva elatise osas märgib, et on osalenud hageja ülalpidamises ja teinud hagejale
  5. a jaanuarist kuni augusti lõpuni kulutusi 2266,06 eurot. Seega vaidlevad pooled selle üle, milline peaks olema tagasiulatuvalt nõutava elatise suurus.
  6. Kohus leiab, et lapse isalt tuleb lapse kasuks alates 01.09.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni 18.08.2037 välja mõista PKS § 101 alusel elatis, arvestades lapsetoetust ja aega, kui mitu ööpäeva laps viibib oma isaga keskmiselt ühes kuus aasta jooksul. Kostja kinnitas 19.02.2024 kohtuistungil, et on nõus maksma elatist elatiskalkulaatori järgi (dtl 224). Elatise määramisel arvestab kohus seda, et vanemad sõlmisid
  7. a augustis Harku Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja juures kokkuleppe (dtl 57-58), et isa on edaspidi lapsega keskmiselt 6 ööpäeva kuus, s.o üle nädala neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Seonduvalt kostja väljatoodud arvutusega, et
  8. a septembris (01.09-04.09, 15.09-18.09, 29.09-30.09) oli isa lapsega 10 päeva, oktoobris (01.10-02.10, 13.10-16.10, 27.10-30.10) 10 päeva, novembris (10.11-13.11, 24.11-27.11) 8 päeva ja detsembris (08.12-11.12, 22.12-25.12) 8 päeva, nõustub kohus hagejaga, et isa arvestab oma aja sisse terve päeva, kuigi lapsele oli kokkulepe minna õhtul järgi. Samuti tuleb elatise määramisel arvesse võtta kohtus tsiviilasjas nr 2-22-18907 määratud suhtluskorda menetluse ajaks ning vanemluskokkulepet, millede järgi on isa lapsega keskmiselt 8 päeva kuus aasta jooksul. Eeltoodut arvestades oli perioodil 01.09.2022-15.01.2023 igakuine elatis 225,64 eurot, perioodil 16.01-31.01.2023 igakuine elatis 105,31 eurot, perioodil 01.02-31.03.2023 igakuine elatis 100,64 eurot ja perioodil 01.04.2023-31.03.2024 igakuine elatis 121,50 eurot. Alates 01.04.2024 on igakuine elatis 134,28 eurot.
  9. Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna kostja vaidleb vastu hageja nõudele saada ülalpidamist enne hagi esitamist PKS § 101 järgi minimaalses võimalikus määras, siis saab kostja nõuda elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuva põhjuse olemasolul. 4

(6)PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid). 9. Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja väiteid hageja vahetu ülalpidamise kohta ja esitatud võimalikke tõendeid seonduvalt mõjuva põhjusega, et kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi vähendada ei esine ning kostja ei ole seda kohtule ka tõendanud (

§ 230lg 1).

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Praeguses asjas pole esile toodu ühtegi alust, et kostjal ei oleks võimalik oma varanduslikust seisundist tulenevalt lapsele minimaalses määras elatist tasuda. 10. Seega kuulub esitatud hagi rahuldamisele resolutsioonis märgitud ulatuses. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, puudub vajadus hinnata alternatiivnõuet. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega. 11. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (

§ 442lg 8, § 238).

12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 võimaldab kulud jätta kostja kanda, kui ta põhjustas menetluse seetõttu, et ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta – neid asjaolusid peavad tõendama hageja. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole esitanud teavet oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Menetluskulude poolte vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse ((RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 10; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, mis lubavad menetluskulud panna kostja kanda

§ 164lg 3 alusel. Asjas ei saa tuvastada, et 5

(6)kostja oleks oma varalist seisundit varjanud. Seega jäävad menetluskulud PKS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.