← Eesti

3-23-1228/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 5.11.2024, Jõhvi Haldusasja number 3-23-1228 Haldusasi M-i ja V kaebus Politsei- ja Piirivalv

) § 7 lg 1 oli kaebajale lahkumisettekirjutuse koostamine kohustuslik ja vältimatu. 24.05.2023 koostatud küsitluse protokollis esitati kaebajale (I) küsimused, millega täpsustati tema sidemed Eestiga ja teiste Schengeni liikmesriikidega. Menetluse käigus anti kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväiteid sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Kaebaja selgitas, et tal elab ema Šveitsis, keda ta külastab kord aastas. Kaebaja selgitas, et tema Eestis ei tööta, ta on abikaasa ülalpidamisel jj. Kaebajate suhtes on lahkumisettekirjutusega kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld tulenevalt

§ 7

(4)lg 1, § 7
(4)lg 3.

§ 7

(4)lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. PPA on 24.05.2024 kaebajatele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võtnud arvesse kaebaja Eestis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Schengeni ja päritoluriigiga ning leidis, et kolme aastane sissesõidukeelu kohaldamine kaebajate suhtes on ebaproportsionaalne ning otsustas kohaldada kaebajate suhtes sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. PPA leiab, et 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuu pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne ning sissesõidukeelu rakendamine põhjendatud. Seega on PPA kaalunud kaebajatele sissesõidukeelu kohaldamisel kõiki menetluse käigus kogutud asjaolusid ja otsustanud kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Ühtlasi märgib vastustaja, et

§ 32

lg 12 kohaselt Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kaebajad on lahkunud Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni viivitamatult peale lahkumisettekirjutuse kättesaamist, ehk 24.05.2023, seega on võimalik kaebus lahendada ka kohtuväliselt. KOHTU SEISUKOHT

  1. Vaidluse all on, kas vastustaja poolt kaebajate suhtes 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne ja sissesõidukeelu rakendamine põhjendatud või mitte.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on Eesti Vabariigist lahkunud. Seega vaidlus ei hõlma küsimust, kas sissesõidukeelu kohaldamisele eelnenud lahkumisettekirjutus oli õiguspärane. 3 3-23-1228
  3. Kaebajad taotlevad vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist sissesõidukeelu osas.
  4. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Selgesõnalise erandi viimati öeldust näeb lõige 3 1 ette rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsusele. Kolleegium on leidnud, et tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast direktiivi 2003/109/EÜ tõlgendamise kohta tuleb ka pikaajalisele elanikule lahkumisettekirjutuse tegemisel hinnata asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga: “Haldus- ja ringkonnakohus, omades faktiliste asjaolude hindamise pädevust, peavad eeltoodust ja HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt välja selgitama ja hindama, kas lahkumisettekirjutuse tegemisest alates on asjaoludes toimunud olulisi muudatusi, mille tagajärjel on isikust lähtuv oht avalikule korrale või riigi julgeolekule oluliselt muutunud. Kui kohus jõuab järeldusele, et muutunud asjaolude tõttu ei oleks samasisulise haldusakti andmine enam õiguspärane, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada, sõltumata sellest, kas see oli andmise ajal õiguspärane.“ (Vt otsus nr 3-171545/81, p 22, vt ka otsus 3-22-722).
  5. HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“ Riigikohus on leidnud, et juba lahkumisettekirjutuse tegemisel tuleb korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (

§ 74lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 317-1545/81, p-d 33 ja 34).

13.

§ 7

lõige 2 sätestab, et lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. 14.

§ 74

reguleerib lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ja sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseid.

§ 74

lõike 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.

§ 74

lõige 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. 15.

§ 74

lõige 4 võimaldab sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata.

§ 74

lõige 4’ näeb ette, et välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu.

§ 7

lõige 2 ning

§ 74lõiked 3 ja 4 näevad ette kaalumiskohustuse.

Haldusorganil tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sissesõidukeelu aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tuleb põhjendada. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4 3-23-1228

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-17-1545, punkt 34;
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-17-1927, punkt 13;
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-18-1891, punkt 16.)
  7. Vaidlustatud ettekirjutusest lähtuvalt kohaldati kaebajate suhtes sissesõidukeeldu 1 aasta ja 6 kuud, kaebajad ei ole nõus sissesõidukeelu kohaldamisega. Ettekirjutuse põhjendustest järeldub, et sissesõidukeelu kohaldamise on eelkõige tinginud asjaolu, et kaebajad viibisid ebaseaduslikult Schengeni alal ja sellest tulenevalt tehti neile vabatahtlik lahkumisettekirjutus. Muid faktilisi asjaolusid ettekirjutusest ei nähtu. Kui seadusliku aluseta Eestis viibivatele isikutele tehakse lahkumisettekirjutus, ei tulene sissesõidukeeld vahetult seadusest. Kui PPA peab lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamist vajalikuks, tuleb ära näidata kaalutlused, miks sissesõidukeelu kohaldamine üldse põhjendatud on ja miks on valitud just selline kestus. Kohus möönab, et vastaval kaalumisel võib arvesse võtta avalikku huvi, et Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus viibivad kolmandate riikide kodanikud järgiksid Schengeni alale sisenemise ja seal viibimise reegleid, kuid see ei saa olla ainus kaalutlus sissesõidukeelu kohaldamiseks ja selle kestuse määramiseks. Arvestada tuleb ka muid olulisi asjaolusid, muu hulgas välismaalasega seonduvaid asjaolusid. Kaebaja (I) selgitas, et tal elab ema Šveitsis, keda ta külastab kord aastas. Kaebaja selgitas, et tema Eestis ei tööta, ta on abikaasa ülalpidamisel jj. Kaebajatega võib nõustuda, et kaalutused, miks selline otsus oli tehtud, puuduvad, puuduvad põhjendused ja kaalutus sissesõidukeelu pikkuse kohta jj. Kaebaja (II) elas Eestis mitu aastat ja tal on start-up äri- Mentorun OÜ

(16680161), Eestis elas ka tema perekond, lapsed käisid koolis. Kaebajatel tekkisid riigis viibimisel eraelulised sidemeid asukohariigiga jj. Ettekirjutusest ei ilmne, et vastustaja oleks seda asjaolu mingilgi viisil arvesse võtnud. Seega on vastustaja jätnud sissesõidukeelu kohaldamise ja selle kestuse üle otsustades olulised asjaolud arvesse võtmata, mis on põhjendamiskohustuse ja kaalutlusreeglite rikkumine. Ettekirjutusest ei nähtu selgeid põhjendusi ega nõuetekohast kaalumist küsimuses, miks üldse oli vaja kaebajate suhtes sissesõidukeeldu kohaldada ja miks otsustati just ühe aasta ja kuue kuu kestusega sissesõidukeelu kasuks.
  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lõike 3 punkt 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on möönnud selle põhimõtte kohaldamise võimalikkust haldusakti põhjendamisvigade korral, jättes haldusakti põhjendamisveale vaatamata jõusse. Seda aga juhul, kui haldusorgan esitab piisavad põhjendused tagantjärele kohtumenetluses ning kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel. Tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel eksisteeris ja kas sellega arvestati, lasub haldusorganil (vt haldusasi nr 3-3-1-29-12, punkt 20).
  2. Kohtule jääb ettekirjutusest mulje, et sissesõidukeelu kohaldamise tingis üksnes tuginemine kaebaja ebaseaduslikult Schengeni alal viibimise faktile ning sissesõidukeelu kestuse määramisel lähtuti ainult

§ 7(4) lõikes 1 sätestatust ilma täiendavat kaalumist läbi viimata.

Seega ei ole vastustaja kohtus tekitanud veendumust selles, et kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti juba ettekirjutuse tegemise ajal ja millise tähenduse ning kaalu ta erinevatele asjaoludele omistab. Vastustaja on küll kirjeldanud erinevaid asjaolusid ja esitanud oma väiteid nende kohta, kuid arusaamatuks jääb, kuidas on nende põhjal jõutud järeldusele, et sissesõidukeelu kohaldamine oli vajalik ja justnimelt üheks aastaks ja kuueks kuuks. 5 3-23-1228

  1. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et vaidlusaluste ettekirjutuste, kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel ei ole võimalik veenduda, et sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kestuse määramine oli õiguspärane. Põhjendamisviga võis mõjutada asja sisulist otsustamist ning RVastS § 3 lõike 3 punkti 1 alusel ei ole võimalik jätta sissesõidukeelde tühistamata. Sissesõidukeelu põhjendamisnõude täitmiseks ja põhjendamiskohustuse eesmärkide saavutamiseks peab haldusaktist lisaks õiguslikule alusele nähtuma vähemalt põhiliste asjaolude ja kaalutluste lühikirjeldus. Kaalutlusreeglite rikkumine tingib ka haldusakti sisulise õigusvastasuse. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab PPA 24.05.2023 ettekirjutuse nr 1052268197 ja PPA 24.05.2023 ettekirjutuse nr 1052268190 osas, milles kaebajatele kohaldati sissesõidukeeldu üheks aastaks ja kuueks kuuks.
  2. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled pole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja.
  3. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.