õiguste ja kohustustega tutvumise kohta (lk 2); - vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 7-9); - Xxx jahiselts MTÜ iseloomustus M Si kohta (lk 10-11); - Xxx OÜ iseloomustus M Si kohta (lk 12-13); 1 - xxx MTÜ iseloomustus M Si kohta (lk 14-15); relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 101-24 (lk 16); M Si kaitsja vastulause väärteoprotokollile (lk 18-20); väärteomenetluse jätkamise määrus väärteoasjas nr 2315,24,001388 (lk 21); otsus väärteoasjas (lk 22-24); karistusregistri väljatrükk (lk 25); kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-28); MIS väljatrükk (kohtutoimik lk 57); taotlus menetluskulude hüvitamiseks koos arvetega (kohtutoimik 58-62). Kohtuistungil kuulati kõnesalvestist, mis on CD-R-l ümbrikus asja materjalide juures. Kohtuotsuse lõpposas on ekslikult trükitehnilistel põhjustel kuupäevaks märgitud 04.09.2023. Õige kuupäev peaks olema 04.09.2024.
kohaselt kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib pärast kohtuotsuse allkirjastamist kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna aastaarvu parandamine ei mõjuta kohtuotsuse sisu, peab kohus võimalikuks selle parandada ja otsuse õigeks kuupäevaks tuleb lugeda 04.09.2024. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud helisalvestist, kuulanud ära tunnistajad ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Käesoleval juhul inkrimineeritakse M Sile väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt relvaseaduse (RelvS) § 891 lg-s 1 ja §-s 8913 ettenähtud süütegude toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik K K koostas 18.04.2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2315,24,001388 selle kohta, et 14.02.2024 kella 20.15 ajal xxx relvaomanik M S omas talle mittelubatud laskemoona 1x458WIN ja 1x 9x18mm padrunit ning ei hoiustanud seda nõuetekohaselt. Padrun kaliibriga 458WIN asus relvakapis ukse sees riiulil, valges pappkarbis. Padrun kaliibriga 9x18mm oli hoiustatud nõuetekohaselt ja asus relvakapis eraldi lukustatavas osas. Samuti ei hoiustanud isik nõuetekohaselt talle kuuluvat laskemoona kaliiber 12 (18tk). Laskemoon oli padrunivööl ning rippus relvakapi kõrval asuvas riidenagis. Sellega ta rikkus RelvS § 34 lg 2 ja § 46 lg 6 nõudeid ning pani toime RelvS § 891 lg 1 ja § 8913 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Täpselt samal moel on M Sile süüksarvatavaid väärtegusid kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 22.07.2024 otsuses väärteoasjas nr 2315,24,
lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas esmalt märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise ehk asetleidnu asjaolude väljatoomise abil saab hinnata, kas on alust kõnelda väärteo toimepanemisest. Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku
lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Seega on seaduse kohaselt võrdselt oluline, et väärteoprotokolli põhiosas oleks märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Kuigi
lg 1 kohaselt ei ole
lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine
Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-20-15 märkinud, et
lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühikekirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita 3 vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet (RKKKo 09.04.2008 nr 3-1-1-9-08, p-d 14-15). Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses või kohtuvälise menetleja otsuses (
Väärteoprotokollis heidetakse M Sile ette, et ta omas enda elukohas talle mittelubatud laskemoona 1x458WIN ja 1x 9x18mm padrunit ning seejuures ei hoiustanud ta padrunit kaliibriga 458WIN nõuetekohaselt, kuna see asus relvakapis ukse sees riiulil, valges pappkarbis. Padrun kaliibriga 9x18mm oli hoiustatud nõuetekohaselt ja asus relvakapis eraldi lukustatavas osas. Samuti ei hoiustanud M S nõuetekohaselt talle kuuluvat laskemoona kaliiber 12 (18tk). Laskemoon oli padrunivööl ning rippus relvakapi kõrval asuvas riidenagis. Ühtlasi on märgitud, et rikutud õigusnormid on RelvS § 34 lg 2 ja § 46 lg 6. Seega nähtub teokirjeldusest, et M Sit süüdistatakse selles, et ta ei hoidnud laskemoona vastavalt seaduse nõuetele ning ta omas laskemoona, milleks tal puudus relvaluba (seaduse nõuded on märgitud seaduse paragrahvidena, kus need nõuded on sätestatud). Seejuures on väärteosüüdistuses täpselt loetletud ja nimetatud laskemoon, mille omamine ei olnud talle lubatud ning milline laskemoon ei olnud nõuetekohaselt hoiustatud ja kus see laskemoon täpselt asus. Väärteoprotokollis on toodud ära ka teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteokirjeldusest nähtub üheselt, et M Sit süüdistatakse selles, et tal oli kodus tema relvaloale mittelubatud kaks padrunit, milles üks ei olnud mh nõuetekohaselt hoiustatud ning nõuetekohaselt ei olnud hoiustatud ka padrunivööl olev laskemoon, mis rippus väljaspool relvakappi. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isikule esitatud süüdistuses on tema tegu puudutavad faktilised asjaolud piisava selgusega näidatud ning need võimaldavad hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud või mitte ja seda nii objektiivse kui subjektiivse külje osas. Seega oli M Sile väärteoprotokollis märgitud teokirjelduse ja rikutud õigusnormide pinnalt arusaadav, milles teda süüdistatakse. Kohus ei nõustu ka kaebuses toodud etteheitega, mis puudutab kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli parandamist ning selle tutvustamata jätmist. Seadusandja on näinud ette võimaluse väärteoprotokollis muudatuse tegemiseks ning vastavalt
lg-le 2 juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
lg 3 kohaselt kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja. Kohtule esitatud väärteoprotokollist nähtub, et väärteoprotokoll on koostatud 18.04.2024. Selles kajastuvad
§-s 69 märgitud andmed, sh see et M S rikkus RelvS § 46 lg 6 nõudeid ning pani toime RelvS § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. M S on väärteoprotokolliga tutvunud ja saanud väärteoprotokolli teise eksemplari kätte, kinnitades seda 18.04.2024 enda allkirjaga. Samuti on ta kinnitanud enda allkirjaga, et talle on
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud. Selle järel on menetlusalune isik kasutanud
Kuigi esialgselt pidi kohtuvälise menetleja lahend olema kättesaadav 20.05.2024, on kohtuväline menetleja koostanud 22.05.2024 väärteomenetluse jätkamise määruse, kuna väärteoasja menetluses on selgunud, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid ja teha parandusi väärteoprotokollis. Kohtule esitatud väärteoprotokollist nähtub, et väärteoprotokolli on täiendatud väärteo kirjelduse juures, lisades sinna rikutud õigusnormi RelvS § 34 lg 2 ja väärteo kvalifikatsiooni 4 RelvS § 8913. Seejuures on rikkumise kirjeldus jäänud samaks. Samuti on väärteoprotokollis parandatud kuupäeva, mil kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav. Viidatud parandused on tehtud käsikirjaliselt ning need on allkirjastatud 20.06.2024 väärteoprotokolli koostaja K. K poolt. Tuginedes
§-des 68 ja 69 sätestatule, ei leia kohus, et praegusel juhul oleks kohtuväline menetleja protokolli parandamisel/muutmisel eksinud väärteomenetluse seadustikus kirjeldatud põhimõtete vastu. Vastupidiselt kohtule esitatud kaebuses väidetule, nähtub sellelt, et M Sile on väärteoprotokolli tutvustatud ka pärast muudatuste tegemist, s.o 20.06.2024 ning ta on kinnitanud seda enda allkirjaga. Sellega on ühtlasi olnud tagatud menetlusaluse isiku õigused. Eelnevaga on ümberlükatud kaebuses esitatud väited, et väärteoprotokollis ei ole parandust tehtud ning uus kvalifikatsioon on esmakordselt märgitud kohtuvälise menetleja tehtud otsuses. Kokkuvõtvalt olid menetlusalusele isikule väärteoprotokollis kajastatud muudatused teada ning need ei saanud olla talle üllatavad. Kuna parandustega väärteoprotokolli tutvustati M Sile 20.06.2024 ning sellest ajast hakati uuesti lugema ka kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise aega, siis oli menetlusalusel isikul või tema kaitsjal õigus esitada ka uuesti vastulause, kuid kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtuvalt seda õigust ei ole kasutatud. Seega ei saa selles osas rääkida kohtuvälises menetluses aset leidnud menetluslikust rikkumisest, mis võiks kaasa tuua seetõttu kohtuvälises menetluses tehtud otsuse tühistamise
Mis puudutab vaatlusprotokolli tutvustamata jätmist kaitsjale, märgib kohus järgnevat. Menetlusosalise õiguse menetlusdokumentide ja toimikuga tutvuda sätestavad
lg 1 p 6, § 69 lg 6 ja § 114 lg 5.
lg 1 p 6 sätestab menetlusaluse isiku õiguse tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse. Kohtule esitatud väärteoprotokollis on märgitud, et sellele on lisatud mh vaatlusprotokoll ja fototabel. M S on väärteoprotokolliga tutvunud 18.04.2024, teda on teavitatud tema õigustest ja kohustustest ning ta on seda kinnitanud enda allkirjaga. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et M S ei oleks väärteoasja materjalidega tutvunud või et ta ei oleks teadlik koostatud vaatlusprotokollist, mille juures on ka fototabel. Menetlusaluse isiku ja kaitsja õigus saada toimikumaterjalidest koopiaid on alates väärteoprotokolli menetlusalusele isikule kätteandmisest ehk
Sama põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus (RKKKo 02.11.2023 nr 4-22-4139, p 18).
lg 4 kohaselt väljastab menetleja taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Kohtule esitatud kaebusest ning 03.05.2024 vastulausest nähtub, et 30.04.2024 edastati kaebuse esitaja kaitsjale väärteotoimiku materjalid, mille hulgas ei olnud vaatlusprotokolli ega fototabelit. Kohtuväline menetleja on enda 22.07.2024 otsuses tunnistanud, et vaatlusprotokoll jäi kaitsjale tutvustamata, kuid asus seisukohale, et vaatlusprotokolli tutvustamata jätmine ei rikkunud kuidagi menetlusaluse kaitseõigust, sest padrunite loetelu nende kogus ja kaliibrid on lisaks vaatlusprotokollile kirjeldatud toimikusse lisatud relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 101-24. Kohus nõustub taolise seisukohaga ning märgib, et väärteoprotokollis nimetatud padrunite omamises ei ole praegusel juhul ka vaidlust. Samuti lisab kohus, et M Sil on vandeadvokaadist kaitsja, kes esitas
lg 6 alusel vastulause, mistõttu pidi vandeadvokaat Nele Tammemäe olema tutvunud väärteoprotokolliga ning selles kajastatud andmetega, sh tõendite loeteluga, kuhu oli märgitud ka vaatlusprotokoll ja fototabel. Niisamuti nähtub kohtule 28.08.2028 esitatud menetluskulude taotlusest, et kaitsja tutvus materjalidega ja esitas selle eest arve. Seega ei ole mitte mingit alust väita, et kaitsja ei olnud teadlik väärteoasjas koostatud vaatlusprotokollist ja fototabelist. Kui kaitsja oleks tahtnud nimetatud vaatlusprotokolli ja fototabelit, tulnuks tal sellest kohtuvälist menetlejat teavitada, et eelnevalt viidatud tõendit koos fototabeliga ei ole kaitsjale esitatud. Seda kaitsja kohtule teadaolevalt ei ole teinud. Lisaks on käesoleva menetluse raames esitatud kohtule väärteotoimik, mille hulgas on ka vaidlusalune vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mis on kaitsjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 12.08.2024 ning kaitsja on saanud kohtuistungil selle kohta arvamust avaldada. Sellest lähtudes leiab kohus, et sellist isiku kaitseõiguse rikkumist, mille tagajärjel tuleks kohtuvälise menetleja väärteoasjas tehtud otsus 5 tühistada, ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud ja argumendid kaitseõiguse rikkumise kohta on ilmselt otsitud. Lisaks on kaebuse esitaja heitnud ette, et väärteoprotokoll on koostatud pärast sündmuse toimumist. Kohus märgib, et seadus ei näe ette väärteoprotokolli koostamisele ja menetluse alustamisele konkreetset tähtaega (v.a juhul, kui on esitatud väärteoteade). Teoreetiliselt on võimalik väärteoprotokolli koostada ka siis, kui väärtegu ei ole veel aegunud. Ka Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et väärteoprotokolli koostamine peab toimuma mingi ajavahemiku jooksul pärast teo toimepanemist (v.a aegumine) (RKKKo 22.05.2017 nr 3-1-1-23-17, p 12).
lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, milleks antud juhul oli tunnistaja K T ülekuulamine 27.02.2024 kell 09.00-10.00. See tähendab, et 14.02.2024 ei olnud vaidlusaluses väärteoasjas väärteomenetlust veel alustatud, mistõttu ei pidanud kohtuväline menetleja sel õhtul M Sile ka
§-st 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi selgitama. Seda enam, et M Si elukohta sisenemisel ja relvade kontrollimisel ei olnud veel teada, et tema valduses on mittelubatud laskemoona ja et osa laskemoona ei ole hoiustatud nõuetekohaselt. Kohtus ülekuulatud isikulised tõendiallikad ning kohtule esitatud kirjalikud tõendid kinnitavad, et 14.02.2024 kella 20 ajal läks politsei M Si elukohta aadressil xxx seoses Häirekeskusesse tehtud kutsega lähisuhtevägivalla kohta. Tunnistaja H Si ütluste kohaselt oli tal 14.02.2024 õhtul abikaasa M Siga tüli ning tema abikaasa soovis, et ta läheks kodust ära. Tunnistaja sellega nõus ei olnud ja abikaasa oli silmnähtavalt ärritunud. Ühel hetkel, kui tema oli köögis ja abikaasa koridoris, siis tunnistajale tundus, et abikaasa käes on relv. Seejärel jooksis ta trepist üles, võttis sealt telefoni ja suundus naabrite juurde, kust helistas Häirekeskusele. Tunnistaja H Si poolt Häirekeskusesse helistamist tõendab kohtuistungil kuulatud Häirekeskusese kõnesalvestis, mis kinnitab, et tunnistaja H S helistab Häirekeskusesse seetõttu, et ta mees ajab teda kodust välja ja ta kardab teda. Samuti ütleb tunnistaja, et mees ähvardas teda relvaga. Küsimusele, mis relv mehel on, vastas tunnistaja, et tal on väike relv ja jahipüssid. Kõnesalvestise 8-ndal minutil küsib Häirekeskuse töötaja, kas mees võttis füüsiliselt relva kätte ning tunnistaja vastab, et võttis küll ja tunneb muret, et mees laseb ta pärast maha, kui politsei ära läheb. Samuti kostub kõnesalvestiselt korduvalt, kuidas tunnistaja ütleb: „mida ma teen, mida ma teen, ma ei tohi helistada“ ja tunneb muret, mis mehest pärast saab. Samuti selgus kõnesalvestiselt, et M S oli tarbinud alkoholi. Kohtule kohtuistungil esitatud MIS väljatrükk kinnitab samuti, et 14.02.2024 kell 20.11 oli väljakutse xxx seoses lähisuhtevägivallaga. Sündmuse kirjelduse kohaselt oli meeste- ja naisterahva vahel verbaalne tüli, mis eskaleerus ning mees võttis relvakapist tulirelva ning kõndis relvatoru suunatud põrandale ning karjus naise peale. Naine oli sündmustest häiritud ning tundis muret, miks relvad ära viiakse, kuna mees on terve elu tegelenud jahindusega. Naine ütlusi anda ei soovinud ja kriminaalmenetlust ei alustatud. Samuti nähtub, et mehel tuvastati joove 0,47 mg/l ning talle olid paigaldatud käerauad ajavahemikul kell 20.35-22.05. Praktikas on see lähisuhtevägivalla juhtumit puhul väga sageli esinev olukord, kus pärast situatsiooni rahunemist kannatanu ütlusi anda ei soovi ja kriminaalmenetlust ei alustata. Tunnistaja K T ütlusted kinnitavad samuti, et 14.02.2024 ilmus infosüsteemi kaardirakendusele kõrgema prioriteediga väljakutse lähisuhtevägivalla kohta, et mehel on tulirelv ja ähvardab sellega naist. Kuna nad olid xxx alevikus kõrvaltänavas, siis otsustasid, et pakuvad Häirekeskusele abi, kuna lähim patrull tuli xxx. Nemad olid umbes paari minutiga kohal ning meesterahvas oli õues, nad külmutasid olukorra ja ootasid patrulli endale appi. Meesterahvas oli rahumeelne ja tegi koostööd. Umbes 10 minuti jooksul jõudis ka patrull kohale, kes kasutas käeraudu. M Sil olid käerauad peal umbes 10-15 minutit, sest kui nad xxx patrulli vabastasid, siis võeti need maha. Nemad käeraudade 6 kasutamiseks vajadust ei näinud, kuid patrulli taktika oli teine. Majja liiguti üheskoos, et vaadata, kas relvad on kapis ja lukustatud. Relvakapp asus eraldi toas ning see oli lukus. M S tegi koostööd ning ta aitas neil selle kapi avada. Eesmärk oli veenduda, et tulirelvad on relvakapis ning algselt ei olnud eesmärk alustada menetlust ja karistada. Selliste sündmuste puhul turvalisuse ja kodurahu huvides korjavad relvad ära ja viivad need relvagruppi. Väärteomenetluse alustamiseks tuli suunis hiljem relvagrupist, kuna tegemist oli lähisuhtevägivallaga, meesterahvas oli alkoholijoobes ja ta on relvaomanik. Ka tunnistaja A L ütlused kinnitavad, et 14.02.2024 piirkonnapolitseinik K Tga piirkonnatööd tehes, tuli xxx väljakutse sündmusele, kus mees ähvardab naist relvaga. Nemad jõudsid esimesena sündmuspaika, külmutasid olukorra. Samuti rääkisid nad naisega, kes väitis, et mees ähvardas teda käsitulirelvaga. Kui saabus xxx patrull, siis nemad kasutasid turvalisuse huvides käeraudu ning koos xxx patrulliga sisenesid majja, et kontrollida, kas relvad on kapis. M Sil olid käerauad peal umbes 1520 minutit, käerauad võttis ta vist ise maha. Seega kinnitavad tunnistajate H.S, K.T ja A.L ütlused ja helisalvestis, et sündmuskohale saabuti seoses lähisuhtevägivalla juhtumiga, mitte seoses väärteomenetluse alustamise vajadusega. Kõik sündmuskohal tehtud esmased toimingud lähtusid lähisuhtevägivalla teabest ja menetluse alustamisel oleks olnud tegemist kriminaalmenetlusega. Kohus selgitab täiendavalt ka seda, et kuigi
lg 2 sõnastuse kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, tuleb siiski
lg 2 normi tõlgendada selliselt, et menetlusalusele isikule tuleb tutvustada tema õigusi ja kohustusi ajahetkel, mil tema suhtes viiakse läbi esimest menetlustoimingut, mitte siis kui väärteomenetluse raames kuulatakse üle tunnistajaid. Sellisele seisukohale asumist toetavad kohtu arvates ka teised
asjakohased sätted.
lg 2 p 2 kohaselt tuleb menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkida menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt
§-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja. Seega toimub
§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste menetlusalusele isikule teatavaks tegemine menetlusaluse isiku menetlustoimingule allutamisel. Samamoodi tuleb
lg 1 p 8 kohaselt väärteoprotokolli märkida teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Antud juhul on eelnevalt viidatud tingimused täidetud, kuna talle on menetlustoimingutele allutamisel selgitatud
§-st 19 tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud
lg 1 p 1 tulenevat menetlusaluse isiku õigust, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kuna 14.02.2024 väärteomenetlust ei alustatud, ei pidanud sel õhtul M Sile
§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi tutvustama. Lisaks eelnevale on M Si kaitsja teinud mitmeid etteheiteid politseiametnike tegevusele, sh käeraudade kasutamisele, tahtevastaselt valdusesse sisenemisele, valduse läbivaatusele ning nende toimingute kohta protokollide koostamata jätmist. Nagu eelnevalt kohus märkis, siis nimetatud menetlustoimingud ei ole tehtud käesoleva väärteomenetluse raames, vaid seoses saadud väljakutsega, mis puudutas lähisuhtevägivalda. Praegusel juhul arutab kohus M Sile inkrimineeritud väärtegusid relvaseaduse järgi, milles alustati menetlust esimese menetlustoiminguga ehk tunnistaja K T ülekuulamisega 27.02.2024 ning M Si kaitsja poolt tehtud etteheited politseiametnike tegevusele ei puuduta praegust väärteoasja. Seadusandja on kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks sätestanud teistsuguse menetluskorra ja -tähtaja, mis on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku
35 lg 1 näeb ette, et kohtuväline menetleja võib väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Käesoleval juhul nähtub tunnistajate T, L ja H.S kokkulangevatest ütlustest, et M S andis politseinikel loa oma majja siseneda ja andis ka ise vabatahtlikult võtme relvakapi avamiseks ja näitas vabatahtlikult relvi ja laskemoona. Mingit läbiotsimist läbiotsimise mõiste tähenduses ei toimunud. Relvakapi kõrval olnud padrunivöö koos padrunitega oli tuppa sisenejale koheselt nähtav ja selle leidmiseks ei olnud vaja mingeid tegevusi. Seega, kuna isik lubas vabatahtlikult majja siseneda, kontrollida relvi ja andis ise vabatahtlikult relvakapi võtme, puudus relvade kontrolliks ka vajadus kohtu eelnevaks nõusolekuks. Väärtegu RelvS § 891 lg 1 järgi RelvS § 891 lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest. Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud RelvS § 46 lg 6 nõude rikkumisele. RelvS § 46 lg 6 kohaselt hoitakse padruneid, püssirohtu ja sütikuid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Praegusel juhul on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et 14.02.2024 ajavahemikul kell 20.15-22.30 aadressil xxx omas M S talle mittelubatud laskemoona 1x458WIN ja 1x 9x18mm padruneid ning padrun kaliibriga 458WIN ei olnud hoiustatud nõuetekohaselt, see asus relvakapis ukse sees riiulil, valges pappkarbis. Samuti ei ole vaidlust selles, et temale kuuluv laskemoon kaliiber 12 (18tk) oli padrunivööl ning rippus relvakapi kõrval olevas riidenagis. Tunnistaja H Si ütluste kohaselt on tema abikaasa M S tegelenud jahindusega üle 30 aasta ning seetõttu on kodus relvakapp. Tunnisaja ütluste kohaselt on relvakapp lukus ning ka tuba, kus relvakapp asub, saab lukustada, kuid sellel õhtul see tuba lukus ei olnud. Hiljem, kui politsei oli majas, siis ta nägi, et padrunivöö rippus, kuivas seal seinal oleva raami peal, mis asub relvakapiga samas toas. Seda, kas M sel õhtul jahil käis, tunnistaja ei tea, kuid ta järeldab, et käis, sest jahiriided olid märjad ja rippusid elutoas vastu soojatruupi. Tunnistaja K T ütluste kohaselt siseneti Xxx patrulli saabudes üheskoos majja, et vaadata, kas relvad on kapis ja lukustatud. Relvakapp asus eraldi toas ning see oli lukus. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi M S koostööd ning ta aitas neil selle kapi avada. Tunnistaja ei mäleta, kuidas M S neile selle võtme andis, kuid võis ka võtmele osutada, kuna tal olid käed raudus. Arvab, et tema avas relvakapi ukse. Selliste 9 sündmuste puhul turvalisuse ja kodurahu huvides korjavad relvad ära ja viivad need relvagruppi. Siis kui nad hakkasid tulirelvi hoiule võtma, siis ilmnes, et laskemoon ei olnud korrektselt hoiustatud. Jahipadrunid rippusid koos vööga relvakapist paremal pool nagis või sarve otsas ning osa padruneid olid relvakapis lahtiselt, kuid korrektne hoiustamine näeb ette, et laskemoon peab olema eraldi lukustatavas osas. Padrunivöö sees oli kaliiber 12, mida oli 18 tükki. Ei pööranud tähelepanu, kas padrunivööst välja võetud laskemoon oli külm või niiske. Ei mäleta mitu padrunit oli nõuete kohaselt hoiustamata. Mäletab, et padrunid, mis olid relvakapis mittenõuete kohaselt hoiustatud, asusid relvakapi sees olevas riiulis lahtiselt, kuid täpsemalt ei tea, kas nad võisid ka olla mingi karbi sees ja kas see karp oli avatud või mitte. M S ei osanud selgitada miks osad padrunid olid eraldi, avaldas, et isa oli jahimees ja tõenäoliselt on keelatud padrunid tema isa omad. Miks padrunivöö nagis rippus, selle kohta ei osanud M S samuti midagi öelda. Tunnistaja võttis relvad ja laskemoona hoiule ja hiljem pildistas padrunid üles relvagrupis, kus nad vaatasid laskemoona täpsemalt üle, sest kohapeal ei osanud tema ega relvaomanik kõikidele padrunitele kaliibrit määrata, seetõttu läksid hoiule võtmisel mitmed padrunid küsimärgiga ja hiljem relvagrupp aitas tuvastada. M S andis relva ja laskemoona vabatahtlikult hoiule, ta oli adekvaatne ja sai aru, mis on juhtunud. Nad selgitasid talle, et sellise sündmuse raames peavad nad edasise kodurahu huvides need hoiule võtma ja relvagrupp otsustab, kas ta saab need tagasi või mitte. M S küll kirjutas aktile, et andis surve all ja ei tahtnud algselt allkirjastada, kuid sel hetkel ei osutanud ta mingit vastupanu ega avaldanud, et ei ole nõus. Tunnistaja A L ütluste kohaselt siseneti Xxx patrulli kohale jõudes koos majja, et kontrollida, kas relvad on kapis. Relvakappi M S ise ei avanud, kuna tal olid käerauad peal, kuid ta andis neile relvakapi võtme. Seda, kas M S võttis võtme taskust või riiulist, seda tunnistaja ei näinud. Nõuetekohaselt ei olnud hoiustatud jahipadrunid, mis olid vööl ja rippusid voodi kohal sarve peal. M S tunnistas selles osas enda lohakust. Samuti oli relvakapi vasakul riiul, mille peal oli nähtaval kohal valge lahtine karp hülssidega ja kui ta seda karpi sorteeris, siis tuli välja, et seal sees oli ka laskemoon. Relvakapist võttis padrunid välja K, kuid ta nägi, et osad padrunid olid kapis laekas, osad riiulis ukse küljes. Aitas äravõtmisele kuuluvat laskemoona üle lugeda, protokoll tema ei koostanud. Samuti ei võtnud ise ka vööst padruneid välja, seda tegi vist K ja vööd ta ei katsunud. Padruneid oli väga palju ning padrunitest ja kaliibritest ei jaga ta midagi. 14.02.2024 relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 101-24 kohaselt andis M S üle mh 18 padrunit kaliibriga 12, ühe padruni kaliibriga 458WIN ning 51 padrunit kaliibriga 9x
p 3 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse
§-s 29 ja 30 sätestatud alustel.
lg 1 p 1 järgi võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on selgitanud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole tingimata tarvis karistada. Vastavalt
Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 202 sätestatut (vt RKKKo 01.11.2013 otsus nr 3-1-1-91-13, p 15). Sealjuures on Riigikohus ka selgitanud, et laskemoona kui ohtliku ja piiratud tsiviilkäibega eseme soetamisele, hoidmisele, kandmisele, veole ning kasutamisele RelvS-i ja muude õigusaktidega nõuete kehtestamise eesmärk on sarnaselt relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärgile kaitsta isikute elu ja tervist, riigi julgeolekut ja avalikku korda. Isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu eelnimetatud hüvedele. Ohtu ei muuda iseenesest olematuks ka rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud, kuigi vähetähtsa väärteo korral on menetlejal võimalik otstarbekuse kaalutlusel menetlust mitte alustada ja piirduda isiku hoiatamisega (
lõige 2) või väärteomenetlus lõpetada (
Seega tuleb praegusel juhul hinnata, kas M Si süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Kuigi eelnevaga tuvastas kohus, et kaebaja on toime pannud temale etteheidetud väärteod, leiab kohus, et M Si ei pea nende eest karistama, kuna tema süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Võttes arvesse väärteo tehiolusid, ei ole kohtu hinnangul M Si süü väärteo toimepanemisel suur ning seda ka vaatamata asjaolule, et ta pani toime kaks relvaseaduses sätestatud nõude rikkumist. Kohus arvestab, et M Si elukohas oli kaks tema relvAale mittelubatud padrunit, mida ei saa pidada suureks koguseks ning üks mittelubatud padrunitest oli hoiustatud nõuete 14 kohaselt ning teine asus lukustatud relvakapis lahtiselt, padrunivöö koos laskemoonaga rippus nagis eraldi asuvas toas. Kohtus uuritud tõenditest selgus, et M S elab koos enda abikaasaga ning alaealisi lapsi peres ei ole, kellele võinuks see laskemoon kättesaadav olla. Kohus võtab arvesse ka tunnistajate K T ja A L ütlusi selle kohta, et M S tegi politseiametnikega koostööd, järgis temale antud juhiseid ning andis relvad ja laskemoona vabatahtlikult üle. Kohus järeldab politseiametnikega tehtud koostööst ning relva ja laskemoona vabatahtlikust üleandmisest, et M S on oma rikkumisest aru saanud. Kuna kohus leidis eelnevalt, et laskemoona ebaolulises koguses käitlemine on M Si poolt toimepandud hooletusest ning laskemoona käitlemise nõuete rikkumine kaudse tahtlusega, viitab ka see M Si väiksemale süüle. Seega arvestades eelnevaid asjaolusid kogumis, ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et M Si süü on suur. Kohtu hinnangul puudub ka menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi mõistet seostatakse õiguskirjanduses karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Eripreventiivsete eesmärkide puhul arvestab kohus, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole M Sil mitte ühtegi kriminaal- ega väärteokaristust. Talle on väljastatud relvaluba enam kui 30 aastat tagasi ning andmed vahepealsete rikkumiste kohta puuduvad, mis annab aluse väiteks, et tegemist on õiguskuuleka isikuga, kelle puhul oli tegemist juhusliku eksimusega. Kohtu hinnangul on praegusel juhul võimalik asuda seisukohale, et M Si rikkumisele järgnenud väärteomenetlus ja avalik kohtuistung, on temale juba mõju avaldanud. Üldpreventiivsete eesmärkide juures märgib kohus, et relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumine tekitab alati vähemalt abstraktse ohu kaitstavatele õigushüvedele, s.o isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ning avalikule korrale. Samas tuginedes eelnevalt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendile, ei välista relvaseaduse rikkumine, et vähetähtsa väärteo korral on menetlejal võimalik otstarbekuse kaalutlusel menetlust mitte alustada ja piirduda isiku hoiatamisega (
lg 2) või väärteomenetlus lõpetada (
Seega asjaolu, et tegemist oli relvaseaduse nõuete rikkumisega, ei välista praegusel juhul väärteomenetluse lõpetamist ja ei viita veel iseenesest, et asja menetlemiseks oleks avalik menetlushuvi. Arvestades rikkumise asjaolusid ja varasemate rikkumiste puudumist, ei ole võimalik praegusel juhul avalikku menetlushuvi jaatada. Arvestades süüdlase isikut ning teo toimepanemise asjaolusid, ei ole isiku karistamata jätmine vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus M Si kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 22.07.2024 otsuse väärteoasjas nr 2315,24,001388 ja lõpetab M Si suhtes süüdistuses RelvS § 89 1 lg 1 ja § 8913 järgi väärteomenetluse
Menetluskulud
lg 13 kohaselt väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kuna praegusel juhul lõpetab kohus väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, jäävad kaebuse esitajal tekkinud menetluskulud (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 4037,19 eurot tema enda kanda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 3, 133, 134, Otsustas
lg 1p 1 alusel Kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde 15 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 04.10.2024 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.