Obsah (5)

§ 184§ 182§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-23-1158 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks alg

) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem 3-23-1158 kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2019 Viru Vanglale taotluse nr 610/2051-1 enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse, mille Viru Vangla jättis
3. veebruari
4. a otsusega nr 6-10/2051-2 rahuldamata. Nimetatud otsuse peale esitas kaebaja
5. märtsil 2019 Justiitsministeeriumile vaide, mille Justiitsministeerium jättis
6. juuli
7. a vaideotsusega nr 11-7/1841-18 rahuldamata. Kaebaja vaidlustas vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse haldusasjas nr 3-19-
8. Tartu Halduskohus rahuldas
9. septembri
10. a otsusega, mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu
11. novembri
12. a otsusega, kaebaja kaebuse ning kohustas Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatama vastavalt kohtuotsuse põhjendustele. Kohtuotsus jõustus
13. septembril
15. Viru Vangla andis pärast kohtumenetluse lõppemist
16. detsembril 2022 kaebajale ja tema emale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ema esitas vanglale täiendavad tõendid
17. jaanuaril 2023 ning kaebaja vastas vanglale
18. jaanuaril
19. Viru Vangla tegi
20. veebruaril 2023 uue otsuse nr 6-10/2051-
21. Vangla asus seisukohale, et taotleja ei ole taotluses esinevaid puuduseid kõrvaldanud, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Justiitsministeerium jättis
22. aprilli
23. a vaideotsusega nr 11-7/2323-2 kaebaja vaide rahuldamata.
24. X esitas
25. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla
26. veebruari
27. a otsuse nr 6-10/2051-8 ja Justiitsministeeriumi
28. aprilli
29. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2 ning teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kaebaja leiab, et tegelikult mingeid puuduseid taotluses ei esinenud, kuna haldusasja nr 3-19-1538 menetluses olid kõik vajalikud selgitused ja tõendid juba esitatud. Justiitsministeeriumi
30. aprilli
31. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2 põhjendused on selgelt tagantjärgi otsitud ega ole asjakohased.
32. Tartu Halduskohus võttis
33. juuni
34. a määrusega menetlusse X-i kaebuse Viru Vangla kohustamiseks algatada kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsministeeriumi
35. aprilli
36. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2 tühistamiseks.
37. Justiitsministeerium ja Viru Vangla esitasid kohtule vastused, milledes paluvad jätta kaebuse rahuldamata.
38. Kaebaja esitas
39. oktoobril 2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus paigutada end koheselt Tallinna Vanglasse.
40. Tartu Halduskohus jättis
41. novembri
42. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, asudes seisukohale, et ei esine ülekaalukat vajadust kaebaja koheseks ümberpaigutamiseks.
43. Tartu Halduskohus määras
44. augusti
45. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 2 3-23-1158 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
46. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 9.
47. Viru Vangla
48. veebruari
49. a otsus nr 6-10/2051-8, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja
50. jaanuari
51. a taotlus nr 6-10/2051-1 tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse, on õigusvastane. Vanglale esitatud ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks ei esinenud selliseid takistusi, mis õigustanuks taotluse läbi vaatamata jätmist ja sisulise kaalumise läbiviimisest keeldumist. Kaebaja esitatud põhjendused taotluse läbi vaatamata jätmiseks on otsitud ega ole asjakohased. Vanglale esitati kõik vajalikud materjalid, lisaks oli kohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-1538 esitatud vajalikud selgitused ja tõendid ning need olid vanglale vaidlustatud otsuse tegemise ajal teada. Justiitsministeeriumi vaideotsuses on tuginetud lisaks asjaoludele, millele vangla otsuses ei viidatud. 9.
52. Lähedastega kokkusaamised on äärmiselt vajalikud selleks, et säilitada ja arendada perekondlikke suhteid ning tihendada emotsionaalseid sidemeid. Pikaajalise vangistuse puhul peab vangla soodustama positiivsete sidemete hoidmist lähedaste inimestega, et karistuse lõppedes oleks ühiskonda taaslõimumine lihtsam. Peresuhete säilitamine peaks olema üks karistuse täideviimise eesmärgi osa. Arvestades kaebaja ema asukohta on poja külastamine Viru Vanglas oluliselt raskendatud ning tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse vajalik.
53. Viru Vangla jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja taotluses esinesid puudused, mis takistasid selle sisulist läbivaatamist. Eelnevas poolte vahel toimunud kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-19-1538 leidis ringkonnakohus, et vangla ja Justiitsministeerium ei ole püüdnud hankida täiendavaid tõendeid selle kohta, kas kaebaja ema jaoks on kaebaja külastamine Viru Vanglas raskendatud või mitte. Seetõttu andis vangla taotluse uuel läbivaatamisel kaebajale ja tema emale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kaebaja ema tervisliku seisundi kohta ning selgituste esitamiseks, kuidas takistab kaebaja ema terviseseisund poja külastamist praeguses kinnipidamiskohas. Lisaks palus vangla esitada tõendid kaebaja ema ebapiisava majandusliku olukorra kohta, mis väidetavalt takistab poja külastamist ning selgitada transpordivahendite kasutamise asjaolusid. Kuigi kaebaja ema esitas töövõimetoetuse määramise otsuse ja kaebaja märkis, et haldusasja nr 3-19-1538 menetluses ja sellele eelnenud haldusmenetluse käigus on esitatud kõik vajalikud selgitused ja tõendid, ei olnud see sisulise otsuse tegemiseks piisav. Kaebaja ema esitatud tõenditest ei olnud võimalik aru saada, milline on tema terviseseisund ja kuidas see takistab tal külastamast Viru Vanglas asuvat poega. Samuti ei esitatud vanglale tõendeid, mis kinnitaksid väiteid kaebaja ema ebapiisava majandusliku olukorra kohta ning täpsustamata jäid ka Saaremaal elava kaebaja ema ühistranspordi kasutamise asjaolud. Seega jäeti ümberpaigutamise taotluses kõrvaldamata selles esinevad olulised puudused. Algselt vanglale esitatud taotlus oli üldsõnaline. Kaebaja Tallinna Vanglas viibimise ajal ei külastanud ema poega tihedalt. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ema kokkusaamistele mittetuleku peamiseks põhjuseks on kaebaja praegune asukoht. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Eestis on vahemaad suhteliselt väikesed ning ei sea ületamatuid takistusi inimeste liikumisele. Saaremaalt on võimalik Viru Vanglasse tulla mitmeid erinevaid transpordivahendeid kasutades, samuti on toimiv ühistranspordivõrgustik. Ühistransport toetab liikumist marsruudil Kuressaare – Jõhvi piisavalt. Kaebaja ei ole tõendanud taotluses märgitud asjaolusid piisavalt. Asjaolu, et kaebaja vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et otsus on põhjendamatu või ebaõige. 3 3-23-1158
54. Justiitsministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 11.
55. Justiitsministeeriumi vaideotsus on põhjendatud ja vastab haldusaktile esitatud nõuetele. Vaideotsuse aluseks olevad kaalutlused ja järeldused on õiguspärased, selged ja põhjendatud. Vaideotsusest nähtuvalt on otsuse tegemisel arvesse võetud ja kontrollitud vaide esitaja seisukohti ja Viru Vangla põhjendusi. 11.
56. Viru Vangla tegevus on õiguspärane. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, miks ei saa pidada puudusi kõrvaldatuks ja miks ei ole seetõttu võimalik taotlust uuesti lahendada ehk teha sisulist otsust. Viru Vangla on kaebaja taotluse menetlemisel põhjendatult palunud vaide esitajal taotluses puudused kõrvaldada. Sisulise otsuse tegemine ei oleks andmete pinnalt, mis ei pruugi enam olla ajakohased või on puudulikud, olnud eesmärgipärane. Ümberpaigutamise taotluse lahendamisel oli lisateabe saamine kaebaja ema terviseseisundi ning tema liikumisvõimaluste kohta vajalik. Esitatud küsimused olid taotluse lahendamiseks asjakohased ning ilma nende täpsustusteta ei olnud sisulise otsuse tegemine võimalik. Kaebaja kasutas võimalust esitada täiendavaid tõendeid üksnes osaliselt ja jättis osade asjaolude kohta selgitused esitamata. Ei saa väita, et kaebaja ja tema ema ei saanud aru, missugustele küsimustele vastuseid oodati, kuna kaebaja on vastuses vanglale selgelt uuesti sõnastanud kõik vangla küsimused. Seega anti kaebajale võimalus taotluses puudused kõrvaldada, kuid kaebaja jättis selle võimaluse tähtaegselt kasutamata. Olukorras, kus isik ei nõustu haldusorganiga koostööd tegema ja keeldub põhjendamatult enda väidete tõendamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi esitamast, on ebamõistlikult koormav, et haldusorgan peaks ise leidma vajalikud andmed. Lisaks seondusid osad vangla nõutud andmed kaebaja ema tervisliku seisundiga, mida vangla ise kindlaks teha ei saa. Mõistlikult ei saa eeldada, et vangla koguks ebaproportsionaalselt koormavalt andmeid kaebaja väidete tõendamiseks, kui kaebaja ei nõustu koostööd tegema. 11.
57. Kui Justiitsministeerium oleks vaide rahuldanud ja kohustanud vanglat taotlust uuesti läbi vaatama, oleks vanglal tulnud kaebajale ja tema emale anda uus tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebaja väljendas selgelt oma seisukohta, et tema taotluses puudusi ei esine ja kaebaja jäi samadele seisukohtadele, mida väljendas mitu aastat tagasi, siis ei oleks uute selgituste palumine eesmärgipärane ega otstarbekas. Seega oli taotluse läbi vaatamata jätmine igati põhjendatud. 11.
58. Kaebaja paiknemine Viru Vanglas on põhjendatud, kuna ei ilmne ühtegi kaalukat ja tõendatud asjaolu, mis võiks tingida ümberpaigutamise vajaduse. Kui nõustuda sellega, et karistuse kandmise asukohta võiks muuta pelgalt terviseprobleemidega sugulase mugavama vanglas külastamise eesmärgil või lähedastele või pereliikmetele vanglasse tuleku mugavamaks muutmise eesmärgil, siis tähendaks see sisuliselt seda, et igal kinnipeetaval tekiks võimalus valida karistuse täideviimise kohta. See ei ole seadusandja ega ka riigisisese või Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas perekonnaelu kaitse suhtes väljendatud seisukohtade eesmärgiks. Kinnipeetavate paigutamine ei toimu lähedastele mugavama asukoha järgi, vaid lähtuvalt karistuse täideviimise eesmärkidest. Paratamatu on, et vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega kaasneb mõningane aja- või ressursikulu. Kaebaja puhul ei esine ka sellist olukorda, mida EIK praktikas on peetud konventsiooni rikkumiseks. EIK on tuvastanud konventsiooni artikli 8 rikkumise lahendites, kus lähedastega suhtlemine on kinnipeetavale muudetud võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Arvestades Eesti geograafilist suurust ning fakti, et linnade vahel on toimiv ja tihe ühistranspordivõrgustik, mille kasutamine ei ole ebamõistlikult keeruline ega kulukas, ei ole kaebaja olukord ligilähedaseltki võrreldav EIK-i lahendites toodud olukordadega. Igasugune lähedase terviseseisund, mille tõttu on lähedase liikumine raskendatud, ei too automaatselt kaasa kinnipeetava teise vanglasse paigutamise vajadust. 4 3-23-1158 KOHTU SEISUKOHT
59. Vaidluse all on vangla tegevuse õiguspärasus kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise taotluse uuesti läbivaatamisel, samuti Justiitsministeeriumi vaideotsuse õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et vangla jättis õigusvastaselt eelmise kohtumenetluse (haldusasi nr 3-19-1538) tulemusena vanglale uueks läbivaatamiseks saadetud taotluse sisuliselt läbi vaatamata tuginedes ekslikule alusele, et puudused on kõrvaldamata ning taotluse sisuline lahendamine seetõttu võimatu. Samuti on kaebaja hinnangul Justiitsministeeriumi vaideotsus õigusvastane, sest selles on nõustutud vanglaga, et esines alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja palub kohustada Viru Vanglat algatama kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse ning tühistada Justiitsministeeriumi
60. aprilli
61. a vaideotsus nr 11-7/2323-
63. Vangistusseaduse § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri
64. märtsi
65. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaan“ (Täitmisplaan) § 6 esimene lause näeb ette, et kinnipeetava võib paigutada vanglasse §-s 5 sätestatut järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Siiski tuleb silmas pidada, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist konkreetsesse vanglasse ning tal on õigus nõuda üksnes enda ümberpaigutamise taotluse õiguspärast menetlemist. Kinnipeetava õigusest esitada taotlus enda teise vanglasse üleviimiseks perekonnaelu põhiõiguse tagamise eesmärgil, ei tähenda, et vanglal tuleks taotlus tingimata rahuldada. Kinnipeetava ümberpaigutamise taotluse esitamise Justiitsministeeriumile otsustab vangla direktor kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikas on tähelepanu juhitud ka sellele, et kinnipeetava taotluse alusel tema ümberpaigutamise menetluse algatamise kaalumisel ei lähtuta ainuüksi kinnipeetava ja tema lähedaste huvist, et kinnipeetav paikneks lähedaste elukohale võimalikult lähedal, vaid arvestada tuleb ka vangistuse täideviimise eesmärke ja kinnipeetavate paigutamiseks õigusaktides ettenähtud juhiseid (vt Tartu Ringkonnakohtu
66. jaanuari
67. a otsus asjas nr 3-21-2264, p 19).
68. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühest kinnisest vanglast teise selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sisulise otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb Täitmisplaani § 2 lg 2 kohaselt Justiitsministeerium. Seega on kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus kaheastmeline ning kinnipeetava ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. Esmalt otsustab vangla, kas esitada Justiitsministeeriumile ettepanek kinnipeetava ümberpaigutamiseks ning selle esitamise järgselt otsustab Justiitsministeerium ümberpaigutamise taotluse sisuliselt.
69. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
70. novembri
71. a otsusega rahuldati X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks tema ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks ja Justiitsministeeriumi
72. juuli
73. a vaideotsuse nr 11-7/1841-18 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus muutis Tartu Halduskohtu
74. septembri
75. a otsuse resolutsiooni ning kohustas Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatama vastavalt otsuse põhjendustele ning tühistas Justiitsministeeriumi
76. juuli
77. a vaideotsuse nr 117/1841-
78. Ringkonnakohus heitis Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile ette 5 3-23-1158 uurimispõhimõtte ebakohast rakendamist ning ümberpaigutamise taotluse lahendamisel oluliste asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist. Ringkonnakohus leidis, et haldusorganid ei püüdnud hankida täiendavaid tõendeid küsimuses, kas kaebaja ema jaoks on Viru Vangla külastamine tema tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra tõttu raskendatud või mitte. Ringkonnakohus selgitas, et vanglal tuleb nende asjaoludega seoses teha uus otsustus kaebaja ümberpaigutamise kohta, kuna taotluse esmakordsel lahendamisel oli tehtud menetlusviga ning välja polnud selgitatud olulisi asjaolusid ega neid kaalutud.
79. Viru Vangla jättis
80. veebruari
81. a otsusega nr 6-10/2051-8 kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata, sest taotluses esinevad puudused jäeti kõrvaldamata ning taotluse sisuline läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik. Vangla jättis taotluse läbi vaatamata seega seetõttu, et kaebaja ja tema lähisugulane (ema) ei ole taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Seega ei ole vangla hinnanud kaebaja ümberpaigutamise vajadust, vaid jättis taotluse sisuliselt läbi vaatamata taotluses esinenud puuduste tõttu. Sellest lähtuvalt ei saa kohus asuda haldusorgani asemel taotlust sisuliselt lahendama ja kontrollida seda, kas esinesid alused kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks või mitte, sest haldusorgan ei ole taotlust sisuliselt lahendanud. Kohus saab praeguse haldusasja lahendamisel kontrollida, kas esinesid sellised olulised puudused kaebaja taotluses ning kaebaja ja tema lähisugulase esitatud asjaoludes, mis õigustasid taotluse sisulisest läbivaatamisest loobumist ning andsid aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus saab hinnata, kas vangla otsustus jätta ümberpaigutamise taotlus läbi vaatamata oli õiguspärane ehk kas vangla on järginud haldusmenetluse läbiviimise reegleid. Seejuures kontrollib kohus ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse õiguspärasust.
82. Kuna kaebaja tugineb ümberpaigutamise taotluses peaasjalikult sellele, et ümberpaigutamine on vajalik tema perekonnaelu põhiõiguse tagamise eesmärgil, siis andis Viru Vangla asja uuel lahendamisel kaebajale ja tema emale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus esitada ajakohased tõendid kaebaja ema tervisliku seisundi kohta ja selgitada, kuidas takistab tema terviseseisund tal külastada kaebajat Viru Vanglas, samuti tuli esitada tõendid kaebaja ema majandusliku seisundi kohta ning täpsustada transpordivahendi kasutamisega seotud asjaolusid. Vaidlustatud otsuse kohaselt esitas kaebaja ema
83. jaanuaril 2023 vanglale töövõimetoetuse määramise otsuse ja puudega isiku kaardist foto ning asus seisukohale, et kohtumenetluses asjas nr 3-19-1538 on asjakohased selgitused juba esitatud. Kaebaja ema hinnangul oli töövõimetoetuse määramine ja puudega isiku kaart koos varasemalt esitatud selgitusega piisav järeldamaks, et eelkõige praamisõidu graafikut arvestades on tema tervislikus seisundis kaebaja külastamine Viru Vanglas oluliselt raskendatud. Kaebaja asus seisukohale, et vastustaja viidatud puudusi tegelikult ei esine ning need on otsitud iseloomuga, sest haldusasja nr 3-19-1538 menetluses on kõik vajalikud selgitused esitatud ning vangla ei saa hakata nõudma selgituste ja tõendite esitamist olukorras, kus kohtuistungil on juba kõikidele küsimustele vastatud ning kohtud on teinud kaebajale soodsad kohtuotsused.
84. Praegusel juhul on oluline rõhutada, et erinevalt nn taotluse esmasest menetlemisest oli vanglal oluliselt enam informatsiooni kaebaja ümberpaigutamise taotluse asjaolude kohta, sest poolte vahel oli juba õiguslik vaidlus haldusasjas nr 3-19-1538, mille raames esitas kaebaja oma lähisugulase tervisliku seisundi, tema külastamist takistavate asjaolude ning majandusliku olukorra kohta tõendeid ja selgitusi. Haldusasja nr 3-19-1538 tulemusena kohustas kohus vanglat lahendama kaebaja esitatud ümberpaigutamise taotluse uuesti ning viitas vajadusele täpsemalt uurida kaebaja ema tervisliku seisundi asjaolusid ning Viru Vangla külastamist takistavate raskuste ulatust. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kõik olulised 6 3-23-1158 asjaolud olid kohtumenetluse tulemusena selged ning täiendavate selgituste ja tõendite esitamise nõudmiseks puudus vanglal alus. Tartu Ringkonnakohus heitis vanglale ja Justiitsministeeriumile ette kaebaja ema tervisliku seisundi, majandusliku olukorra ning tema liikumisvõimalust iseloomustavate asjaolude ebapiisavat uurimist, sh tõendite kogumist ning asjaolude selgitamist. Seejuures heitis ringkonnakohus haldusorganitele ette muu hulgas seda, et haldusmenetluses kaalumiseks oluliste asjaolude kohta kaebaja emalt selgitusi ei küsitud ning seeläbi on olulised asjaolud välja selgitamata ning kaalumata (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 16-19). Tartu Ringkonnakohtu otsuses ei võetud seisukohta, et kaebaja ümberpaigutamise taotlus on põhjendatud ning kaebaja ema tervislik seisund, majanduslik olukord ning kaebaja asukohta liikumise võimalused õigustavad ümberpaigutamise menetluse alustamist. Vastupidi, ringkonnakohtu otsuses on rõhutatud seda, et need asjaolud on ebaselged ning vastustajad ei ole uurimispõhimõtet nõuetekohaselt rakendanud ning asjaolusid piisavalt välja selgitanud ja kaalunud. Seega oli vangla poolt kaebajale ja tema emale täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks võimaluse andmine ning selle täitmiseks tähtaja määramine põhjendatud.
85. Kohus nõustub vangla ja Justiitsministeeriumiga ka selles, et haldusorganile ei saa ette heita uurimispõhimõtte täitmata jätmist ja omal algatusel täiendatavate tõendite kogumata jätmist juhul, kui menetlusosaline on ise jätnud kasutamata talle selgesõnaliselt antud võimaluse vajalike tõendite esitamiseks ning ta ei selgita piisavalt, miks ta täiendavaid tõendeid ei esita. Eriti keeruline oleks vanglal omal algatusel koguda tõendeid isiku tervisliku seisundi kohta, sest tegemist on eriliigiliste isikuandmetega, mille kogumine ei oleks vanglal ühepoolselt võimalik. Samuti oleks raskendatud isikute majandusliku seisundi kohta andmete kogumine haldusorgani poolt ühepoolselt. Kui isik keeldub täiendavate selgituste ja tõendite esitamisest ja jääb seisukohale, et tema lähisugulaste ning ta enda poolt esitatud selgitused ja tõendid on ümberpaigutamise menetluse alustamiseks piisavad, siis võtab isik ise riski, et need ei pruugi olla piisavad soovitud tulemuse saavutamiseks ehk menetluse alustamiseks. Vangla on teinud aga asjaolust, et tema hinnangul ei olnud kaebaja ja tema lähisugulase esitatud tõendid piisavad ebaõige järelduse, et tegemist on sellise puudusega, mis välistab taotluse sisulise läbivaatamise.
86. Vangla oli kohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-1538 esitatud materjalist teadlik ning pidi sellega taotluse läbivaatamisel arvestama. Kaebaja ema on haldusasja nr 3-19-1538 raames esitanud ka selgitused enda tervisliku seisundi kohta. Vanglal oli õigus küsida täiendavaid andmeid, kuid see ei tähenda, et vangla poolt soovitust piiratumal kujul tõendite esitamine annaks aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja ema esitas vanglale haldusmenetluses vangla järelepärimisele töövõimetoetuse määramise otsuse ning puudega isiku kaardist foto, millest nähtus vähemalt osaliselt kaebaja ema tervislik seisund. Pealegi rõhus kaebaja pärast kohtumenetluse lõppemist jätkunud taotluse läbivaatamisel sellele, et tema hinnangul on esitatud tõendid piisavad. Samuti juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kohtumenetluse raames on esitatud selgitused ja tõendid kaebaja ema tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra kohta. Vastustaja otsuses viidatud asjaolude ebaselgus ei ole taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks, sest esitatud selgituste ja tõendite väidetav ebapiisavus ei takista taotluse sisulist lahendamist. Ümberpaigutamise menetluse alustamise eelduste täitmata jätmisel oleks tulnud teha ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldumise otsus. Praegusel juhul on vangla kergekäeliselt loobunud taotluse sisulisest läbivaatamisest ja asjaolude kaalumisest ning on põhjendamatult tuginenud puudustele, mis ei takistanud taotluse sisulist lahendamist. Taotluse läbi vaatamata jätmine on sarnaselt kohtumenetlusega õigustatud üksnes siis, kui puudused takistavad oluliselt asja läbivaatamist. Haldusmenetluses esitatud tõendite ebapiisavus võib olla aluseks ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldumiseks, kuid tegemist ei ole 7 3-23-1158 sellise puudusega, mis ei võimaldaks taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kohtu hinnangul on vangla puuduste ulatusele omistanud ebaproportsionaalselt suure rolli ning seeläbi keeldunud ebaõigesti taotluse sisulisest läbivaatamisest. Kui kaebaja jätab kasutamata võimaluse vajalike tõendite esitamiseks ning ei selgita piisavalt, miks ta neid tõendeid ei esita, tuleb taotlust hinnata olemasolevate tõendite pinnalt, mitte keelduda viitega puudustele taotluse sisulisest läbivaatamisest. Seega on vangla kaebaja ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata jätmisega teinud olulise menetlusvea ning seeläbi ebakohaselt menetluse sisuliselt lõpetanud ning jätnud asjaolude uue kaalumise tegemata.
87. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et kui vangla hinnangul ei olnud esitatud dokumendid, sh töövõimetoetuse määramise otsus, taotluse lahendamiseks piisavad, oli vanglal võimalik nõuda kaebajalt ja tema lähisugulaselt lisaselgitusi. Nõustuda ei saa Justiitsministeeriumi seisukohaga, et kuna kaebaja hinnangul ei olnud täiendavate tõendite esitamiseks ja kogumiseks vajadust, sest asjaolud olid tema hinnangul selged, puudus vanglal kohustus veel kord täiendavate tõendite esitamiseks tähtaega määrata ning vangla võis jätta taotluse seetõttu kohe läbi vaatamata. Tegemist ei ole mitte puuduste kõrvaldamata jätmisega, vaid tõendamiseseme kohta esitatud teabe ebapiisavuse küsimusega. Olukorras, kus vanglale on esitatud täiendavad tõendid (sh töövõimetoetuse määramise otsus), millest haldusorgani hinnangul ei nähtu siiski piisavalt isiku tervislikku seisundit ja majandusliku olukorda iseloomustavad asjaolud, tuleb anda isikule täiendav võimalus lisaselgituste ja tõendite esitamiseks. Kui isik jätab selle võimaluse kasutamata, tuleb hinnang anda menetluses kogutud tõendite pinnalt, mitte jätta taotlust sisuliselt lahendamata.
88. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata jätmine oli praegusel juhul õigusvastane. Kuna vangla ei ole vaidlustatud otsuses asjaolude sisulist kaalumist teostanud, vaid on piirdunud
89. veebruari
90. a otsuses nr 610/2051-8 puuduste kõrvaldamata jätmise asjaolude välja toomisega ning ei ole sisuliselt hinnanud, kas ümberpaigutamise menetluse alustamiseks esineb alus või mitte, siis ei analüüsi ega võta sisulist seisukohta ümberpaigutamise menetluse alustamise eelduste täitmise kohta ka kohus. Justiitsministeerium on vaideotsuses ning vastuses kaebusele käsitlenud küll ka ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustamisel olulisi asjaolusid, kuid on teinud seda esmajoones taotluse läbi vaatamata jätmise kontekstis. Kohus ei saa asuda praeguses olukorras vastustaja asemel ise kõiki asjaolusid hindama ning ümberpaigutamise taotlust sisuliselt lahendama, sest seda tehes asuks kohus ise lubamatult haldusorgani asemel haldusmenetlust läbi viima (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 3-19-1538 p 19).
91. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatama. Vanglal tuleb sisuliselt hinnata, kas kaebaja taotlus tema teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks on põhjendatud. Kuna vangla otsustus kaebaja ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta on õigusvastane, ei ole õiguspärane ka vaideotsus, mis sellise tegevuse õiguspärasusega nõustus. Seetõttu tühistab kohus Justiitsministeeriumi
92. aprilli
93. a vaideotsuse nr 11-7/2323-
95. Kohus peab siiski vajalikuks kaebaja tähelepanu juhtida sellele, et haldusmenetluses täiendavate selgituste ja tõendite esitamine tema ema liikumisvõimaluste, tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra kohta on kaebaja enda huvides, sest seni taotluse kinnituseks esitatud ning kohtulahendites analüüsitud materjali pinnalt on kaheldav, kas kaebaja ema seisund ning võimalused on sellised, mis õigustaks piisavalt kaebaja ümberpaigutamise vajadust teise vanglasse. Kaebaja huvides on seetõttu asja uuel läbivaatamisel eelviidatud küsimustes täiendavate selgituste ja tõendite esitamine, sest vastupidisel juhul on 8 3-23-1158 ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldumise otsuse tegemine vangla poolt tõenäoline.
96. Eelnevat arvestades rahuldab kohus X-i kaebuse täies ulatuses. Kohus kohustab Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatama ning tühistab Justiitsministeeriumi
97. aprilli
98. a vaideotsuse nr 11-7/2323-
99. 26.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja palub vastustajatelt välja mõista kohtumenetlusega seonduvalt tasutud riigilõivu 20 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kaebaja kohtumenetluses kantud menetluskulu kaebaja kasuks pooles ulatuses välja Viru Vanglalt ja pooles ulatuses Justiitsministeeriumilt ehk 10 eurot mõlemalt. Vastustajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 109lg 1).

Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 9