lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Sirly Ülem, ik: 48705060216, elukoht: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Sirly Ülem´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka 05.07.2024 otsusele väärteoasjas nr. 2317,23,009805 Sirly Ülem´i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o osas, millega vaidlustati kohtuvälise menetleja otsus Sirly Ülem´i karistamises
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka 05.07.2024 otsus väärteoasjas nr. 2317,23,009805 Sirly Ülem´i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o osas, millega Sirly Ülem´it karistati
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. 3. Lõpetada väärteomenetlus Sirly Ülem´i süüdistuses
4. Vaidlustatud otsusega Sirly Ülem´ile
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 1 määratud rahatrahv summas 300 (kolmsada) eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates 22.10.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebaja taotlused
lg 1 ja
3. Alternatiivselt: mõista menetlusalusele isikule kergem karistusvõi kahe väärteo eest üks karistus.
lg 1 Kaebuse esitaja ei ole toime pannud temale inkrimineeritud väärtegu ning väärteo toimepanemine ei ole tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. 2 Väärteoprotokoll liiklusõnnetuse asjas on koostatud tunnistaja (J T) ütluste, fikseeritud fotode, vaatlusprotokollide ja ekspertiisiaktidele 23E-LT0071 ja 24E-LT00019 tuginedes. Väärteoprotokolli kohaselt liiklusõnnetuse toimepanemise koht on xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond ning selle umbkaudne toimumisaeg on 01.09.2023. Politsei ei ole sündmuskohal viibinud ega viinud läbi selle sündmuskoha vaatlust. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduautol xxx ja sõiduautol xxx on kriimustused. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduautol xxx olevad kriimustused iseloomustavad varalise kahju olemasolu. Vaidlus on varalise kahju tekkimise allika üle, st millest on xxx olevad kriimustused tekkinud. Ekspertiisiakti nr 23E-LT0071ekspert, tuginedes üksnes kahest sõiduautost tehtud fotodest ning fotode pealt nähtavatelt sõiduautodel asuvate kriimustuste kõrgusest ja iseloomust, toob välja eksperdiarvamuse, mille kohaselt saab öelda, et sõidukitel xxx ja xxx kriimustused on tekkinud omavahelisest kontakteerumisest. Ekspertiisiakti nr 24E-LT00019 ekspert, tuginedes üksnes kahest sõiduautost tehtud fotodele ning fotode pealt nähtavatelt sõiduautodel asuvate kriimustuste kõrgusest ja iseloomust, toob välja eksperdiarvamuse, mille kohaselt tehniliselt on võimalik, kui sõiduauto Xxx xxx liigub. Mõlemad ekspertiisiarvamused on koostanud sama ekspert ning mõlema ekspertiisiarvamuse kujundamises on kasutanud üksnes oletuslikku sõnastust nagu „saab öelda“ ja „tehniliselt on võimalik“. Selliste järelduste pinnalt on võimatu eksimatult kinnitada, et liiklusõnnetuses oleks osalenud sõiduauto Xxx xxx ning järeldada selle tulemusena varalise kahju tekkimist. Sama tulemuseni oleks võinud jõuda sarnase värviga, kõrgusega ja kriimustuste iseloomuga sõiduki esinemise korral. Olukorras, kus sõiduauto Xxx xxx on etteheidetavas ebamäärases ajavahemikus olnud liikluses etteheidetavast sündmuskohast väljaspool, kus võivad eksisteerida sarnase Xxx xxx omadustega (kõrgus, värv, kriimustus) teised sõiduautod, peaks süüteo kirjeldus ja tõendamine olema põhjalikum. Antud juhul on varalise kahju tekkimine sõidukilt Xxx xxx tõendamata.
lg 1 objektiivse koosseisu tunnuse täitmiseks peaks varalise kahju tekkimine olema põhjuslikkuses seoses mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, ehk subjektiks saab olema isik, kes juhtis toimepanemise ajal ja kohal varalise kahju tekitanud mootorsõidukit. Menetluse raames kohtuväline menetleja ei ole väljaselgitanud, kes juhtis autot, juhul kui liiklusõnnetus leidis aset (millega me nõus ei ole). Ei ole videot, audiot ega tunnistaja ütlusi, mis võiks kinnitada, et just nimelt süüdistatav isik juhtis autot. Väärteoasja nr. 2317,23,009805 otsuses viidatud riigikohtu lahendile (3-1-2-45-07 p.10) on selgelt loetav, et kuriteo toimepanemise koht ja aeg peab olema määratletud piisava selgusega süüdistatava jaoks, et vajadusel oleks võimalik esitada põhjendusi teo toimepanemise välistamise osas. Kirjeldatud ajaperioodi kohaselt, selliselt nagu see on, menetlusalune isik andis oma selgitused. Selgituste kohaselt menetlusaluse isiku kasutusel oli kaks sõidukit (Xxx ja XXX) ning pole teada, kas üldse ja millise sõidukiga on etteheites ebamääraselt märgitud perioodil liikluses osalenud. Üksnes Xxx xxx omandiõiguse väljaselgitatud kuuluvusest ning tunnistaja ütluste, kes on samal päeval sõitnud kahju saanud sõidukiga Xxx xxx etteheidetavast sündmuskohast väljaspool, ning etteheidetava süüteo sündmuskohal ei viibinud ning pole seda ka näinud, kohaselt pole võimalik teha järeldusi ka
lg 1 subjekti osas.
lg 1 Kaebuse esitaja ei ole teadnud etteheidetava süüteo toimepanemisest, mistõttu ei olnud võimalik sellest teavitada. Riigikohus on asjas nr 4-23-2240 p 10 korduvalt selgitanud, et kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema 3 vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Väärteoprotokollis puudub igasugune teave menetlusaluse isiku teadmisest liiklusõnnetuse toimumisest. Antud olukorras, arvestades piltide pealt nähtavate vigastuste pinnalt ei ole võimalik järeldada menetlusaluse isiku väidetava kokkupõrke tajumist ning selline järeldamine ei ole väärteoprotokolli koostaja pädevuses. Jääb ebaselgeks sellise järelduse tegemise loogika ja pädevus ning milline oli menetlusaluse isiku teadvustus etteheidetavast liiklusõnnetusest. Sellest tulenevalt ei saa järeldada menetlusaluse isiku vastutust liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest
KARISTUS Lõpetada väärteomenetluse
lg 1 ja
Juhul, kui kohus leiab, et väidetavad süüteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud, siis kergendada karistust arvestades kergendavaid asjaolusid. Väärteoprotokollist nähtub, et karistusregistri andmetel menetlusalusel isikul kehtivad rikkumised puuduvad. Ebaõige on menetleja arusaam sellest, et sellisel juhul ei kohaldata juhtimisõiguse äravõtmist. Tegemist on alternatiivsete karistustega, mitte täiendavate lisakaristustega. Lisaks, menetlusalusel isikul on juhiload aastast 2007, tegemist on äärmiselt hoolika sõidukijuhiga. Kogu 17 aasta sõidukogemuse juures ei ole aset leidnud mitte ühtegi liiklusõnnetust. MENETLUSKULUD Ekspertiisiakt nr 23E-LT0071 ja ekspertiisiakt nr 24E-LT00019 on tehtud samade asjaolude, samade materjalide ning sama liiklusõnnetuse raames. Dubleerimist oleks võimalik vältida menetleja koheste korrektsete küsimuste esitamisega. Kui teine ekspertiisiakt on lisaks tellitud kohtuvälise menetleja vea või esimese ekspertiisi ebatäpse küsimuse sõnastuse või küsimata jäänud tähtsate asjaolude väljaselgitamise pärast, siis teise lisa ekspertiisi hind ei pea sisalduma menetluskuludes. Kohtuvälisel menetlejal oli võimalus sõnastada kõik oma küsimused pädevalt ja õigesti ühe ekspertiisi raames.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd on ilmselge, et käesolevas asjas ei ole keegi tervisekahjustusi saanud, siis tuleb esmalt välja selgitada, kas asjas on tekkinud varaline kahju. Menetluse käigus on üheselt leidnud tõendamist, et sõiduk Xxx XXX sai ajavahemikul 30.08.2023 kell 00.00 – 01.09.2023 kell 21.00 kahjustada. Sõiduki kahjustused on fikseeritud fotodel, mis on tehtud vahetult peale vigastuste avastamist ning on fikseeritud ka sõiduki vaatlusprotokolli lisana. Xxxel vigastused avastanud J T märkas kohe peale oma sõidukil vigastuste tuvastamist 01.09.2023, et läheduses seisval sinist värvi autol Xxx Xxx on sarnased kriimustused. J T fotografeeris mõlema sõiduki vigastusi ja võttis ühendust Xxx Xxx omaniku Sirly Ülem´aga. Ühiselt jõuti järeldusele, et kohtutakse uuesti 02.09.2023, kuid kohtumist ei toimunud. J T avastas hoopis samal päeval umbes 22.00 paiku, et sõiduk Xxx oli puhastatud ja avarii jäljed likvideeritud. Peale seda pöördus J T avaldusega politseisse. Kohtuväline menetleja kuulas 02.09.2023 J Ti tunnistajana üle ja vaatles ka sõidukit Xxx, ning tuvastas, et sellel on parempoolsel tagumisel osal vigastuse. Vigastused on fotografeeritud ja lisatud sõiduki vaatlusprotokollile elektrooniliselt. Politsei poolt tuvastatud vigastused on samad, mida J T pildistas kohe peale vigastuste tuvastamist. 25.10.2023 kuulas kohtuväline menetleja tunnistajana üle Xxx Xxx omaniku Sirly Ülem´a ning vaatles ja fotografeeris ka sõidukit Xxx. Sõidukivaatlusprotokolli ja fotode kohaselt on Xxxl vigastused parempoolsel tagumisel osal. Sõidukil tuvastatud vigastused on samad, mida fotografeeris J T kohe peale oma sõidukil vigastuste tuvastamist. Sirly Ülem selgitas kohtuvälisele menetlejale, et tema on sõiduki Xxx Xxx omanik, kuid ta ei tea liiklusõnnetuse toimumisest midagi. Kuivõrd kogutud tõendid ei võimaldanud üheselt järeldada kas ja kuidas sõidukite vahel kontakt toimus, siis otsustas menetleja edastada 14.11.2024 toimiku materjalid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Menetleja esitas eksperdile küsimuse – kas sõiduki Xxx kahjustused on tekkinud kontakteerumisel sõiduki Xxx parempoolse tagumise osaga. 16.01.2024 koostas kohtuekspert J T ekspertiisiakti nr. 23E-LT0071, milles asus kategoorilisele seisukohale, et sõiduki Xxx vigastused on tekkinud kontakteerumisel sõiduki Xxx parempoolse tagumise osaga. 11.03.2024 koostas uurija Riina Selgest Sirly Ülem´ale väärteoprotokolli ning kuulas isiku üle ka menetlusaluse isikuna. Sirly Ülem selgitas oma ütlustes, et kohtuväline menetleja ei ole kokkupõrke toimumise aega ega kohta tuvastanud ning samuti on tuvastamata kumma sõiduki liikumise tagajärjel sõidukitele vigastused tekkisid. Eriasjade uurija Jaak Paju ei pidanud võimalikuks 10.04.2024 käesolevas asjas otsust vastu võtta ja koostas hoopis lahendi kättesaamise tähtaja edasilükkamise määruse. 17.04.2024 koostas uurija Riina Selgest täiendava ekspertiisimääruse milles palus eksperdil vastata küsimusele – kas on võimalik öelda kumma sõiduki liikumise tagajärjel sõidukite vaheline kontakt toimus. 5 29.04.2024 koostas kohtuekspert J T ekspertiisiakti nr. 24E-LT00019 milles asus seisukohale, et sõidukite Xxx ja Xxx vaheline kontakt on toimunud olukorras kus sõiduk Xxx liigub. 07.06.2024 koostas uurija Riina Selgest uue väärteoprotokolli, milles täpsustas liiklusõnnetuse toimumise ajavahemikku. Sirly Ülem ütlusi anda ei soovinud ja lubas ütlused edastada hiljem vastulauses. 22.06.2024 edastas Sirly Ülem vastulause, milles selgitab, et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud väärteo toimepanemise aega, kohta ja asjaolusid. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetluse käigus üheselt leidnud tõendamist, et sõidukite vaheline kontakt on toimunud. Seda kinnitavad nii sõidukitest tehtud fotod, sõidukitel tuvastatud vigastused ning ekspertarvamus, mille kohaselt on sõidukid Xxx ja Xxx omavahel kontakteerunud ning, et tuvastatud vigastused said tekkida vaid olukorras kus sõiduk Xxx liikus. Seega, hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju xxx AS´ile mistõttu esinevad asjas
Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei nähtu liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi (sõiduk seisis ja oli nõuetekohaselt pargitud) ning liiklusõnnetuste toimumist oleks saanud ära hoida ainult Sirly Ülem kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud teisi sõidukeid. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et üheselt on tõendatud, et Sirly Ülem põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ning talle
lg 1 järgi etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele
Lähtudes kogutud tõenditest, liiklusõnnetuste asjaoludest ja sõidukitel tuvastatud vigastustest, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pidi kindlasti aru saama, et ta sõitis otsa teisele sõidukile. Kuivõrd menetlusalusele isikule on antud juhtimisõigus, siis pidi ta ka teadma millised on juhi kohustused liiklusõnnetuse toimumise korral ning millal tuleb õnnetusest teavitada politseid. Kuna Sirly Ülem nimetatud kohustusi ei täitnud, kuigi pidi kindlasti aru saama, et põhjustas liiklusõnnetused, siis leiab otsuse tegija, et menetlusalune isik rikkus
Oma taolise tegevusega raskendas ta väga tugevalt varalise kahju põhjustaja isiku väljaselgitamist ja kahjustada saanud sõiduki parandamist. Tulenevalt eeltoodust leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule
lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele
lg 1 alusel.
järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Otsuse tegija on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvid tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvesse on võetud kaebaja rikkumise ohtlikust ning ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga sanktsiooni alumise kolmandiku ulatuses 6 suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks ka mainida, et menetlusalune isik ei ole menetluse käigus varasemalt kordagi selgitanud, et tema seda sõidukit juhtinud ei ole. Nimetatud väide on esitatud esimest korda alles kaebuses ja ilmselgelt sooviga maakohut eksitada. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isik saanud korduvalt omakäelisi ütlusi anda kuid ta ei ole kordagi pidanud vajalikuks selgitada, et peale tema võis seda sõidukit ka keegi teine kasutada. Seetõttu palub kohtuväline menetleja palub nimetatud väide jätta tähelepanuta. Samuti jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks kaebuses toodud taotlus välja mõista menetluskulud juriidilise teenuse osutamise eest summas 439,20 eurot. Kaebuse on maakohtule esitanud menetlusalune isik Sirly Ülem isiklikult. Kaebusele on lisatud arve, mille on väljastanud xxx. Arve sisuks on märgitud menetlusdokumentidega tutvumine ja kaebuse esitamine 4 tunni ulatuses. Nimetatud arve on aga allkirjastamata ja seetõttu ei ole teada kes väidetavalt 4 tunni ulatuses menetlusdokumentidega tutvus ja kaebuse esitas. Samuti ei ole võimalik tuvastada kas isik kes on väidetavalt kaebajale juriidilist abi osutanud on üldse pädev seda tegema. Asja teeb kummalisemaks veel asjaolu, et kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud interneti otsingu tulemusel on xxx tegevusvaldkonnaks äriregistris märgitud „majutus ja toitlustus“. Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 05.07.2024 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud välja mõistmata. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma 7 käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju riivatud auto omanikule xxx AS-ile. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõidukite vaatlusprotokollide ja koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on sõidukil Xxx Xxx reg. märgiga xxx tuvastatud kahjustused parempoolsel tagumisel osal ning sõidukil Xxx XXX reg. märgiga xxx on kahjustused taga paremal pool. Ekspertiisiakti nr 23E-LT0071 eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Xxx reg. märgiga xxx kahjustused parempoolselt tagumisel osal on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Xxx reg. märgiga xxx parempoolse tagumise osaga. Ekspertiisiakti nr 24E-LT0019 eksperdiarvamuse kohaselt sõidukite Xxx ja Xxx vaheline kokkupõrge on toimunud olukorras, kus sõiduauto Xxx liigub. Menetlusalune isik on kaebuses leidnud, et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud, kes juhtis sõidukit liiklusõnnetuse toimepanemise ajal. Antud juhul on tuvastatud, et sõiduauto Xxx omanik on Sirly Ülem, teda on kohtuvälise menetleja esindaja kahel korral üle kuulanud, mille jooksul isik ei ole esitanud väiteid, et temale kuuluvat sõidukit kasutas keegi teine. Seega ei ole väärteomenetluses keegi sõidukit juhtinud isikut kahtluse alla seadnud ja kohtul ei ole mingit alust arvata, et sõiduautoga sõitis keegi teine, vaid seda sõidukit juhtis sõiduki omanik ehk antud juhul Sirly Ülem. Kohtul ei ole alust kahelda ka ekspertiisiaktide usaldusväärsuses, milledes on antud arvamus, et sõidukite Xxx ja Xxx vigastused on seostatavad. Ekspertiisiaktides toodud eksperdiarvamused on esitatud kindlas kõneviisis, mitte oletusliku sõnastusega, nagu menetlusalune isik oma kaebuses on leidnud. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Sirly Ülem juhtis sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millega riivas pargitud sõidukit Xxx XXX reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus sõiduk Xxx XXX reg. märgiga xxx xxx AS-ile ning sõiduki vaatlusprotokolli ja ekspertiisi fotode järgi on tuvastatav sõiduki parempoolsel tagumisel osal värvikahjustused, mille liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viimine eeldab rahaliste kulutuste tegemist. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud Xxx XXX omanikule xxx AS. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt Sirly Ülem oli mootorsõidukiga manööverdades hooletu, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning parklas sõites riivas pargitud sõidukit, millise tegevuse põhjustas varalist kahju xxx AS-ile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega ei hoidunud kaebuse esitaja kõigest, mis võib kahjustada vara
Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava 8 hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei arvesta manöövri ohutuse ja ohutu külgvahe hoidmisega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalune isik eitab liiklusõnnetuse toime panemist, tunnistaja liiklusõnnetust pealt ei näinud, avastas kahjustused hiljem ja nägi, et naabrinaise autol on sarnased kriimustused, milliste kahjustuste seotust kinnitasid asjas teostatud eskpertiisiaktid.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki Xxx XXX omanikule xxx AS.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Selliste kohustuste täitmiseks peab aga isik olema selgelt teadlik, et ta on liiklusõnnetuse põhjustanud, mida antud juhul ei saa kogutud tõendite põhjal väita. Kohus on ka leidnud, et menetlusalune isik on põhjustanud liiklusõnnetuse hooletusest. Riigikohus on selgitanud, et kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (RKKK 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8). Väärteotoimikus olevate fotodelt nähtub, et sõiduautol Xxx XXX on kriimustatud plastikust põrkeraua väljaulatuv kumer nurk ning sõiduautol Xxx plastikust põrkeraua külg. Seejuures on ekspert jõudnud järeldusele, et vigastused on tekkinud olukorras, kus sõiduauto Xxx liikus. Arvestades vigastuste iseloomu saab asuda seisukohale, et sõiduauto Xxx liikus aeglaselt ja puutus kokku teise sõidukiga, nühkides põrkeraua küljega vastu sõiduauto Xxx põrkerauda, mis toimus ajal, mil sõiduauto Xxx pööras. Kuna mõlemad põrkerauad on plastikust ja vigastus tekkis pööramisel aeglasel kiirusel, ei pruukinud sõiduauto Xxx juht tunda takistust, sest liikumist otseselt miski segada ega takistada ei saanud ja arvestades sellist sõiduautole Xxx tekkinud pikka nühkejälge, ei pruukinud sõiduauto Skoda juht ka kuulda sõidukite omavahelist kokkupuudet. Seetõttu ei pruukinud sõiduauto Xxx juht ka tähele panna, et ta on oma sõidukiga teist sõidukit riivanud. Juhul, kui sõiduauto Xxx juht oleks olnud hoolikas ja kontrollinud manöövri ohutust, saanuks liiklusõnnetuse ära hoida. Ilmselgelt sõiduauto Xxx juht seda ei teinud ning eiras
lg 1 kohustust, kuid sellise kohustuse eiramine ei ole
lg 1 sätestatud väärteokoosseisu sisustavaks tunnuseks ning
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu süüdlasele omistamiseks peab süüdlane olema ülekaalukas teadmises liiklusõnnetuse põhjustamisest. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi ja ekspertiisiaktidega tuvastatud sõidukite vigastusi ei pruukinud menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamist tajuda. 9 Seega leiab kohus, et kuivõrd ei ole üheselt kindlaks tehtud, kas isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest ning olukorras, kus täiendavaid tõendeid ei ole võimalik koguda, ei saa menetlusalusele isikule
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumist ette heita ja kohtu arvates ei ole piisavaid tõendeid selleks, et sedastada menetlusaluse isiku käitumises
Eeltoodust lähtuvalt ja VTMS § 132 p 3 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega Sirly Ülemit karistati KarS § 236 lg 1 järgi, ja lõpetab selles süüdistuse osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Sirly Ülem´i käitumises on tuvastatud temale
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud väärteona, mistõttu puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Kohtu hinnangul puuduvad väärteo tunnused
lg 1 järgi Sirly Ülem´ile inkrimineeritud teo puhul, mistõttu kohus selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetab. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule
lg 1 järgi süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi grupijuht Raul Annuka, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning lõikes 2 sätestatud lisakaristust ei kohaldatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 10 õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Sirly Ülem´i süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmise, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd
Kohus leiab, et kaebuse esitaja on teo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. See aga omakorda vähendab süüd. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei ilmnenud ka kaebemenetluses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on tuvastatud ühe teo toimepanemine ja kergendavate asjaolude puudumine, kohtuväline menetleja on
lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, vaid ¼ ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistuste määr lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut registrisse kantud, millega on kohtuväline menetleja ka arvestanud. Seega ei eelda ka menetlusaluse isiku andmed range karistuse kohaldamist, et sundida menetlusalust isikut õiguskuulekusele ning loodetavasti mõjutab ka leebe karistus menetlusalust isikut edaspidisele õiguskuulekusele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb
lg 1 järgi määratud karistuse osas tühistada ning muus osas jätta muutmata, millest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et osaliselt tuleb kaebus rahuldada, kuna kohtu hinnangul puuduvad väärteo tunnused
lg 1 järgi Sirly Ülem´ile inkrimineeritud teo puhul ja kohus lõpetab selle osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Liiklusekspertiisid olid süüteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti menetlusaluse isiku süüd tõendavaid tõendeid, s.o tuvastati, et isik põhjustas liiklusõnnetuse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisi tulemused toetavad menetlusaluse isiku
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu osas süüküsimust puudutavat tõendikogumit ja ei ole seotud isiku süü tuvastamisega
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu osas, millises osas kohus väärteomenetluse lõpetab, siis tuleb eelnimetatud kulu jätta menetlusaluse isiku kanda täies mahus. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud välja mõista tema menetluskulud juriidilise teenuse eest summas 439,20 eurot. Kaebuses ei ole täpsustatud kellelt ja kelle kasuks tuleb menetluskulu välja mõista. Arve on esitatud xxx poolt menetlusdokumentidega tutvumise ja kaebuse esitamise eest ning arve on allkirjastamata. Seejuures on arvel näha xxx arvelduskonto number. Samas ei ole võimalik tuvastada millisele arvele tuleks menetluskulu hüvitamisel hüvitatav menetluskulu tasuda. Samuti ei nähtu arvest, kes arve koostas. Juriidiline isik ise ei saa õigusabi osutada, seda saab teha juriidilise isiku juhtorgani liige või 11 töötaja, kuivõrd Juriidiline isik tegutseb esindaja, s.o füüsilise isiku kaudu ning arvet saab koostada ja esitada selleks pädev isik juriidilise isiku nimel. Juriidiline isik kui fiktsioon ei saa ka dokumenti koostada ega allkirjastada, vaid seda saab teha juriidilise isiku esindaja või töötaja. Käesoleval juhul ei ole arvet aga keegi allkirjastanud ja arvel on vaid ühe juriidilise isiku rekvisiidid. Avalike andmete kohaselt on xxx peamiseks tegevusalaks majutus ja toitlustus, seejuures külaliskorteri rent, lisategevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, ärinõustamine ja tantsukoolide tegevus. Kaebuse on aga digitaalselt allkirjastanud menetlusalune isik ise ning kohtule jääb arusaamatuks, mille osas täpselt ja millises mahus on väidetavalt talle õigusabi osutatud. Samuti ei ole kohtule teada, kes isikuliselt õigusabi osutas, et kontrollida isiku pädevust ning sellest tulenevalt ka õigust vastavat õigusabiteenuse arvet väljastada. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 13 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Ei arvest ega kaebusest ei nähtu, kes oli kaebuse esitaja valitud kaitsja. Seega ei ole VTMS § 23 sätestatud kaitsja tasu hüvitamine võimalik, kuivõrd kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid valitud kaitsja olemasolu kohta. Eeltoodu põhjustel jätab kohus kaebuse kohaselt kaebuse esitaja kantud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda täies mahus. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.