) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 2023 jaanuari eest kuni septembri 2023 eest tasunud elatist kokku 1953 eurot, s.o keskmiselt 217 eurot kuus (dtl 65). Arvestades miinimumelatise suurusega, on seega elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 705 eurot, sh eluase (kommunaalkulud) 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused vabale ajale 40 eurot, lasteaia kulud 20 eurot, lasteaia jalgpalli- ja lauluring 35 eurot, logopeediga seansid toimuvad kuus 8 korda ja iga tund maksab 30 eurot, kokku 240 eurot kuus. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see 4 vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka lasteaia ja vaba aja kulud usutavad. Lapse ema on esitanud menetluses ka tõendi, millest nähtuvalt on ta kandnud igakuiseid kulusid seoses haridusega (dtl 98, 100). Iseenesest ei saa pidada ebamõistlikuks ka kulusid erinevatele huivalaringidele, kuna need on lastele arendavad ja kasulikud. Lapse ema on esitanud ka tõendi muusikaringi külastamise kulude olemasolu kohta (dtl 99). Samuti märgib kohus, et aeg-ajalt võivad tekkida ka muud ettenägematud kulutused, millega saab elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud elatise baassummale vaatamata asjaolule, kas hagejal on täiendavaid kulusid seoses logopeediga või mitte. Kohus ei pea seega vajalikuks anda oma hinnangut ka poolte esitatud tõenditele seoses logopeediga (dtl 97, 111-114). 6.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 06.03.2024 eelistungil on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja viibis oktoobris, novembris ja detsembris 2023 kostjaga 7 päeva ning jaanuaris ja veebruaris 2024 10 päeva (dtl 87). Tsiviilasjas xxxx on määratud kompromissi korras poolte vahel suhtluskord, mille kohaselt hageja viibib üldjuhul kostjaga üle ühe nädala neljapäeva koolipäeva lõpust uue nädala esmaspäeva hommikuni ning lisaks on suvevaheajal kostja puhkuse ajal hageja üle ühe nädala isa juures esmaspäevast pühapäevani (dtl 133-135). Kohus asub seega seisukohale, et hageja on viibinud ja viibib eelduslikult ka edaspidi kostjaga aastalõikes ca 8 ööpäeva kuus. Seega on põhjendatud elatise summat vähendada proportsionaalselt 8 ööpäeva võrra. Kohus märgib siinkohal, et jätab tähelepanuta kostja esitatud kirjavahetuse seoses hageja võimaliku viibimisega tema juures, kuna antud kirjavahetus on venekeelne (dtl 128-131). 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele 5 elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on 06.03.2024 toimunud eelistungil kinnitanud, et on võimeline elatist iseenesest miinimumelatises tasuma (dtl 88). Seega puudub alus täiendavalt elatise vähendamiseks.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h oktoober 2023 eest tasutud elatis 139 eurot (dtl 71) ning veebruari 2024 kuni mai 2024 eest tasutud elatis summas 346,33 eurot (dtl 127).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.