Obsah (7)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-126161 Tsiviilasi AS PlusPlus Ca

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja ESTO AS vahel 24.03.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 91476547193, millega kostja sai kaupa summas 133,06 eurot, tagasimaksete perioodiga 15.04.2022-15.09.2023. Kostja rikkus kohustust, ega tasunud ühtegi tagasimakset. ESTO AS loovutas 20.09.2022 nõuded hagejale. Hageja esitas 05.10.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 20 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale aadressile: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot, 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 02.06.2023 tasulise 2 meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja on kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Kohus jättis hagiavalduse 10.01.2024 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat täpsustama, millal toimus lepingu ülesütlemine. Hageja nimetatut ei täpsustanud. Hageja on teatanud kohtule, et hagiavaldus esitatakse kohtule 05.10.2023, s.o pärast viimase osamakse saabumist kui graafikujärgsete osamaksete maksetähtaeg on saabunud. Kohtule nähtuvalt on viimase graafikujärgse makse tähtaeg 15.09.

1. Meeldetuletuskirjad on saadetud 23.09.2022, 10.02.2023 ja 02.06.2023 ehk sellisel juhul lepingu kehtivuse ajal. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõue 25 eurot tuginedes VÕS § 113² lg 2 p-le
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud kolme meeldetuletuskirja saatmise eest lepingu kehtivuse ajal mõista välja meeldetuletuskirjade eest sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 113² lg 2 p 1-3 järgi, mis sätestab sissenõudmiskulude hüvitise peale lepingu lõppemist. Põhjendatud on sissenõudmiskulude hüvitamine vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus arvestab esimese, 23.09.2022 saadetud meeldetuletuskirja esimeseks tasuta meeldetuletuseks. Põhjendatud on teise, 10.02.2023 saadetud tasulise meeldetuletuskirja hüvitis 5 eurot. Seetõttu jätab kohus rahuldamata sissenõudmiskulude nõude 20 euro ulatuses. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil XXX. Postiaadressilt XXX tagastati dokumendid märkega „ei ela/asu aadressil“. Kinnistusraamatu andmetel on XXX omanik Tallinna linn. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega e-posti aadressil xxx, kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 11.03.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 27.03.
3. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (16.04.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 3 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda PlusPlus Legal OÜ arveldusarvele XXXXXXXXX (Swedbank). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4