KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 14.11.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-116729 Osaühing EUROP

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 10.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 11. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel parkimise algusaja parkimiskioskis fikseerimata jätmist tasuta parkimiseks või tasulise parkimise eest tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada

§ 108järgi.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte 3 vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. 12. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).

1. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja väidab, et ei ole võimalik tuvastada, millise parkla parkimislepingu tingimustest hagi lisas 2 esitatud fotod on tehtud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 36-37, 41-45, 79, 81-89, 91-93), millelt on tuvastatav, et parkimistingimuste fotod on tehtud Tammsaare Ärikeskuse parklas – parkimistingimuste taustal on näha Tammsaare Ärikeskuse hoone, parkimistingimuste tahvlid asuvad vahetult Tammsaare Ärikeskuse ees oleval alal ja Tammsaare Ärikeskuse akendel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel.
2. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluv sõiduk oli pargitud Tammsaare Ärikeskuse parklas. Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 29, 116, lisaks GPS-koordinaatide ja metaandmetega foto dtl 120), millelt on üheselt tuvastav, et kostjale kuuluv sõiduk pargib 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse parklas. Kostja leiab, et lisatud fotodelt ei ole arusaadav, millisest sõidukist foto on tehtud, lisaks eeltoodule lisatud fotodel puuduvad metaandmed, et kontrollida, mis ajal fotod on tehtud. Hageja poolt esitatud fotodel (dtl 27-33, 120) on olemas ajatempel ning sõidukit on pildistatud nii, et näha on sõiduki numbrimärk xxxx. Kohus nõustub hagejaga, et fotosid vaadates ei tohiks tekkida kahtlust, et sõiduk on pargitud Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale, kuna neilt on näha nii Ärikeskuse hoone, mille ette sõiduk on pargitud, kui ka parkimisala märgistus taustal.
3. Kohus selgitab, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on üldjuhul sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule fotod Tammsaare Ärikeskuse 4 parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest. Samuti on hageja esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvi väljastamise ajal Tammsaare Ärikeskuse parklas.
4. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskus, Tallinn parklas parkimisel.
5. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik.
6. Tammsaare Ärikeskuse (dtl 36-37, 81-82) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja väidab, et temale kuuluvat sõidukit kasutavad tema tütred ning on kohtule esitanud tõendi (dtl 112), millest nähtub, et tema tütred L. N. ja E. N. on sõiduki kasutajatena registrisse kantud. Samas väidab kostja, et tema tütred ei ole hagiavalduses märgitud ajal sõidukit Tammsaare Ärikeskuse parkimisalal parkinud. Kohus märgib, et kostja on küll tütarde nimed, kes on sõiduki kasutajad, välja toonud, aga autot saab juhtida ja parkida üks isik korraga. Seni, kuni kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline konkreetne isik hagiavalduses märgitud kuupäeval autot juhtis ja auto parkimistingimusi rikkudes parkis, vastutab rikkumise eest auto omanik. Kohus leiab, et välja peab olema toodud konkreetne isik sellise detailsuse astmega, et kohtul oleks võimalik kostja asendada. Määratlus „tütred“ ei ole piisav, ei anna alust ega võimalust kostja asendamiseks ning ei vabasta kostjat kui auto omanikku vastutusest.
7. Hageja on esitanud kohtule metaandmete ja kellaajaga foto (dtl 120), millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli 27.05.2021 kell 09.19 pargitud Tammsaare Ärikeskuse parklas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud fotoga on tõendatud, et kostjale kuuluv sõiduk oli 27.05.2021 leppetrahvi väljastamise ajal Tammsaare Ärikeskuse parklas. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
8. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (

§ 158lg 1).

5 21. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Parkimistingimuste kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest või sõiduki tasuta parkimiseks

§ 159

lg 2).

§ 159

lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).

1. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
2. Kostja väidab, et ta ei ole hageja poolt saadetud kohtuväliseid meeldetuletusi kätte saanud ning hageja ei ole tõendanud nende saatmist ega kättesaamist kostja poolt. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 31, 33). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõendina lisatud hagile (dtl 25). Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid 6 teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist. 25. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist

§ 108

lg 1 alusel.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib

§ 42

lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 30 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul

§ 42lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskus, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue 30 eurot. 26. Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas

§ 113

¹ lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 15 eurot.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja rahvastikuregistris märgitud epostiaadressile, meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 104-107). Kostja vaidleb vastu asjaolule, et talle on meeldetuletuskirjad saadetud ning väidab, et hageja ei ole tõendanud nende saatmist. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule nii saadetud e-kirjad (dtl 104-107) kui ka väljavõtte serverist saadetud kirjade osas (dtl 108, 100), millest nähtub, et hageja on saatnud kostjale kolm e-kirja 23.08.2023, 16.05.2022 ja 04.04.2023 e-postiaadressile xxxx. Serveri väljavõttelt on näha, et kirjad on genereeritud kell 13:19:02, 17:47:56 ning 15:30:12 ja ühtegi kirja ei ole tühistatud ega ei ole esinenud ka ühtegi viga saatmise osas. Seega on hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud, et hageja on kostjale meeldetuletuskirjad saatnud e-postiaadressile, mille ka kostja ise on märkinud enda kontaktaadressiks vastuses hagile. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. 7 Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
2. Hageja esitas 19.10.2023 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 6,41 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; 14.06.2023 kostja koostatud vastuse ja lisadega tutvumine ja analüüs – 0,33 h; hageja 22.06.2023 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 2,5 h; hageja 04.10.2023 seisukoha koostamine ja täiendavate tõendite komplekteerimine, maakohtule esitamine – 0,33 h; kostja 18.10.2023 seisukoha ja menetluskuludega tutvumine – 0,25 h; hageja 19.10.2023 seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine, maakohtule esitamine – 1h) tunnihinnaga 110 eurot.
3. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 484 2 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
4. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud ja toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5,41 tunni ulatuses (1+ 0,33 + 2,5 + 0,33 + 0,25 + 1) ja põhjendatud õigusabikulu 595,10 eurot (5,41 h x 110 eur/h).
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 715,10 eurot (100 + 20 +595,10).
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 33. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Karin Mölder kohtunik 9