← Eesti

2-21-6183/69

Obsah (7)§ 35§ 1§ 28§ 79§ 95§ 88§ 85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja nende Asja läbivaatamine Harju Maakohus Kaie Al

§ 35ei ole tööandjal kohustust tasuda töötajale keskmist töötasu, kuna töö 2

(6)andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü, mis seisneb selles, et töötaja ei ole tööle ilmunud. Töötajal ei ole ühelgi juhul õigust nõuda kultuuriasutuste poolt tasutud keskmise töötasu maksmist. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda hagis näidatud perioodi eest töötasu (millega kostja ühelgi juhul ei nõustu), siis tuleb lähtuda eeldusest, et töötaja teenitud keskmine töötasu kalendrikuus oli 180 eurot netos. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Lahendamata taotlused
  2. Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohtul on lahendamata kostja 14.11.2022 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja hageja 21.12.2022 taotlus protokolli parandamiseks.
  3. Kostja esitas taotluse jätta hagi läbivaatamata, kuna Eesti riik ei pea tagama õiguskaitset hageja esitatud nõudele. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töötaja esitab täielikult aluseta nõude kohtule eesmärgiga tööandja arvelt aluseta rikastuda. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).
  4. Hageja esitas varasemas menetluses töötasunõude perioodi kohta
  5. juunist septembrini. Käesolevas asjas esitab hageja töötasunõude perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest 42 567 eurot (bruto) kohta. Seetõttu ei välista varasem menetlus töötasunõude esitamist, sest nõue käib teise perioodi kohta. Muid nõudeid pole hageja käesolevas menetluses esitanud. Seetõttu ei välista kompromiss varasemas menetluses käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi läbi vaatamist. Vastavalt võib hagejal olla õiguskaitse vajadus. Kohus tuvastab asja sisuliselt lahendades asjaolu, kas ja millal on pooltevaheline töösuhe lõppenud.
  6. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha (TsMS § 53 lg 3). Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist. Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2).
  7. Taotluse kohaselt palub hageja muuta protokolli ning hageja on märkinud kohtuistungi helifaili põhjal tehtud täpsustused protokolli punasega. Kostja palub jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Esiteks, ei ole hageja põhjendanud protokolli parandamise vajadust. Teiseks, ei vasta hageja soovitud muudatused istungi helisalvestisele. Samuti ei ole hageja taotletud muudatused, mis on kajastatud protokolli lk-del 3-4 käsitletavad protokolli sisulise parandamise ettepanekuna. Hageja ei ole selgitanud, et protokollis kajastatud tema sõnavõtud oleksid ilma parandusteta ebaõiged. Kostja hinnangul on protokollist selgelt ja üheselt arusaadav hageja sõnavõtt, protokoll kajastab õigesti ja objektiivselt istungi käiku ning protokolli sisuliseks parandamiseks puudub alus.
  8. Kohus on seisukohal et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole põhjendanud, et protokollis kajastatu oleks ebaõige või ei sisaldaks võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokoll ei ole stenogramm. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). Samuti on võimalik parandada protokolli üksnes selles ulatuses mis leidis istungil kajastamist. 3
(6)Töötasunõue 16. Hageja esitas kostja vastu töötasu 42 567 euro nõude perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (

§ 1lg 1).

Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (

§ 28lg 2 p 2).

Esitatud asjaoludel kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Vaidlus selles osas ka puudub. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevaheline töösuhe kehtib või on lõppenud.

  1. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja esitas 31.12.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja vastu töötasu, puhkusehüvitise, töösuhte tuvastamise ja töölepingu lõppemise tuvastamise nõudes. TVK rahuldas 20.02.2020 otsusega hageja avalduse osaliselt ning tuvastas pooltevahelise töösuhte alates 16.07.2018 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.06.2019 kuni 25.09.2019 eest (tl 4-6). Hageja vaidlustas nimetatud otsuse töötasu suuruse osas Harju Maakohtus (tsiviilasi xxxx). Pooled sõlmisid tsiviilasjas xxxx kompromissi, mille kohus kinnitas (tl 11-13). Kompromissi kohaselt tasus kostja hagejale hüvitist menetluse lõpetamise eest 1000 eurot. Käesolevas asjas on hageja nõue kostja vastu perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest summas 42 567 eurot.
  2. Riigikohus on selgitanud, et sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme. Ka kohtupraktika on aktsepteerinud seisukohta, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus. Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (RKTKo nr 3-2-1-143-11, p 12).
  3. Kohus täitis 02.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 96-97).
  4. Kohus tuvastab, kas pooltevaheline töösuhe on lõppenud. Tööleping lõpeb seaduses sätestatud juhtudel – poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surma korral ja töölepingu ülesütlemisega (

§ 79-81 ja 83).

Kostja väitis, et töösuhe on lõppenud. Kostja esitatud asjaoludel esitas hageja TVK-le avalduse töösuhte lõppemise tuvastamiseks. Olukorras, kus hageja on soovinud töösuhet lõpetada või töösuhte lõppemise tuvastamist ning kostja leiab, et töösuhe on lõppenud, võib töösuhe olla lõppenud poolte kokkuleppel. Kui töösuhe on lõppenud, ei ole hagejal õigust nõuda töötasu. Kui kohus ei tuvasta töösuhte lõppemist, võib hagejal olla õigus nõuda töötasu.

  1. Käesoleval juhul kokkulepet töösuhte lõpetamiseks poolte vahel ei ole. Seega oleks alus töösuhte lõppemiseks töölepingu ülesütlemine. Kostja leiab, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud tööandja poolse erakorralise 15.06.2019 ülesütlemisavalduse alusel. Kostja edastas ülesütlemisavalduse lihtkirjaga ning e-kirja teel.
  2. Kohus analüüsib, kas on täidetud töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (

§ 95lg 1 ls 1).

Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (

§ 95lg 1 ls 2).

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (

§ 95lg 2).

Tööandja ülesütlemise avaldus täitis nimetatud nõudeid. 15.06.2019 töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu

§ 88lg 1 p 3 alusel üles (tl 139). 4

(6)23. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (

§ 88lg 1 p 6).

Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (

§ 88lg 3 ls 1).

Hoiatuse võib teha ka suuliselt. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (

§ 88lg 3 ls 2).

Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (

§ 88lg 4).

Kostja tugines ülesütlemises

§ 88lg 1 p-ile 3.

Kostja on ülesütlemise avalduses välja toonud töökohustuste rikkumisena asjaolu, et hageja ei täitnud enda töökohustusi vastavalt suulisele kokkuleppele, ei korraldanud MTÜ Eesti Mittekultuurilise assotsiatsiooni vähemusrahvuste seltside üritusi sündmusi vastavalt kinnitatud ja kooskõlastatud ürituste kavale 2018 ja

  1. Samuti ei ole hageja toonud ühtegi uut liiget vähemusrahvuse seltside tegevusse, ei ole valmistanud vähemusrahvuste seltside üritusi ega koosolekuid. Hageja on esitanud ebapädevaid arvamusi ja seisukohti ning ei ole koostanud ühtegi artiklit kostja tegevuse kohta (tl 139). Kostja ei ole tõendanud, et hagejale tehti eelnev hoiatus. Käesoleval juhul ei esinenud selliseid asjaolusid mis oleksid andnud aluse lõpetada tööleping eelnevat hoiatust tegemata. Vastavalt on täitmata ülesütlemise materiaalsed eeldused.
  2. Kostja peab tõendama lepingu ülesütlemist ehk ülesütlemise avalduse hagejale esitamist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud 15.06.2019 ülesütlemise avalduse hagejale kättetoimetamist. Kostja ei ole tõendanud avalduse kättetoimetamist lihtkirjana. Samuti ei ole tõendatud ülesütlemisavalduse e-kirjana kättetoimetamine. Seega ei ole tõendatud tahteavalduse jõudmine tööandjani. Seega ei ole täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Samuti on hageja tõendanud, et viibis 16-
  3. augustil 2019 kostja töötajana kostja seadusliku esindajaga seminaril Viljandis (tl 16). Juhul, kui töösuhe oleks lõppenud 15.06.2019, ei oleks hageja koos kostja töötajana nimetatud seminaril viibinud. Eeltoodust tulenevalt ei lõppenud töösuhe töölepingu erakorralise ülesütlemisega 15.06.
  5. Kohus analüüsib, kas töösuhe lõppes 25.09.2019 korralise ülesütlemisega. Tõendamist on leidnud, et hageja on ise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldanud soovi lõpetada töösuhe alates 25.09.
  6. Hageja tegi sellekohase avalduse töövaidluskomisjonile. Samuti nähtub töövaidluskomisjoni otsusest, et hageja kinnitas töötamist kostja juures kuni 25.09.2020 (tl 4 pöördel). Töötasunõudega pöördus hageja kohtusse aprillis
  7. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole alates 25.09.2019 tööl käinud ega tööd teinud. Samuti ei ole hageja alates 25.09.2019 kordagi pöördunud kostja poole sooviga saada tööd või töötasunõudega. Käesoleva hagi esitas hageja 8 kuud pärast eelmises tsiviilasjas jõustunud kompromissi sõlmimist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et juhul kui hageja oleks päriselt uskunud, et tema töösuhe kostjaga on jätkuvalt kehtiv, siis oleks hageja saanud 8 kuu jooksul tööle asuda ja oma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid täita.
  8. Kohus on seisukohal, et töösuhe lõppes korralise ülesütlemisega 25.09.
  9. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (

§ 85lg 1).

Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline (

§ 85lg 3).

Kostja hinnangul tuleb töösuhte korraliseks ülesütlemisavalduseks lugeda see, kui hageja avaldas töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis, et soovib kostjaga sõlmitud töösuhte lõpetamist alates 25.09.2019. Kohus nõustub kostjaga, et töövaidluskomisjonile esitatud taotlus töölepingu lõpetamiseks vastav seaduses sätestatud kirjalikule vormile (

§ 95lg 1). Kumbki pool ei soovinud töösuhte jätkamist. Vaidlus 5

(6)puudub, et töövaidluskomisjonis esitatud avaldus töölepingu lõpetamiseks alates 25.09.2019 on kostjale kätte toimetatud. Vastavalt on pooltevaheline töösuhe lõppenud töötaja korralise ülesütlemise avalduse alusel alates 25.09.2019
  1. Samuti kinnitavad töösuhte lõppemist 25.09.2019 hageja hilisem käitumine. Hageja ei ilmunud alates 25.09.2019 tööle. Samuti ta ei küsinud kostjalt tööd ega saamata jäänud töötasu. Hageja on alates
  2. aastast teadlik, et töötamise registris on tema töösuhe lõppenud 25.09.2019 seisuga. Kohus möönab, et nimetatud kanne ei oma õiguslikku tähendust, kuna selle täidab tööandja. Samas ei ole hageja pöördunud kostja poole ebaõigete andmete parandamise nõudega. Seega pidas ka hageja töösuhet lõppenuks. Eeltoodust tulenevalt on pooltevaheline töösuhe on lõppenud 25.09.2019 korralise ülesütlemise alusel.
  3. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et poolevaheline töösuhe on lõppenud. Vastavalt ei ole hagejal õigus nõuda perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest töötasu.
  4. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
  5. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  6. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Nimetatud sätte kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid.
  7. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövaidluste lahendamisel käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena. Käesoleval juhul oli hageja poolt kohtusse pöördumine tingitud ka sellest, et töövaidluskomisjon ei lõpetanud töösuhet ning samuti jäi töösuhte lõppemine fikseerimata eelmises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis.
  8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.01.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.