Määrata Z.Y katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Z.Y katseajal järgima
Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1 1-18-9144 vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele.
MS § 180 lg 1 alusel mõista Z.Y-lt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks õigusabi kulud summas 215 (kakssada viisteist) eurot ja 52 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul kohtumääruse jõustumise hetkest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700059975. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.Y tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 12.11.2018 otsusega nr 1-18-9144 tunnistati Z.Y süüdi
lg 2 järgi ning kohaldades
lg 2 sätteid mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.11.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Z.Y puhul on vastav tingimus täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, mille ajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Z.Y tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et Z.Y kannab liitkaristust korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Z.Y ei suutnud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses olles tingimisi katseajaga. Ka ei mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest teadmine, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse mõistetud karistus täitmisele. Veelgi enam, Z.Y ei hoolinud ka kaasliiklejatest, pannes oma käitumisega ohtu teiste isikute elu ja tervise. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi tarbimine. Samas tuleb nõustuda kinnipeetava iseloomustuses kajastatuga, mille kohaselt on Z.Y käitumises paljugi ka positiivset. Vangistuses viibides on ta pidevalt olnud hõivatud tööga. Sealjuures töötab ka avavangla tingimustes väljaspool vanglat. Töökohustuste täitmine säilitab tööharjumust ja soodustab integreerumist tavaellu. Vabanemisjärgse 3 1-18-9144 käitumise prognoosimisel on oluline tõik, et Z.Y-l on olemas tööandja garantii töökoha tagamiseks. T OÜ andis nõusoleku Z.Y tööle võtmiseks. Pakutav töökoht on seotud metsandusega, millega Z.Y on ka varasemalt tegelenud. Siinkohal on riskifaktoriks võlakohustused (summas ca 4700 eurot), mistõttu oleks vabanemise korral tema majanduslik toimetulek kasin, kuna tema ülalpidamisel on ka alaealised lapsed. Kohtu käsutuses olevatest andmetest nähtuvalt suhtleb Z.Y tihedalt oma pereliikmetega, s.o elukaaslase ja lastega. Vabanemisel on talle tagatud kindel elukoht perekonnaga ühisel elamispinnal. Kuritegude sooritamise ajal elas Z.Y perekonnast eraldi. Kuid nüüdseks on ta taastanud hea läbisaamise elukaaslasega ning viimane on nõus vabanemisel Z.Y toetama ja taas alustama ühist kooselu. Seega on Z.Y-l olemas igapäevane sotsiaalne tugi ning isikud, kes temast hoolivad. Z.Y-le on vangistuses viibimise ajal võimaldatud korduvalt lühiajalisi väljasõite oma koju elukaaslase ja laste juurde. Kuivõrd nende raames rikkumisi toimunud ei ole, on alust arvata, et väljasõidud on avaldanud positiivset mõju ning Z.Y on suutnud järgida väljasõidu tingimusi ja korda. Z.Y läbis vangistuses viibimise ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija väljendas seisukohta, et Z.Y on aru saanud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest, selle mõjust tervisele, käitumisele ning võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Ka varasemalt on Z.Y oma käitumisega näidanud üles suutlikkust hoiduda alkoholi tarbimisest. Alkoholi tarbimise peamisteks riskiteguriteks on probleemid ning sotsiaalne surve. Z.Y iseloomustusest nähtuvalt aitavad alkoholi tarbimist vältida lähedaste toetus, tegevus ning kindlad eesmärgid, mille poole püüelda. Kohtu hinnangul oli Z.Y-le määratud programm tulemuslik. Ta on motiveeritud oma käitumist muutma, hoiduma alkoholi tarvitamisest ning soovib sõltuvusest vabaneda. Avavangla tingimustes ilma vangla järelevalveta töötamine ning sealjuures rikkumiste puudumine viitab, et vanglas osutatud teenused sõltuvusest vabanemiseks on olnud asjakohased ning Z.Y suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on oluline roll ka asjaolul, et Z.Y on vanglas käitunud korralikult, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades
lg-s 4 toodud aluseid ning eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et Z.Y võib vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kohaldades käitumiskontrolli. Käitumiskontroll seisneb
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 toodud kohustustes.
Kohtu hinnangul aitab käitumiskontroll tagada, et Z.Y suudaks enda käitumist kontrollida, igapäevaelus toime tulla ning seaduskuulekalt elada. Kuna tal on varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, on põhjendatud rakendada kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks peab ta kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Kohtu hinnangul aitab kriminaalhooldusel olles pakutav riigipoolne tugi Z.Y-l hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et taasühiskonnastamise eesmärgist lähtuvalt on loetletud tingimustel Z.Y vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem kui karistuse lõpuni kandmisel vanglas. Kohtuistungil osales Z.Y kaitsja Sergei Politšev. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 215,52 eurot. Kohus rahuldas kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Z.Y-lt välja mõistmisele ning 4 1-18-9144 kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.