KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2066 Haldusasi OÜ Bettatop kaebus T

) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 ajutise angaari ehitamiseks aadressil Väike-Sõjamäe tn 1, Tallinn.
2. Tallinna Halduskohtule saabus 14.07.2024 OÜ Bettatop kaebus TLPA 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamiseks.
3. Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva määruse kättesaamisest arvates; puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal täiendavalt põhistada kaebeõigust vastavalt määruse põhjenduste punktile 5 (resolutsiooni p 2).
4. Kaebaja selgitas 16.08.2024 avalduses järgmist. Kaebaja on pakkunud elektripaigaldiste ehitus- ja hooldusteenuseid alates
5. aastast ning tema jaoks on oluline, kui palju elektripaigaldisi on firma ehitanud. Väike-Sõjamäe tn 1 angaari elektripaigaldise vastavusdeklaratsiooni vormistamine on kaebaja õigus. Lisaks on kaebajal õigus mittevaralisele kasule. Samuti on kaebajal õigus pöörduda nende õiguste kaitseks kohtusse. Vaidlusalusel ehitusloal on elektripaigaldise ehitajaks märgitud ebaõigesti firma Eksofix. Ehitusloa taotluses on esitatud valeandmeid, milles on angaari elektripaigaldise ehitajaks märgitud Eksofix, mitte kaebaja. See oli ajendiks, miks kaebus esitati. Ehitisregister on avalik 3-24-2066 andmekogu, mistõttu levib info, et kaebaja teostatud töid kajastatakse hoopis teise firma töödena. Kaebajale säilivad garantiikohustused teostatud tööde eest, kuivõrd MagneticMRO maksis kaebajale tehtud tööde eest. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesoleval juhul on kaebaja kui juriidiline isik pöördunud kohtusse TLPA 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamisnõudega. Kaebaja huviks on, et ehitusloa taotlusele lisatud dokumentatsioon, mis puudutab elektritöid vastaks kaebaja väitel tõestele andmetele, sh kajastuks tööde teostajana kaebaja. Kuivõrd kaebusega on kohtusse pöördunud juriidiline isik, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja esindaja kui tavakodaniku seisukohad. 6.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kohtul kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on “õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus).

1. „Riigikohtu praktika kohaselt tuleb haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist.“ (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebuses on viidatud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-le 1 ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ (edaspidi kord) §-le
2. Tulenevalt EhS § 42 lg-st 1 antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Tegemist on ehitusloa väljastamise õigusliku alusega ning selles sätestatakse pädeva haldusorgani kohustused kontrollimaks, kas kõik nõuded ehitusloa väljastamiseks on täidetud. Kohalik omavalitsus peab ehitusloa andmisel arvestama nii loa taotleja kui ka naaberkinnisasjade omanike huvidega kõrvuti avalike huvidega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ei oma naabrusõiguste kaitseks (tegemist ei ole piirnaabriga) ega omandiõiguse kaitseks. Pelgalt asjaolu, et ehitusloa dokumentatsioonis on väidetavalt kajastatud tööde teostajana teine juriidiline isik, ei saa ilmselgelt riivata kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi.
3. Ehitusluba on ehitusõiguse aluseks (EhS § 38 lg 1). Kaebaja väidete õigsust eeldades, ei saaks vaidlusaluse ehitusloa alusel realiseeritav ehitustegevus ilmselgelt kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi riivata. 9.

§ 121

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Käesoleval juhul on ilmne, et vaidlusalune ehitusluba kaebaja õigusi ei riku. Pelgalt väidetavalt ehitusloa dokumentatsioonide hulgas olev ebaõigete andmetega dokument osas, milline firma on teostanud elektri tööd ehitusloa esemeks oleval objektil, ei saa rikkuda kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi. Riigikohus on selgitanud, et ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi; välistada ei saa, et ka õigusliku 2

§ 44lg 2).

1. Kaebaja viidatud korra § 7 sätestab vastavushindamise korra, mis kaitseb avalikke huve, kuid mitte kaebaja subjektiivseid õigusi. See tähendab, et ka viidatud normist ei võrsu kaebajale subjektiivset kohtus kaitstavat õigust.
2. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada selle esitajale.
3. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot. Tulenevalt

§ 104

lg 5 punktist 2 riigilõiv tagastamisele ei kuulu, sest kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 punkti 1 alusel.

13.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. (allkirjastatud digitaalselt) 3