Obsah (5)

§ 121§ 71§ 201§ 28§ 151

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Samuti selgitas halduskohus, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ning kuriteokaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus ei saa menetleda kuriteokaebuseid, tagastas halduskohus nõuded seoses kuriteokaebuste esitamise ja nende menetlemisega

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Nõue kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja peab Viru Vangla kauplusest kauba ostmisel tasuma kauba kättetoimetamise kulu on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Nimelt esitas kaebaja vastustajale kahju hüvitamise taotluse

1. jaanuaril
2. Viru Vangla jättis taotluse tähtaegselt lahendamata. Seetõttu pidi kaebaja RVastS § 18 lg 2 kohaselt pöörduma kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates
3. märtsist 2024, s.o hiljemalt
4. aprillil
5. Kaebaja esitas kaebuse
6. mail
7. Kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kaebetähtaja jooksul kohtutele erinevaid taotlusi, kaebusi ja määruskaebusi. Seega oli kaebajal võimalus esitada ka praeguses asjas esitatud kahjunõue kohtule tähtaegselt. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks arvestades halduskohtule esitatud pöördumiste hulka tähtaja ennistamise taotlus

§ 71lg 2 alusel lubatav.

1. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
2. juuli
3. a määruse peale. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik. Kaebaja on välismaalane, venelane keelelt ja sünnilt ega ole võimeline kirjutama vangla direktorile eesti keeles. Kohtunik pani toime kuriteo KarS § 151, 152 ja 89 mõttes, jättes kaebaja ilma inimõigustest- kaitest riigi poolt keelelise diskrimineerimise teel. Kaebaja nõuab määruse vastavusse viimist põhiseadusega. Ta märgib: “Muidu nõuab kohtunik homme, et ma kirjutaksin temale vietnami keeles, pärast ungari keeles, pärast tumbajumba hõimu keeles… Kas ta on debiilik?“ Lisaks leiab kaebaja, et vangla varastas kriminaalasja nr 1-10-15779 nii paber- kui ka digiversiooni toimikust Riigikohtu
4. mai
5. a otsuse nr 3-1-1-41-12 ja sooritas sellega kuriteod. Kaebaja paneb vangla direktori selle eest eluaegset karistust kandma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu
7. juuli
8. a määrus muutmata.
9. S. Matvejev vaidlustab Tartu Halduskohtu määrust, millega halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja põhjusel, et halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse. Nõue kahju hüvitamiseks on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõude osas, milles ta nõuab vangla kohustamist. Viru Vangla kinnitas vastuses halduskohtule, et kaebaja ei ole esitanud vangla keelduvale otsusele vaiet. Kaebaja ei ole vastu vaielnud halduskohtu määruses tuvastatud asjaoludele. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ja halduskohus tagastas kaebuse nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks õigesti

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on kogenud menetlusosaline ning ringkonnakohtu hinnangul on talle teada kohustamiskaebustele ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, kuid ta jättis selle võimaluse põhjendamatult järgimata. Ka määruskaebuses ei väida kaebaja, et ta oleks esitanud vanglale vaide, muu hulgas ei väida kaebaja võõrkeelse vaide esitamist. Selles olukorras esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ennatlikult, eelnevalt nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ning etteheited halduskohtule kaebaja põhiõiguste rikkumise ja keele alusel diskrimineerimise kohta on alusetud. 2 7. Seoses kaebaja nõudega Viru Vangla direktori poolt toime pandud kuritegudega, on halduskohus põhjalikult selgitanud, miks ei ole halduskohtul pädevust nimetatud nõudeid lahendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

1. Määruskaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu järeldust, et tal oli võimalus esitada kahju hüvitamise kaebus tähtaegselt, s.t et kaebajal puudus mõjuv põhjus, mille tõttu olnuks takistatud kaebuse tähtaegne esitamine. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjust ka seda küsimust täiendavalt analüüsida.
2. Ringkonnakohus osutab aga sellele, et määruskaebuses kasutatud väljendid ja väited nii halduskohtus asja lahendanud kohtuniku, eesti keele kui ka Viru Vangla direktori kohta on ebaviisakad, halvustavad ega ole seetõttu sobivad kaebaja suhtluses kohtu ega teiste menetlusosalistega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja sellega asunud kuritarvitama õigust pöörduda määruskaebusega ringkonnakohtusse halduskohtu lahendi vaidlustamiseks ja esitada kohtumenetluses oma seisukohad ja põhjendused. Ringkonnakohus meenutab kaebajale kohustust kasutada menetlusõigusi heauskselt (

§ 28

lg 1) ja hoiatab, et sarnase sõnakasutuse kordumisel võib kohus kaebajat trahvida (

§ 28lg 2, § 77 lg 2, Ts

MS § 46 lg 1). Kaebeõiguse kuritarvitamine võib viia kaebuse tagastamiseni (

§ 121

lg 2 p 22) või ka juba menetlusse võetud kaebuse läbi vaatamata jätmiseni (

§ 151lg 2 p 1).

10. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3