KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2987 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla koh
§ 69alusel.
Pärast seda kaebajat enam tööle tagasi ei lastud, vastavasisuline käskkiri tühistati. Kaebaja nõuab, et vangla võimaldaks talle tööl käimist vangla vormiriiete laos, kuhu ta on/oli määratud tööle käskkirjaga. Samuti palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras enese kohest tööle ennistamist.
- Kohus küsis 30.10.2024 kohtunõudega Tallinna Vanglalt kas X on esitanud vanglale avaldused/taotlused kohtule esitatud kaebuses toodu küsimuses ning kas ta on esitanud samades küsimustes ka vaide. Kui vaidemenetlus on toimunud, siis palus kohus esitada kohtule kõik asjassepuutuvad dokumendid.
- Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 07.11.
- Vastusest selgub, et kaebaja on pöördunud 08.08.2024 vangla poole märgukirjaga, milles ta avaldab soovi jätkata vormiriiete laos töötamist ning vaidleb vastu täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisele tema suhtes. Lisaks on kaebaja esitanud 09.09.2024 selgitamistaotluse seoses tööhõivega, milles ta palub et vangla selgitaks talle miks teda toot vormiriiete loas kõrvaldati. 30.10.2024 on kaebaja esitanud vanglale taotluse, et teda viivitamatult ennistatakse tööle vormiriiete lattu. Vangla ei ole kohtunõudele vastamise hetkel veel ühelegi kaebaja pöördumisele vastanud. Tallinna Vangla vastusest nähtub, et Tallinna Vangla teise üksuse juhi Joonas Andessalu 24.04.
- a käskkirjaga nr 5-3/24/323 on kinnipeetav X määratud tööle majandustöödele abitööliseks tagasiulatuvalt alates 11.04.2024 kuni 30.04.2025 tunnitasuga 0,74 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele. Nimetatud käskkiri on praegusel hetkel kehtiv. Tallinna Vangla on oma vastuses selgitanud, et
§ 38
lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
§ 38
lg 1 sõnastusega osundab seaduseandja aga, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus ning seda tuleb nii vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole.
- Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et vangla võimaldaks tal töötada vormiriiete laos edasi nii, nagu see oli enne tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist selle aasta juulis.
- Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et kuigi kinnipeetavad on üldjuhul
§ 37
lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist.
§ 38
lg 1 järgi kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata ei ole absoluutne. Seda enam, kui vangla on pidanud vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes meetmeid, mis võimaldaksid ta eraldada suuremast hulgast kinnipeetavatest, sest vastasel juhul oleks raskendatud tema kui vanglas viibivatele isikutele ohtu kujutava kinnipeetava üle tõhusama järelevalve tagamine. Kaebajale töö võimaldamisel oleks ta paratamatult puutunud kokku teiste isikutega ning vanglas viibivate isikute ja vangla julgeoleku kaitset oleks võimatu tagada.
§ 38
lg 1 kohane vangla majandustööle rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke, mitte ei ole vahend ja võimalus kaebajale toimetulekuks rahaliste vahendite teenimiseks. Praegusel juhul nõuab kaebaja, et vangla võimaldaks tal töötada ühel kindlal töökohal, st vormiriiete laos. Leian, et sellist subjektiivset õigust nõuda ühe kindla töö pakkumist vangla poolt kaebajal ei ole. Kaebaja on määratud tööle Tallinna Vangla teise üksuse juhi Joonas Andessalu 24.04.
- a käskkirjaga nr 5-3/24/323 majandustöödele abitööliseks tagasiulatuvalt alates 11.04.2024 kuni 30.04.2025 tunnitasuga 0,74 eurot. Käskkirjast nähtub, et kaebaja on enda majandustöödele abitööliseks tööle määramisega nõus olnud („Kinnipeetav on 24.04.2024 ära kuulatud. Vastuväiteid tööle rakendamise osas ei ole.“). Kaebaja ei ole nimetatud käskkirja ka vaidlustanud. Praegusel juhul ei ole vaidlust ka selles
- Eeltoodust tulenevalt tagastan kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Isegi kui jaatada kaebaja kaebeõigust, siis tuleks kaebus ikkagi tagastada seetõttu, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 2¹).
- Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jätab kohus rahuldamata. Kuna kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus enda kindlale tööle määramist nõuda, ei ole kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadust.
- Kaebaja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 2