Obsah (10)

§ 121§ 66§ 16§ 2§ 56§ 58§ 44§ 49§ 73§ 78

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-22-7349 (21259000570) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav RIHO RANNIKMAA, isikukood 34904192720, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, töökoht Xxxx xxxx, isikut ei ole karistusregistrisse kantud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsjad vandeadvokaadid kokkuleppel Kristjan Tuul ja Küllike Namm RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada RIHO RANNIKMAA

§ 121

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o summas 2940 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Riho Rannikmaal tasuda rahaline karistus summas 2940 eurot ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 245 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923400002411 ning selgitus: „Riho Rannikmaa, 1-22-7349, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Riho Rannikmaalt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks sundraha summas 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot. 2 KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Riho Rannikmaal tasuda sundraha summas 1087,50 eurot ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 97,50 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 90 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700033656 ning selgitus: „Riho Rannikmaa, 1-22-7349, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse pole tähtaegselt tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm makstud tasud seoses valitud kaitsjate poolt õigusteenuse osutamisega Riho Rannikmaa enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
3. novembrist 2023 (seega hiljemalt
4. detsembriks 2023). Süüdistus Riho Rannikmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi 22.09.2021 kella 17.30 ja 19.00 vahel Xxxx asuva Xxxx treeningsaalis judo-sumo treeningu ajal alaealist H. P. tahtlikult rusikaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi – löögi tagajärjel lõi H. P.l pähe järsk valu ja silma tulid pisarad, hiljem valutas tal pea ja löögi kohale kuklasse tekkis valus muhk. Seega Riho Rannikmaa, kahjustades oma tahtliku tegevusega teise inimese tervist ning põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustusi, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Süüdistatav Riho Rannikmaa kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Riho Rannikmaa kinnitas, et on tegutsenud treenerina alates

1. aprillist 1973 ja andnud judotrenne ning
2. aastast alates on andnud ka sumotrenne.
3. aastal andis ta judotrenni Xxxx. Treeningud toimusid teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval poole kuuest kella seitsmeni. Trenne annab ta tänase päevani. 22.09.2021 algas judotrenn ka pool kuus, aga trenni algus hilines umbes 5 minutit, sest kaks tüdrukut – H. P. ja H. M. hilinesid. Kuni selle intsidendini oli tal H. läbisaamine väga hea. Iga trenni alguses ja lõpus on rivistus. H. oli sel momendil oranž vöö ja ta oli rivis kõige esimene, ta oli ka grupivanem, kes andis käskluse sensei ni rei, mis tähendab austust treenerile ja vastastikuse austuse kummardust nii grupi kui treeneri poole. Treening algas nagu ikka soojendusega, mille tegemist juhtis H. ja mis võttis aega umbes 15 minutit, ning siis sai välja kuulutatud, et on kehalised katsed ja hoota kaugushüpe. Kui soojendus oli tehtud, siis kõik lapsed istusid pingile seina äärde, et alustada hüppamist. Tema võttis oma tooli, mille pani kaugushüppesektori serva, et fikseerida tulemusi. Ta palus H., et viimane teeks näidishüppe. Tema istus tooli peal. H. oli hea hüppaja, 3 kes hüppas temast paremale, tema eest läbi kaugemale. Tema jäi hüppamise alguskoha ja maandusmiskoha vahele. Hüppamine toimus kollase mati pealt ja maanduti ka kollase mati peale. Kui H. P. oli ära hüpanud, siis viimane unustas ennast ära ja istus maha mati peale tema ette, istus rätsepistes, umbes meetri kaugusele temast, seljaga tema poole ja hakkas oma sõbranna H. M.iga, kes istus otse vastas pingi peal, juttu ajama. H. P. istus praktiliselt selle kaugushüppe sektori peale, jalad olid sinise mati peal ja pool tagumikku oli kollase mati peal. Sealt vahelt oli võimalik kaugust hüpata, kuid see oli väga ohtlik. Treenerina ta hindas, et sealt ei ole võimalik ohutult hüpata. Hüppama sai kutsutud huviringipäevikus oleva nimekirja järgi, kõige noorem oli esimene hüppaja. Esimene hüppaja oli A. F.. Rist lapse nime taga huviringipäevikus tähendab kohalolekut. Hüppaja jäi temast vasakule käele, pooleteist meetri kaugusele. Ta juhtis alguses suusõnaliselt H. tähelepanu sellele, öeldes, et H. istu oma kohale, aga viimane ei istunud, ajas juttu edasi ja ilmselt ei pannud seda lauset üldse tähelegi. Ta ei olnud lubanud A. hüpata. Kui ta on veendunud, et on ohutu, siis ta lubab hüpata. Oht tol hetkel seisnes selles, et lihtsalt see hüppaja võis maanduda inimese peale, kes seal oli raja peal ees. Siis ta tõusis oma toolilt püsti ja müksas parema käega H. kuklale nii nagu ukse peale koputatakse. Parema käe peopesa oli tal allapoole suunatud ja keskmise sõrme kõverdatud nukiga müksas. Pliiats ja märkmik olid tal teises käes. See vahemaa oli nii lühike, et kui ta toolilt püsti tõusis, siis ta ühe sammu tegi, et ulatuda temani. Ta pidi kummarduma, sest H. oli ju madalamal. Riho Rannikmaa põhjendas oma tegu sellega, et juhtida H. tähelepanu ohtlikule olukorrale. Tal ei olnud soovi H. haiget teha ega valu põhjustada, samuti mitte mingil juhul tervisekahjustust tekitada. Tema hinnangul vaevalt, et selline tegevus valu põhjustab. Müksamine või koksamine on selline liigutus, kui ta juhib tähelepanu. Peale seda, kui ta oli H. müksanud, see müksamine oli nõrk, istus viimane oma kohale H. kõrvale, kus ta ka enne istus, näoga tema poole. Peale müksamist tema ei öelnud H. midagi. Trenn kulges edasi nii nagu oli planeeritud. Kõige paremini nägi H. müksamist külje pealt A., kes valmistus hüppeks. H. hüppas veel siis, kui tema kord tuli hüpata. Igaüks hüppas kolm katset ja parim tulemus läks kirja. H. hüppas kõige kaugemale. Hüppamise peale kulus umbes 20 minutit. Edasi kordasid nad varem õpitud tehnikat, maadlesid ja kõige lõpus oli nagu ikka neil mäng. H. tegi kõike kaasa. H. M.i õde E. oli ka sel päeval seal kui pealtvaataja, istudes seal teiste juures ja olles põhiliselt ninapidi oma telefonis. E. M. istus temast paremal Barto pildi all. 26.09.2021, olles Poolas, tuli H. emalt e-mail, et „palun minu tütar klubist välja arvata ja olen teadlik, et te lõite minu H., minu last rusikaga“. Ta võttis peale seda kirja H. P. emaga ühendust nii e-maili kui ka telefoni teel. Ta helistas H. emale ja palus vabandust, et selline intsident oli juhtunud, soovides kohtuda, kui kodus on, et asja selgitada, kuid H. ema keeldus sellest kategooriliselt, lihtsalt teatades, et mul ei ole teiega midagi rääkida. H. püüdis ta ühendust saada, aga ei saanud. Riho Rannikmaa tunnistas, et ta on trennis käivate lastega 22.09.2021 toimunut arutanud kohe pärast seda, kui oli ilmunud 28.09.2021 see M. M. artikkel. M. M. helistas talle enne seda ja küsis selle kohta ja tema ütles samuti, et see on absurdne, et ta ei ole kedagi rusikaga löönud, mispeale M. M. ütles talle, et „ära karda ega ma seda asja suure kella külge ei pane“. Ja järgmine päev oli artikkel lehes. Ta rääkis lastele seda, et selline süüdistus on talle langenud ja siis nägid lapsed tema silmis pisaraid. Lapsed kõik ühest suust väitsid, et nad on tema poolt ja tema ei ole H. löönud. Lapsed ei näinud, et tema oleks treeningul rusikaga löönud kedagi. Arutelus osalesid need, kes olid
4. septembril kohal. Suhtlus H. emaga toimus enne ajalehe artikli ilmumist. Üks kindel reegel judotrennis on see ja ta on korduvalt treeningul seda öelnud, et ei tohi kunagi olla seljaga sinna poole, kus varitseb oht. Põhiliselt peetakse silmas seda, kui toimub maadlustreening. See reegel peaks kohalduma ka selle hoota kauguse puhul, sest siin on samuti oht. Tema vastutab selle eest, et lapsed ei saaks treeningul viga. Üldiselt peaks ta suusõnaliselt sellisele ohtlikule olukorrale tähelepanu juhtima, aga ta alati lihtsalt ei jõua seda teha, sest olukord võib nii kiiresti muutuda. Riho Rannikmaa ei pidanud võimalikuks seda, et A. hüppab ilma tema märguandeta 4 sõna otseses mõttes H. otsa. Trennis peavad pikad juuksed olema hobusesabasse kinni seotud, et nad ei segaks treeningpartnerit. H. olid juuksed alati ja ka sel korral korrektselt hobusesabasse seotud. Tema müksamine läks sinna hobusesabast ülespoole. Treeningud toimusid nii judos kui ka sumos ehk kui võistlused lähenesid sumos, siis nad panid rõhku sumole ja olid sumotreeningud ja kui võistlused lähenesid judos, siis nad tegid judot. Riho Rannikmaa tunnistas, et loomulikult oleks ta võinud lahendada asja muud moodi, aga antud juhul ta nägi, et see oli kõige õigem lahendus. Tema ei märganud H. ühtegi pisarat. H. M.ile saadetud meil vabandusega oli tegelikult mõeldud kannatanule, lihtsalt see nimede sarnasus. Kannatanu H. P. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Riho Rannikmaa on olnud tal judotreener, kelle juures trennis käis ta mingi pool aastat. Treeningud toimusid Xxxx, mis on saal. Ta elab seal lähedal ning ajaliselt vähem kui 5 minutit võttis temalt kodunt trenniminek ja sealt koju tagasitulek. See oli judotrenn, aga kui tulid sumo võistlused, siis nad harjutasid sumo. Tema käis treeningutel teisipäeviti ja neljapäeviti ning treening hakkas kell 17.30 ja lõppes kell 7, aga ta käis ka siis, kui oli teine grupp, kolmapäeval. H. P. väitel olid ühes grupis rohkem edasijõudnud kui teises. Tema oli selles grupis, kus olid rohkem edasijõudnud. Ta käis trennis koos oma sõbranna H. M.iga. Trenni alguses nad võtsid rivisse ja siis see, kes rivi ees seisab, pidi ütlema mingi lause ja siis nad tegid kummarduse ja kui trenn lõppes, siis ka. Tema oli seal rivi ees suhteliselt tihti. H. P. ütlustest nähtub, et enne seda intsidenti ei olnud tal Riho Rannikmaaga mingeid probleeme olnud ja talle meeldis viimase juures trennis käia. Riho Rannikmaale ei meeldinud see, et trennis räägitakse ja ta karjus igas trennis nende peale, kes rääkisid omavahel. H. P. kinnitas, et see oli vist
5. kuupäeval, kuud ja aastat ta ei mäletanud, aga seda ta teab kindlasti, et see oli kolmapäeval, sest treener Riho ütles, et neljapäeval ja reedel ta läheb Poola kellegi pulma. Sellel päeval oli kõik nagu tavaliselt. Trenni läks ta koos H., kellel oli kaasas õde E. M., kes lihtsalt vaatas. Tol päeval olid trennis kõik need inimesed, kes on toodud huviringipäevikus. Alguses nad jooksid ja tegid sooja, siis hakkasid hüppama hoota kaugust. Istuti pingi peal, mõned istusid maas ja tema istus ka maas sinise mati peal. Riho pani oma tooli sinna vastu ja siis Riho ees nad hüppasid kaugust. Küsimusele, et kas on võimalik, et see, kes hüppab, hüppab otsa sellele isikule, kes istub seal pingi peal või pingi kõrval maas või on seal vahe vahel, vastas H. P., et jah, seal on vahe, et see küll ei ole võimalik, et ta hüppab sinna otsa. Sellel hetkel, kui nad hoota kaugushüpet tegid, muud tegevust ei olnud. Hüpati kordamööda. Ta vist mingi kaks korda jõudis enne seda intsidenti hüpata ja vist hüppas pärast ka veel korra. Rihol oli nimekiri käes, siis ta sealt lihtsalt luges järjest inimesi ja kutsus hüppama, pannes tulemused kirja. Pärast hüpet istus ta ka maha sinise mati peale ja rääkis H. M.iga juttu, kes istus tema vastas pingi peal. Tema oli näoga pingi poole ja Riho oli tal selja taga. H. M. istus näoga Riho Rannikmaa poole. Tema ei kuulnud, et Riho Rannikmaa oleks tollel korral keelanud neid, et ärge rääkige. Siis kui ta istus, siis sellel ajal keegi ei hüpanud ja kõik rääkisid omavahel, sest Riho vaatas oma pabereid ja siis ta mingil hetkel, H. isegi ei öelnud ka talle mitte midagi, lihtsalt tundis, kuidas keegi lõi talle nukkidega vastu kukalt. Ta tundis neid teravaid nukke. Kannatanu H. P. näitab rusika nukkidele, näitab rusikas oleva käe lööki pähe, kuklasse. Kui ta selja taha vaatas, siis see oli Riho, kes lõi, olles püsti. Seda tema ei näinud, kui Riho toolilt püsti tõusis. Selle koha pealt, kus Riho Rannikmaa istus tooli peal, ei olnud võimalik ulatuda teda rusikaga kuklasse lööma. Selleks pidi kindlasti püsti tõusma ja tema juurde kõndima, umbes mingi 5-6 sammu pidi kindlalt tegema. See löök oli väga valus, selline terav valu käis peast läbi ja siis pea valutas. Küsimusele, et kas sa nutma ka hakkasid, vastas H. P., et mitte nagu nutma, aga pisarad tulid ja küsimusele, et miks need pisarad sul tulid, vastas ta, et sellepärast, et valus oli. Kui ta istus pingile, siis ta hoidis kätt kukla peal ja siis Riho Rannikmaa istus tagasi oma toolile ja siis tema vaatas nagu sellise kurja pilguga ja siis Riho Rannikmaa ütles, et „ära vaata mind 5 niimoodi, ma tean, et see oli valus“. Ta ei tea, miks Riho Rannikmaa teda lõi. Mingit vabandamist ei olnud, Riho Rannikmaa hakkas trenni edasi tegema. Ta jäi trenni sellepärast, et ta ei julgenud ära minna, sest kartis, et Riho Rannikmaa hakkab karjuma või lööb uuesti. Nad hüppasid sel päeval mõned korrad veel kaugust ja tegid harjutusi, vist mingi mäng oli ka. Kui nad pidid pikali mingit harjutust tegema ja ta pani pea matile, siis tal oli peal valus, samuti siis, kui pidi pea allapoole kummardama. Trennis ta katsus oma kukalt, siis oli see natukene paistes, aga järgmisel päeval tuli sellest muhk ja valus oli see mingi 3-4 päeva, aga muhk oli nädal aega umbes. Katsudes oli ka pea valus ja kui ta magama läks, siis oli ka valus ja vahepeal pea valutas ka. Trennis peavad juuksed kinni olema ja selle löögi ajal olid tal ka juuksed ühes patsis (nn hobusesabas). Kui ta hakkas juukseid tõmbama, et patsi panna, siis oli valus. Järgmistel päevadel ei saanud ta patsi teha, juuksed olid kogu aeg lahti. H. M. ütles talle kohe peale trenni ise, et ta nägi, et Riho Rannikmaa lõi rusikaga. Kui trenn lõppes, siis ta läks koju. Kui ta koju jõudis, siis tal pea ikka natuke valutas ja ta ei saanud pikali olla. Ema kodus ei olnud. Ta pidi emale helistama, aga siis tal läks see meelest ära ja ta hakkas õppima. Kohe ta sellel samal õhtul emale ei rääkinud. Kui ta magama läks ja pea padjale pani, siis oli valus ja ta ei saanud selja peal magada, vaid pidi külje peal magama. Järgmisel päeval ta trenni Riho Rannikmaa juurde ei läinud, sest viimane lõi teda eelmisel päeval ja ta ei tahtnud enam minna. Emale rääkis ta sellest, mis juhtus, siis kui koolist koju tuli peale lõunat, sest hommikul ema magas ja ta ei saanud rääkida. Ema küsis tema käest, et kas ta läheb trenni ka täna ja siis ta ütles, et ei lähe ja siis ta rääkiski emale, mis juhtus. H. ka sel päeval trenni ei läinud. Ema rääkis talle, et kirjutas sumoliitu ja küsis, et kas selline käitumine on aktsepteeritav. Ta teab, et ema küsis M. H. käest, et kuhu ta võib kirjutada ja M. H. soovitas, kuhu kirjutada. Tema arust ema sealt vastust ei saanud. Tema kirjutas R. G. Facebooki Messengeris ja küsis, et kas viimane teab, kuidas Riho Rannikmaa teda lõi, sest R. oli samal päeval temaga trennis ja oli tema kõrval. R. vastas talle, et jah nägi, et vastu pead. Selliseid mõtteid tal ei olnud, et kuskile EMO-sse muhu pärast minna. Tema arvates see vigastus selline ei olnud, mis oleks vajanud arstiabi. Ema vaatas ja katsus seda muhku. Kaks naisterahvast politseist tulid neile koju ukse taha ja ütlesid, et nad tahavad teda seoses selle sündmusega üle kuulata. Seda nad ei öelnud, et kust nad teavad, et selline intsident üldse aset on leidnud. Neid toodi Rakvere politseijaoskonda.
6. septembril käisid nad esimest korda ülekuulamisel. Politseis muhust pilti ei tehtud, ema ka sellest pilti ei teinud. Peale seda, kui nad käisid politseis, kirjutas Riho Rannikmaa talle Messengeris, et oleks rõõmus näha uuesti teda enda trennis ja helistas talle kaks korda, aga ta ei võtnud vastu. Otsus M. H. juurde trenni minna sündis peale
7. septembril toimunud intsidenti. Alaealise kannatanu H. P. seaduslik esindaja N. D. kinnitas kohtuistungil, et 22.09.2021 käis tema tütar Riho Rannikmaa juures judo- või sumotrennis. Trenn oli muidu teisipäeval ja neljapäeval, aga tütar käis suhteliselt tihti seal. Tütar kiitis treenerit ja talle meeldis väga seal käia. Samal päeval, s.o kolmapäeval tütar temale ei rääkinud ja ta jõudis väikse lapsega päris hilja oma tuttava S. M.i juurest koju, see pidi olema järgmine päev, sest ülejärgmine päev ei olnudki seda trenni, sest treener pidi ära sõitma. Neljapäeval oleks H. pidanud ka trenni minema. Jutuajamine oli tal tütrega peale kooli. Kui H. hakkas õue minema, siis ta küsiski, et kas ta läheb trenni ja siis H. hakkaski rääkima seda talle, et sinna trenni ta enam ei lähe, sest treener lõi teda rusikaga kuklasse, näidates ette, kuidas see toimus. H. rääkis hiljem, päeva ta täpselt ei mäletanud, et tal pea valutas (3-4 päeva) ja juukseid ei saa patsi panna, kuna valus oli. Muhk oli tal päris tükk aega. H. mainis, et kui ta pea padjale paneb, et siis on valus, et ta ei saa otse pikali selja peal olla. Väike muhuke oli, kui tema vaatas ja katsus. Ta ei mäletanud enam, millal ta seda tegi. Vigastus ei olnud selline, et oleks vaja olnud minna arstile või EMO-sse. Ta ei mõelnud selle peale, et pöörduda politseisse. Kui tütar
8. septembril trennist koju tuli, siis teda kodus ei olnud. Kui ta õhtul koju tuli, siis H. oli oma toas. Kui H. 23-nda 6 hommikul kooli läks, siis tema magas. Ta küsis M. H. käest, kuna ta ei teadnud kedagi teist, kes sama erialaga tegeleb, et viimane annaks talle mingi e-maili või midagi, et kuhu ta võib kirjutada. M. H. ütles, et tema ei saa mitte midagi teha, aga tema võib anda talle selle e-maili, et kui ta soovib, siis ta võib sinna kirjutada. Ta saatis sumoliidule e-maili, kuna trennis käib palju väikseid lapsi ja ta on kuulnud, et neid on väga palju, kellega treener käitub halvasti. Vastust sumoliidust ei ole ta saanud. Ta saatis Riho Rannikmaale e-maili, et ma olen teadlik, et te lõite rusikaga vastu pead minu last ja siis tuli vastus talle, et ma väga vabandan selle intsidendi pärast ja siis hakkasid need telefonikõned kohe tulema samal päeval. Riho Rannikmaa helistas järjepidevalt kogu aeg, siis mingil ajal ta võttis kõne vastu. Riho Rannikmaa vabandas korduvalt, muudkui aga vabandas ja vabandas ning siis soovis kokku saada, aga tema ei soovinud kokku saada. Ta andis ka teada, et trenni laps rohkem ei lähe. Politsei tuli neile ukse taha samal päeval, kui toimus ülekuulamine, kuna nad nägid kuskil ajalehes pealkirja, et treener oli löönud. Ta on rääkinud Postimehe ajakirjaniku M. M.ga sellest, mis H. trennis juhtus, kuid mingeid kirju ta viimasele saatnud ei ole. H. läks M. H. juurde trenni, kuna siin ei ole kuskil lähemal enam trenni minna ja H. tahtis trenni jätkata. R. L. on tema naabrinaine, kellele ta sellest intsidendist rääkis ja R. L. aitas tal koostada avaldust, sooviga lõpetada tütre leping Spordiklubis Xxxx, kuna tema ei osanud seda täpselt sõnastada. Ta on kindel, et tema laps ei valeta, vaid räägib tõtt. Tema tütar on selline, kes talub valu ja kui tütrel pisarad silmist välja tulevad, siis on tal ikka väga valus. Tunnistaja H. M. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Riho Rannikmaa on tema endine treener ning kannatanu H. P. on tema sõbranna ja seda juba väiksest peale. Riho Rannikmaa juures toimusid nii sumo- kui ka judotrennid. Tema tegi ainult sumo. See oli aastal 2021, oli kolmapäev. Trenni läks ta koos H. ja oma väikse õe E., kes käis neil kogu aeg järel. Mäletab, et sel päeval nad maadlesid ja trenni lõpu poole tegid paigalt kaugushüpet. Hüpati korda mööda. Kui üks hüppab, siis teised istuvad. Tema istus pingi peal, mis oli vastu seina, selg seina poole ja nägu saali poole. Need, kes tahtsid oma tulemust paremaks saada, said uuesti hüpata ja siis H. läks hüppama. Peale hüppamist tuli H. nende ette põrandale istuma, nägu tema poole ja selg teise seina poole. H. ei istunud pingi peal, sest ei tahtnud A. kõrvale istuda. Riho Rannikmaa istus tooli peal, mis oli mati peal kaugushüpperaja taga. Nad hüppasid mati kõige äärmise ruudu peal ja Riho Rannikmaa istus teisel pool seda rada. H. ei istunud kaugushüpperaja peal ja kui keegi oleks hüpanud, siis ei oleks H. jäänud ette sellele hüppajale. Nad rääkisid H. juttu ja siis ta nägi, kuidas treener tõusis oma tooli pealt püsti, tuli H. selja taha ja lõi H. rusikaga kuklasse. Ta ei näinud, kuidas olid treeneri sõrmed löömise ajal. Sel hetkel ei hüpanud keegi kaugust. H. M.i väitel pidi treener tegema vähemalt kolm sammu. Enne seda ei öelnud Riho Rannikmaa H. midagi, vaid vaatas oma kaustikut, mis oli tal süles. Pärast seda, kui treener oli H. rusikaga kuklasse löönud, keeras viimane ringi ja läks istus oma tooli peale tagasi. Treener ütles H. midagi sellist, et ta sai aru, et ta sai haiget, aga ta peab kuulama. H. ehmatas alguses ära ja siis hoidis peast kahe käega kinni. Käed olid H. kuklal ja ta ütles ainult aia. Tema arvates oli H. valus, sest viimane on üsna tugeva valulävega. Küsimuse peale, et kas oli õrn patsutus või tugev löök, vastas H. M., et pigem tugevam löök, sest ta teab H. nii kaua, et viimane ei teeks niisama mingit draamat, kui tal ei oleks valus olnud. Kui tema istus pingi peal, siis tema kõrval istusid R. ja A., üks ühel pool ja teine teisel pool. Pärast lüüa saamist istus H. pingi peale tema ja R. vahele, öeldes, et tal on valus ja siis ta oleks peaaegu nutma hakanud, sest tal olid pisarad silmas. See, et H. tulid pisarad silma näitab, et tal pidi ikka valus olema. Siis H. rahunes veidi ja nad tegid trenni edasi. Ta ei mäletanud, mida nad trennis edasi tegid. Tema väike õde E. oli ka kogu aeg seal, aga oli telefonis. Pärast trenni koduteel nad rääkisid juhtunust ja H. ütles, et tal on valus. Paar päeva hiljem koolis H. rääkis temale ja tema väiksele õele, et kas nad tahavad vaadata, et tal 7 on muhk ja siis ta näitas neile seda muhku. Tema seda muhku ei katsunud, aga tema väike õde katsus. Alla 14-aastane tunnistaja E. M. kinnitas kohtuistungil, et tema õde H. ja sõbranna H. P. käisid Riho Rannikmaa juures sumo- ja judotrennis ning tema käis vaatamas. Nad läksid sinna trenni. See oli vist aastal 2021, õhtul. See oli kuskil trenni lõpus, nad hüppasid paigalt kaugust. Tema istus pingi peal, olles telefonis. Ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis oma toolilt püsti ja mõtles, et äkki viimane läheb vetsu või kuhugi midagi ette valmistama. Ta vaatas uuesti telefoni ja siis korraga kuulis nagu kolksatust või niimoodi, väikest. Ta vaatas üles ja nägi, et H. hoidis oma peast kukla juurest kahe käega kinni. Ta nägi, et Riho Rannikmaa kõndis tagasi oma tooli peale ja trenn läks edasi. H. ütles peale trenni õues, et tal on pea hästi valus, et tal pea valutab ja siis ta alguses ise katsus ka, et on muhk ja siis H. ütles talle, et katsu ka, siis väike kühmuke oli seal, aga järgmine päev oli ikka tal muhk. See muhk oli kukla peal. Mäletab, et õde ja sõbranna H. istusid enne kolksatust, õde vist istus pingi peal, aga H., kes ei tahtnud A. kõrval istuda, istus enne kolksatust mati peal maas ja nad rääkisid juttu. Enne kolksatust ei öelnud Riho Rannikmaa midagi. Peale kolksatust ütles Riho Rannikmaa, vaadates õe ja sõbranna H. poole, et ringi poole ei tohi seljaga olla. Alla 14-aastane tunnistaja R. G. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Riho Rannikmaa oli tema treener ja kannatanu H. P.ga on ta koos trennis käinud. Trennid olid teisipäeval ja neljapäeval, aga erandkorras ka teistel päevadel. Teab selle asja kohta, et trenni alguses oli rivistus, siis nad tegid soojendust, siis hüppasid mati pealt kaugust. Tema istus pingi peal, mis on saali uksest sisse tulles vasakul pool seina ääres. Kui H. oli hüpanud, siis istus ta maha mati peale tema ette, Riho Rannikmaa ja mati keskosa poole seljaga. H. istus hüpperaja ääres. Siis ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis mati ääre juures olevalt toolilt püsti ja hakkas H. poole liikuma, tehes vist kaks sammu ja lõi H. nukkidega vastu kaela (tunnistaja näitab parema käe rusikat ja vasakult kahte esimest rusikanukki), misjärel H. hakkas nutma, sest pisarad hakkasid tulema. H. ütles talle õues, et tal oli väga valus. Tema arvates H. oli valus, sest ta nägi, kuidas Riho Rannikmaa lõi ja talle tundus, et lõi tugevasti. Tema ei ole H. kunagi enne nutmas näinud. Enne löömist ei öelnud Riho H. midagi. Pärast seda juhtumit on ta H. Messengeris ühel korral suhelnud. H. küsis tema käest
9. septembril, et kas sa mäletad, kuidas Riho Rannikmaa lõi ja tema vastas, et jah. Riho on rääkinud, et seljaga ei tohi tegevuse või mati keskosa poole olla. Teab, et treener Riho Rannikmaa suhtus H. hästi. Tunnistaja A. Š. kinnitas kohtuistungil, et Riho Rannikmaa oli tema treener, kelle juures ta käis judo- ja sumotrennis ning H. P.ga on nad koos trennis käinud. Trennid olid teisipäeval ja neljapäeval, vahel ka teistel päevadel, kui Rihol tuli midagi ette või oli vaja võistlusteks harjutada. Trennid hakkasid pool kuus ja seitsmest lõppesid. Xxxx käisid trennis peale tema veel R., L., A. ja R.. Trenn algas rivistuse ja kummardusega (üks neist ütles lause – sensei ni rei, mis on kummardus õpetajale). Mäletab, et H. oli tookord rivi alguses ja ütles selle lause. Teab, et istuda tohtis kas siis rätsepistes või siis pingi peal, kunagi ei tohi istuda seljaga mati keskosa ja judo looja pildi poole. Rääkida ei ole lubatud, kui treener midagi seletab. Tollest korrast mäletab, et enne oli ikka soojendus 20 minutit, seejärel oli hoota kaugushüpe ja siis treener hakkas mingit uut võtet seletama. Tulemused pani treener märkmikusse kirja. Tulemust mõõtis treener ruutude järgi (ühe ruudu läbimõõt on meeter). Hüpati järjekorras. Tulemus pannakse kirja ja siis hüppab järgmine. Treener istus oma toolil natuke eemal mati peal teisel pool hüpperada, nii et nad talle otsa ei hüppaks. Sel ajal, kui nad ei hüppa, istusid nad pingi peal, mis on vastu seina. Pingi ja hüpperaja vahe on mingi kaks meetrit (kaks ruutu). H. istus sel päeval mati peal maas rätsepistes, seljaga mati keskosa poole. H. istus seljaga hüppamise ja Riho poole, aga tema istus pingi peal näoga mati keskosa poole. H. ei taha tema 8 kõrval istuda, kuid ta ei tea, miks. Mäletab, et pingi peal istusid peale tema veel R., H., T. ja T.. H. istus pingi peal näoga mati keskosa poole ja jutustas H.. Mäletab, et Riho selgitas mingit harjutust. Siis Riho Rannikmaa tõusis sealt mati keskelt oma tooli pealt, läks nende tüdrukute juurde ja lõi H. rusikaga kuklasse. Riho Rannikmaa pidi tegema mingeid samme ja neid ta tegi. Riho asus H. umbes 1 meetri kaugusel. Riho tookord vist isegi enne keelas, kui ta läks, aga H. ei kuulanud ja ilmselt Rihol viskas kopa ette ja ta läkski, jättes süles olnud kaustiku tooli peale, aga pärast lööki palus Riho vabandust. Talle tundus, et löök oli tugev, sest H. tulid pärast lööki pisarad silma. H. ei ole muidu selline tüdruk, kes lihtsalt nutma hakkab. H. istus nüüd pingi peale näoga mati keskosa poole. Trenn jätkus, aga H. vist jäi sinna pingi peale mossitama koos H., sest ei tahtnud enam midagi kaasa teha. Trenni oli H. nõus lõpetama. Riho Rannikmaa ja H. P. said üldiselt hästi läbi. E. M. oli tol päeval seal, aga ta lihtsalt ajaviiteks istus seal pingil, pingi lõpus, näppis oma telefoni ja vaatas, kuidas nemad trenni teevad. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel tunnistaja A. Š.i kohtueelses menetluses 28.10.2021 antud ütluste avaldamise. A. Š. on kohtueelses menetluses öelnud, et õpetaja lõi vastu H. pead ühe nukiga. A. Š. jäi kohtuistungil selle juurde, et tema arust ikkagi lõi rusikaga, põhjendades vastuolu sellega, et tal oli vist selline mälupilt. Ühe nukiga tähendab tema jaoks, et ühe sõrmenukiga. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel tunnistaja A. Š.i kohtueelses menetluses 28.10.2021 antud ütluste avaldamise. A. Š. on kohtueelses menetluses öelnud, et mulle tundus, et treener lõi õrnalt. A. Š. põhjendas vastuolu kohtuistungil antud ütlustes, et talle tundus, et löök oli tugev ja kohtueelses menetluses antud ütlustes esmalt sellega, et tookord ta unustas vist ära selle, et H. tulid pisarad. Seejärel tunnistas A. Š., et ta rääkis ka politseis, et H. tuli pisar silma, aga kohtuistungil jäi ta ikkagi selle juurde, et löök oli tegelikult tugev, sest pärast seda, kui nad treeningsaalist lahkusid, hoidis H. oma peast kinni. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel tunnistaja A. Š.i kohtueelses menetluses 28.10.2021 antud ütluste avaldamise. A. Š. on kohtueelses menetluses öelnud, et H. oli trennis lõpuni ja tegi kaasa kõike. A. Š. ei osanud põhjendada, miks ta on kohtueelses menetluses nii öelnud, aga tal on meeles, et H. vist ikkagi ei teinud kõike kaasa, kinnitades lõpuks, et ta võis eksida, sest ta ei tea täpselt. Tunnistaja T. J. kinnitas kohtuistungil, et ta käib Riho Rannikmaa juures judotrennis kaks korda nädalas, teisipäeval ja neljapäeval. Trenn hakkab kell 17.30 ja lõppeb kell 19.
10. Mäletab, et oli sel päeval trennis. Mäletab, et H. oli trennis, samuti R., A., T., A., R. ja L., siis oli ka teisi, keda ta ei mäletanud. Trenn algas rivistumisega, siis nad tegid soojendust. Tol päeval tegid nad trennis kaugushüppamist ja siis samuti oli jaapani sõnade peale töö. Sõnade töö oli kohe pärast rivistust kuskil kell 17.40 (kestis umbes 10-20 minutit), siis tuli soojendus ja kaugushüpe. Kaugushüppamine saab alguse sellest, et üks inimene läheb selle kollase mati äärde, ta peab siis seal seisma paigal ja proovima hüpata nii kaugele kui võimalik. Riho on selle hüppamise juures, ta istub ja kirjutab mõõdetud tulemused üles. Treener kutsub inimesed nimede järgi ja siis kes kutsutakse peab hüppama. Inimesed istuvad sinise mati peal maas või pingi peal, vaadates treeneri ja hüppaja poole. Teha saab 2-3 hüpet. Kui H. oli ära hüpanud, siis viimane istus kollase mati peale seljaga õpetaja poole. Treeneri poole seljaga istuda ei võinud. H. oli hüpperajast vähemalt mingi 25 cm kaugusel ja rääkis tüdrukutega, seda oli kuulda ka, ja ei pannud tähele. Seejärel täpsustas T. J., et H. oli keset seda sinist-kollast matti ja järgmine ei saanud hüpata, kui ta seal istus, mistõttu treener pidi teda toksama vastu pead korra sõrmega. Treener korra tõusis ja toksas H. näpuga vastu pead korra (näitab tagant ülemisele osale peast). Näpp oli nõrgalt, kõvasti ei olnud, oli sirutatud ja konksus. Tema oli umbes kahe või kolme meetri kaugusel. Pärast seda H. läks istus nagu teised. Riho ütles talle, et mine istu pingile. Nad tegid trenni edasi, kõik hüppasid edasi. Ta ei näinud, et H. oleks 9 nutnud või pahandanud või ära läinud. H. ei kurtnud millegi üle. Trenn lõppeb rivis seismisega. Tema käis politseis ütlusi andmas 21.10.
11. See oli peale sündmust 1 kuu hiljem. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses vastanud uurija küsimusele, et kas trennis on reegel, et treeneri poole ei või seljaga istuda, et „sellist reeglit ei ole. Kui treener midagi tähtsat räägib ja ütleb, et vaataks tema poole, siis peab vaatama“. T. J. põhjendas vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes sellega, et paaris harjutuses ikkagi peab olema seljaga treeneri poole, aga kui need on näiteks hüppamisharjutused ja teised harjutused, siis ei tohi olla. Seda, miks ta tookord seda siis menetlejale ei selgitanud, T. J. ei teadnud. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses öelnud, et „me hüppasime trennis paigalt kaugust ja minu meelest H. istus näoga õpetaja poole“. T. J. põhjendas vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes sellega, et tema meelest peaks olema ikka seljaga, sest et number üks, miks ta toksaks niisama, tunnistades, et ta nüüd teeb järelduse sellest. T. J. jäi selle juurde, et istus seljaga. Selle kohta, miks ta kohtus ütlusi andes mäletas paremini, kui siis kui teda kuu aega hiljem üle kuulati, ütles T. J., et ta ei tea, et ta ütleks praegusel hetkel, et ta mõtleb ilmselt selle asja peale. Politseis ütlusi andes ta paari asja kohta tõesti ei mõelnud, näiteks kuidas need reeglid toimuvad seal, kuidas ta istus, mis juhtus täpsemalt. Ta nägi, mis seal juhtus ja mida treener H. tegi. Trennis peaaegu iga kord ta jõuab jälgida, mida teised teevad. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses öelnud, et „Mina ei pannud midagi tähele, et treener oleks H. midagi teinud“. Kohtueelses menetluses öeldut selgitas T. J. nii, et sellel ajal oli ema talle ütelnud, et ta ütleks, et mitte niimoodi, aga ta ausalt öeldes ei mõtelnud selle peale, sest ta ei mäletanud seda väga hästi ausalt öeldes. Ta ei teadnud, mis oli juhtunud täpsemalt. Ta ei teadnud, miks ta oli politseis ja pidi ütlusi andma, sest ta ei teadnud, mis oli juhtunud selle inimesega, H. P.ga, sest talle lihtsalt öeldi, et ta oli mingi muhu saanud ja siis nutnud mingit moodi ja siis ta mõtles, et mis mõttes. Talle olid paar inimest trennis seda ütelnud. Uurija küsis temalt lihtsalt seda, et mis tollel päeval oli juhtunud ja siis ta lihtsalt oli ütelnud paar asja, mida ta ei mäletanud väga hästi ja paar asja, mida mäletas hästi. Siis talle ei tulnud meelde, et H. P.ga üldse midagi oleks juhtunud, sest et see ei tundunud väga loogiline, et ta oli kuidagi moodi muhu saanud trennis. Selle, et midagi oli trennis juhtunud, sai ta teada läbi enda ema. Ta ei teadnud, mida ta peab politseis vastama, sest ta ei teadnud, kuidas H. P. oli muhu saanud, aga ta sai aru lihtsalt, et ta oli muhu saanud trennis. Trennikaaslased, üks oli näiteks A., siis veel paar inimest, keda ta ei mäletanud, olid talle ütelnud, et ta oli saanud muhu ja siis oli ka treener Riho Rannikmaa talle ütelnud, et ta oli muhu saanud, aga ta lihtsalt ei küsinud, kuidas. Ema lihtsalt ütles, et üks trennikaaslane oli muhu saanud ja ta peab minema politseisse. See ei tundunud väga loogiline, et üks inimene saab muhu lihtsalt väiksest näpu liigutusest. Ta oli enda ema käest ja ka enda trennikaaslastelt aru saanud, et treener oli teinud seda näpu nipsu ta pea kohal. Ema oli selgitanud talle, kuidas oli saanud H. muhu. Ajalehes oli tema meelest see kirjas, kuidas ta oli saanud, ja seda luges ema lehest. Tema nägi, et see oli sõrmenipsuga, ajalehes oli rusikaga ja ema ütles, et rusikaga oli. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses öelnud, et „mina sain teada järgmisel nädalal, et trennis juhtus midagi. Minu ema rääkis mulle seda. Ema sai teada töö juures, et selline asi juhtus. Mäletan, et ema rääkis minule, et minu õpetaja 10 oli löönud kedagi. Ma nägin telekast ka seda, et mis juhtus. Mina ei uskunud, et selline asi juhtus“. Küsimusele, et miks ta siis kohe politseis ei rääkinud, mis tegelikult toimus, kui ta nägi täpselt ja väga põhjalikult oskab kirjeldada, vastas T. J., et ausalt öeldes ta lihtsalt ilmselgelt ei mäletanud, see oli päris hommikul ka. Ta lihtsalt oli ärganud vara. Nüüd täna ta mäletab, kell on peaaegu
12. Sõrmenipsus ei olnud midagi sellist, millest H. oleks võinud selle muhu saada. Tema meelest ta rääkis politseis sellest, et mis seal tol päeval juhtus. Tema küsis uurijalt, et mis siis üldse sellel päeval seal juhtus. Ta vastas paar asja valesti, paar asja teisiti. Tema seda muhku ise ei näinud ja sellest sõrmenipsust või sõrmega või näpuotsaga löömisest ei tule muhku. Tema jaoks oli see tühine, väike asi. Ta arvab küll ikkagi, et see, mis ta täna rääkis on täielik tõsi. Teab, et vaenu H. P. ja Riho Rannikmaa vahel ei olnud. KrMS § 2901 lg 1 p 3 alusel jättis kohus kaitsja taotlusel alaealised tunnistajad L. U., A. F.i ja R. G. kohtusse kutsumata ja lubas tõenditena esitada nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mis on videosalvestatud, sest tunnistajatel on xxxx (tõendid, lk 24-27, 28-34, 131-137). Tunnistaja A. F. on ülekuulatuna kohtueelses menetluses 03.11.2021 (tõendid, lk 35-43) öelnud, et ta käib Xxxx judotrennis ja tema treener on Riho. A. F.i väitel treener lõi ühele tüdrukule sõrmenipsuga piki pead. Siis tal tuli kuri nägu pähe. Ja siis ta ema ei lubanud enam trennis käia tal. Treener käitus niimoodi, kuna ta läheb kergelt närvi. Tunnistaja L. U. on ülekuulatuna kohtueelses menetluses 30.12.2021 (tõendid, lk 44-55) öelnud, et õhtul ta käib alati teisipäeviti ja neljapäeviti judotrennis ning tema treener on Riho Rannikmaa. Ta teab, et üks tüdruk nimega H. istus seljaga tatami poole ja siis Riho läks tema juurde ja lõi teda mitte väga kõvasti. Aga teda siis trennis ei olnud, kui ta lõi teda, aga ta sai teada sellest, sest keegi rääkis talle, kes trennis käis, võib-olla oli see R. G.. Siis kui tema ka trennis oli, siis isegi Riho näitas neile, kuidas ta lõi seda H., tehes nagu seda nipsu talle sinna kukla juurde, mitte päris alla, vaid sinna ülespoole natuke ja rääkis, et H. istus seljaga tatami poole. Tunnistaja R. G. on ülekuulatuna kohtueelses menetluses 10.01.2022 (tõendid, lk 140-156) öelnud, et ta käib Xxxx judotrennis ning trennid toimuvad teisipäeval ja neljapäeval. Trenn algab kell pool kuus ja lõppeb kell seitse. Tema treener on Riho Rannikmaa. See juhtus
13. aastal. Ta nägi, et trennis H. istus seljaga vastu tatamit ja treener küsis, et kuidas sa istud, läks tema juurde ja lõi talle vastu kukalt (osutab parema käega kuklapiirkonnale), nagu see ei olnud üldse valus, lihtsalt kolks ja kõik. Ja siis H. kukkus maha ja nuttis ning läks ema juurde kaebama, et treener on hull. H. pidi sillaharjutust tegema ja teistele ette näitama, kukerpalli tagurpidi ja siis ta väga seda ei osanud ja siis ta istus seljaga vastu tatamit ja siis treener nägi, et ta istub valesti ja siis juhtuski see õnnetus. H. istus pinkide ees näoga pinkide poole ja siis treener kohe nägi kaugelt, et ta istub valesti. H. istus jalad harkis. Küsimusele, et kuidas treener lõi H. vastu kukalt, vastas R. G., et ta võttis lihtsalt vot niimoodi ja õrnalt (kõverdab parema käe nimetissõrme, mille osutab kuklapiirkonna juurde). H. kukkus pikali ja hakkas nutma. Treener ütles, et miks sa hakkasid nutma ja siis H. ütles, et sa lõid mind. H. ütles, et ta ei tule enam trenni ja siis treener ütles, et no ära tule. Kõik nägid, et ta lihtsalt koksas teda. Siis H. läkski ära ja läks trennist üldse ära. Uurija küsimuse peale, et kuidas talle tundus, kas H. sai haiget ka, vastas R. G., et ma usun, et väga palju haiget ikka sai. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - Riho Rannikmaa esitatud väljavõte huviringipäevikust ning skeem treeningsaalist (tõendid, lk 1-4). Neist esimesest tõendist nähtub, et 22.09.2021 olid Xxxx judo/sumo ringi (ringi juhendaja Riho Rannikmaa) 2021/2022 huviringipäeviku kohaselt trennis lisaks kannatanu H. 11 P.le veel F. A., G. R., T. T., U. L., J. T., G. R., M. H., Š. A. ja R. P.. 22.09.2021 oli kolmapäevane päev ja ringi tegevuse sisuks on märgitud hoota kaugushüpe. Järgmine trenn toimus neljapäeval, s.o 23.09.2021 ja trennis olid F. A., G. R., T. T., M. R., U. L., S. S., J. T., G. R. ja Š. A.. Peale 23.09.2021 toimus trenn teisipäeval, s.o 28.09.2021 ja trennis olid F. A., T. T., M. R., S. S., G. R. ja Š. A.. Treeningsaali skeemist nähtub, et Xxxx judo/sumosaalis on saali põrand sinine ja selle keskel on 2 kollast ruudukujulist ala ning uksest sisenedes on vasakul seina ääres võimlemispink. Skeemil on veel noolega ära märgitud koht, kust ja kuhu poole hüpati, H. asukoht ja tooli asukoht, kus istus Riho Rannikmaa. - kannatanu H. P. ülekuulamise protokollile lisatud fotod Messengeri vestlustest ja e-kirjast koos CD-plaadiga (tõendid, lk 5-11, lk 65-68). 29.09 kell 12:17-14:30 kirjutas H. P. R. G., et „tsau Kas sa olid ka trennis kui treener mind rusikaga vastu pead lõi? sellel ajal me isegi ei maadelnud“ R. G. vastas „jaa“ H. M. küsis „aga kas sa maletad kuidas ta lõi?“ R. G. vastas „Ja Vastu pead“ Süüdistatav Riho Rannikmaa kirjutas 13.10 Messengeris kannatanu H. P.le, et „Oleksin rõõmus nähes Sind taas oma õpilaste rivi eesotsas.“ Riho Rannikmaa on saatnud e-kirja alljärgneva sisuga: „Tere H.! Palun Sinult vabandust oma teisipäevase käitumise pärast. Sensei Riho“ - süüdistatava Riho Rannikmaa ja kannatanu seadusliku esindaja N. D. e-kirjad koos CDplaadiga (tõendid, lk 12-15, lk 65-68). 26.09.2021 kell 2:56 saatis N. D. e-kirja Riho Rannikmaale „Tere palun tühistada Arve 08/2021 Esitasin lapse lahkumisavalduse. Olen teadlik, et lõite H. 22.09.2021 trennis rusikaga pähe. N..“ E-kirja manuses on avaldus_H., mille on N. D. allkirjastanud kell 14.
14. Avalduse sisu on alljärgnev „Xxxx juhatusele Avaldus N. D. Soovin lõpetada oma tütre, H. P.’i lepingut spordiklubiga Xxxx. 26.09.2021“ Kell 14:46 on saadetud N. D.le e-kiri R. L. (L.) meiliaadressilt xxxx Riho Rannikmaa vastas 26.09.2021 kell 3:17 N. D. e-kirjale „Tere! Vabandan sügavalt tekkinud intsidendi pärast. Olen praegu Poolas. Soovin kohe saabudes (teisipäeval
15. septembril) teiega kohtuda, et olukorda selgitada. H. on väga tubli tüdruk ja mul on äärmiselt kahju kui ta treeningud katkestab. Lugupidamisega, Riho Rannikmaa“ 27.09.2021 kell 21:16 saatis N. D. e-kirja sumoliitu „Olen N. D. ja minu tütar H. P. käib Xxxx Xxxx trennis. Soovin teada anda, et Xxxx treener Riho Rannikmaa kasutas
16. septembril kella 18.30 paiku minu lapse kallal füüsilist vägivalda, lüües teda selja tagant rusikaga pähe, nii et pähe tuli suur muhk. Samas trennis kasutas Rannikmaa minu lapse sõnul vägivalda ka teise lapse kallal, näidates R. G.i peal kägistamisvõtet nii, et lapsel oli nägu hakanud peale kaelast haaramist värvi muutma. Intsidentide tunnistajaks olid lisaks juhtunus osalenutele teised trennis viibinud lapsed H. M., E. M., A. T. ja R. (viimase perekonnanimesid kahjuks ei tea). Esitasin koheselt oma lapse klubist lahkumise avalduse, aga teised ju käivad seal edasi. Soovin, et Eesti Sumoliit oleks juhtunust teadlik ja tahaksin teada, kas selline käitumine treeneri poolt on sobilik ja sumoliidu poolt aktsepteeritud? Lugupidamisega lapsevanem. N. D.“ Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatava Riho Rannikmaa süü temale esitatud süüdistuses leidis kohtulikul uurimisel tõendamist. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 22.09.2021 kella 17.30 ja 19.00 vahel toimus Xxxx Xxxx judo/sumo treeningsaalis (saali põrandal on sinine matt, mille keskel 2 kollase matiga ala, matid omakorda koosnevad ruutudest, mille suurus on 1mx1m) judotreening ja treeneriks oli süüdistatav Riho Rannikmaa. Vaidlust ei ole ka selles, et Riho Rannikmaal oli kannatanu 12 H. P.ga füüsiline kontakt, kuid vaidlus on peaasjalikult keskendunud sellele, kuidas see kontakt toimus. Riho Rannikmaa väitel müksas ta H. kuklale parema käe keskmise sõrme kõverdatud nukiga ehk nii nagu tema sõnul ukse peale koputatakse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu H. P. ütluste usaldusväärsuses, kuna tal ei ole mingit põhjust anda Riho Rannikmaad alusetult süüstavaid ütlusi. Ei ole kogutud ühtegi tõendit, millest nähtuks ja saaks järeldada, et kannatanu ja süüdistatava omavahelised suhted oleksid eelnevalt olnud halvad. H. P. ütlused on usaldusväärsed lisaks veel seetõttu, et neid ütlusi toetavad tunnistajate H. M.i, R. G.i, E. M.i ja A. Š.i ütlused, aga ka kirjalikud tõendid. H. P. ütluste usaldusväärsust ei kahanda kohtu hinnangul ka asjaolud, et ta tegi trenni lõpuni, et ta oma emale N. D.le koheselt sama päeva õhtul juhtunust ei rääkinud, sest tegemist on alaealise teismelisega, kellelt üldreeglina ei saa oodata samasugust ratsionaalset käitumist nagu täisealiselt inimeselt, et nad emaga järgmisel päeval, s.o 23.09.2021 arsti poole või EMO-sse, samuti politsei poole ei pöördunud ja et kriminaalmenetlus antud asjas alustati Postimehes 28.09.2021 ilmunud M. M. artikli põhjal. H. P. ütluste kohaselt ta tundis, kuidas keegi lõi talle eelnevalt sõnagi lausumata ootamatult nukkidega vastu kukalt, ta tundis neid teravaid nukke, näidates rusika nukkidele ja rusikas oleva käe lööki pähe, kuklasse ning kui ta selja taha vaatas, siis see oli Riho, kes lõi, olles püsti. H. M.i ütlustega on tõendatud, et nad istusid vastakuti, H. istus põrandal maas tema ees sinise mati peal ja tema istus seina ääres oleva pingi peal ning nad ajasid juttu. H. M.i ütluste kohaselt ta nägi, kuidas treener tõusis oma tooli pealt püsti, tuli H. selja taha ja lõi H. rusikaga kuklasse. Tunnistaja R. G.i ütlustega on tõendatud, et ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis mati ääre juures olevalt toolilt püsti ja hakkas H. poole liikuma, tehes vist kaks sammu ja lõi H. nukkidega vastu kaela (tunnistaja näitab parema käe rusikat ja vasakult kahte esimest rusikanukki). Tunnistaja E. M.i ütlustega on tõendatud, et tema treeningul ei osalenud, vaid istus pingi peal, olles telefonis. Ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis oma toolilt püsti ja mõtles, et äkki viimane läheb vetsu või kuhugi midagi ette valmistama ning vaatas uuesti telefoni, kui korraga kuulis väikest kolksatust, vaatas üles ja nägi, et H. hoidis oma peast kukla juurest kahe käega kinni. Tunnistaja A. Š.i kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et Riho Rannikmaa tõusis mati keskelt oma tooli pealt püsti, läks tüdrukute juurde ja lõi H. rusikaga kuklasse. Kohus möönab, et tunnistaja A. Š.i kohtuistungil antud ütlused, et Riho Rannikmaa lõi H. rusikaga kuklasse, on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega (õpetaja lõi vastu H. pead ühe nukiga, mis tähendab tema jaoks, et ühe sõrmenukiga), kuid A. Š. suutis kohtuistungil ütlusi andes eristada seda infot, mida ta ise nägi ja koges, sellest infost, mida talle sisendas Riho Rannikmaa 28.09.2021 toimunud treeningul, kus A. Š. huviringipäeviku kohaselt osales. Ka Riho Rannikmaa ise tunnistas seda, et ta on trennis käivate lastega 22.09.2021 toimunut arutanud kohe pärast seda, kui oli ilmunud 28.09.2021 Postimehes M. M. artikkel. Ta rääkis lastele seda, milline süüdistus on talle osaks langenud, lapsed nägid tema silmis pisaraid ja lapsed kõik ühest suust väitsid, et nad on tema poolt ja tema ei ole H. löönud. Arutelus osalesid need lapsed, kes olid 28.09.2021 kohal. Tunnistaja T. J.e ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, jättes need tõendikogumist välja, sest tema kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised ning neid vastuolusid ei suutnud ta kohtuistungil arusaadavalt ja veenvalt põhjendada. T. J.e kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ta ise ei näinud seda, mis H. P.ga 22.09.2021 trennis juhtus. Kohtuistungil kinnitas T. J. aga seda, et H. oli keset seda sinist-kollast matti ja järgmine ei saanud hüpata, kui ta seal istus, mistõttu treener pidi teda toksama vastu pead korra sõrmega, et treener korra tõusis ja toksas H. näpuga vastu pead korra (näitab tagant ülemisele osale peast). Lisaks on põhjust tema kohtuistungil antud ütlustes kahelda ka seetõttu, et mitte keegi teine ei ole rääkinud sellest, et neil oli tol päeval kohe pärast rivistust jaapani sõnade peale töö. Puutuvalt prokuröri taotlusesse kaaluda tunnistaja T. J.e vastutusele 13 võtmist valeütluste andmise eest, märgib kohus, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest T. J. on 14-aastaseks saanud alles 06.05.2023 ning ta ilmselgelt ei ole täiel määral aru saanud sellest, et kohtus tuleb rääkida tõtt ehk seda, mida ta ise on vahetult näinud ja kogenud, mitte seda, mida ta on kellegi käest kuulnud või kuskilt lugenud. Tunnistaja A. F.i kohtueelses menetluses antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, jättes need tõendikogumist välja, sest tema ütlused, et treener lõi ühele tüdrukule sõrmenipsuga piki pead on kantud sellest infost, mida talle sisendas Riho Rannikmaa 28.09.2021 toimunud treeningul, kus A. F. huviringipäeviku kohaselt osales. Tunnistaja L. U. kohtueelses menetluses antud ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta põhjusel, et L. U. on öelnud seda, et teda siis trennis ei olnud, kui Riho Rannikmaa H. lõi, aga kui tema ka trennis oli, siis isegi Riho näitas neile, kuidas ta lõi seda H., tehes nagu seda nipsu talle sinna kukla juurde, mitte päris alla, vaid sinna ülespoole natuke ja rääkis, et H. istus seljaga tatami poole. Tunnistaja R. G. kohtueelses menetluses antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, jättes need tõendikogumist välja, sest need on teiste tõenditega vastuolus ning vastuolu on juba kasvõi selles, et mitte keegi ei ole rääkinud sellest, et H. pidi tol päeval sillaharjutust tegema ja teistele ette näitama (kukerpalli tagurpidi). Samuti ei ole keegi rääkinud seda, et H. oleks pärast treeneri käest lüüa saamist (koksamist) pikali kukkunud, et treener oleks H. käest küsinud, et miks sa hakkasid nutma ja siis H. oleks vastanud, et sa lõid mind, et H. oleks öelnud, et ta ei tule enam trenni ja siis treener oleks öelnud, et no ära tule. Kannatanu H. P. ütlustega on tõendatud, et löök oli väga valus, selline terav valu käis peast läbi ja siis pea valutas. Nutma ta ei hakanud, kuid silma tulid pisarad sellepärast, et valus oli. Kui ta istus pingile, siis ta hoidis kätt kukla peal. Kui nad pidid pikali mingit harjutust tegema ja ta pani pea matile, siis tal oli peal valus, samuti siis, kui ta pidi pea allapoole kummardama. Trennis ta katsus oma kukalt, siis oli see natukene paistes, aga järgmisel päeval tuli sellest muhk ja valus oli see mingi 3-4 päeva, aga muhk oli umbes nädal aega. Katsudes oli ka pea valus ja kui ta magama läks, siis oli ka valus ja vahepeal pea valutas ka. Selle löögi ajal olid tal juuksed ühes patsis (nn hobusesabas) ja kui ta hakkas juukseid tõmbama, et patsi panna, siis oli valus ja järgmistel päevadel ei saanud ta patsi teha. Kui ta trennist koju jõudis, siis tal pea ikka natuke valutas ja ta ei saanud pikali olla. Kui ta magama läks ja pea padjale pani, siis oli valus ja ta ei saanud selja peal magada, vaid pidi külje peal magama. Alaealise kannatanu H. P. seadusliku esindaja N. D. ütlustega on tõendatud, et tütar rääkis talle hiljem, päeva ta täpselt ei mäletanud, et tal pea valutas (3-4 päeva) ja juukseid ei saa patsi panna, kuna valus oli. Muhk oli tal päris tükk aega. H. mainis, et kui ta pea padjale paneb, et siis on valus, et ta ei saa otse pikali selja peal olla. Väike muhuke oli, kui tema vaatas ja katsus. Ta ei mäletanud enam, millal ta seda tegi. N. D. väitel ei olnud vigastus selline, et oleks vaja olnud minna arstile või EMO-sse, samuti ei mõelnud ta selle peale, et pöörduda politseisse. Tema tütar on selline, kes talub valu ja kui tütrel pisarad silmist välja tulevad, siis on tal ikka väga valus. Tunnistaja H. M.i ütlustega on tõendatud, et H. ehmatas alguses saadud löögist ära ja siis hoidis peast kahe käega kinni. Käed olid H. kuklal ja ta ütles ainult aia. H. M.i arvates oli H. valus, sest viimane on üsna tugeva valulävega. Küsimuse peale, et kas oli õrn patsutus või tugev löök, vastas H. M., et pigem tugevam löök, sest ta teab H. nii kaua, et viimane ei teeks niisama mingit draamat, kui tal ei oleks valus olnud. Pärast lüüa saamist istus H. pingi peale ja 14 oleks peaaegu nutma hakanud, sest tal olid pisarad silmas ja see näitab, et tal pidi ikka valus olema. Pärast trenni koduteel ütles H., et tal on valus. Paar päeva hiljem koolis H. rääkis temale ja tema väiksele õele (E. M.), et kas nad tahavad vaadata, et tal on muhk ja siis ta näitas neile seda muhku. Tema seda muhku ei katsunud, aga tema väike õde katsus. Tunnistaja E. M.i ütlustega on tõendatud, et H. ütles peale trenni õues, et tal on pea hästi valus, et tal pea valutab ja siis H. alguses ise katsus ka, et on muhk ja siis H. ütles talle, et katsu ka, siis väike kühmuke oli seal, aga järgmine päev oli ikka tal muhk. See muhk oli kukla peal. Tunnistaja R. G.i ütlustega on tõendatud, et pärast lüüa saamist hakkas H. nutma, sest pisarad hakkasid tulema. H. ütles talle õues, et tal oli väga valus. Tema arvates H. oli valus, sest ta nägi, kuidas Riho Rannikmaa lõi ja talle tundus, et lõi tugevasti. Tema ei ole H. kunagi enne nutmas näinud. Tunnistaja A. Š.i kohtuistungil ütlustega on tõendatud, et talle tundus, et löök oli tugev, sest H. tulid pärast lööki pisarad silma. H. ei ole muidu selline tüdruk, kes lihtsalt nutma hakkab. Kohus möönab, et tunnistaja A. Š.i kohtuistungil antud ütlused, et talle tundus, et löök oli tugev, on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, et talle tundus, et treener lõi õrnalt, kuid A. Š. suutis kohtuistungil ütlusi andes eristada seda infot, mida ta ise nägi ja koges, sellest infost, mida talle sisendas Riho Rannikmaa 28.09.2021 toimunud treeningul, kus A. Š. huviringipäeviku kohaselt osales, sest lisaks sellele meenus A. Š.ile kohtuistungil, et pärast seda, kui nad treeningsaalist lahkusid, hoidis H. oma peast kinni. Kohtulikul uurimisel ei leidnud seega tõendamist Riho Rannikmaa ütlused, et ta müksas kannatanu H. P. kuklale parema käe keskmise sõrme kõverdatud nukiga ehk nii nagu tema sõnul ukse peale koputatakse, et tema selline tegevus ei saanud valu põhjustada ning ta ka ei soovinud valu põhjustada ja tema ei märganud H. ühtegi pisarat (kaitsja arvates on nimetatud tegu käsitletav bagatellründena, mis tekitab vaid ebamugavustunnet), vaid tõendamist leidis see, et Riho Rannikmaa lõi 22.09.2021 kella 17.30 ja 19.00 vahel Xxxx asuva Xxxx treeningsaalis judotreeningu ajal alaealist H. P. tahtlikult rusikaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi, sest löögi tagajärjel lõi H. P.l pähe järsk valu ja silma tulid pisarad, hiljem valutas tal pea ja löögi kohale kuklasse tekkis valus muhk. Mis puutub kaitsja väitesse, et muhku ei ole tuvastatud, siis kohus sellega ei nõustu, kuna selle kohta on olemas kannatanu, kannatanu seadusliku esindaja ning tunnistajate H. M.i ja E. M.i ütlused. Antud juhul ei ole oluline see, kas nende ütlused on omavahel kooskõlas selles osas, millal keegi neist muhku nägi ja katsus.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Eelkõige kaitseb antud koosseis kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena ette tervisekahjustuse, teine aga valu ning üks isikuvastane rünne võib tagajärjena põhjustada nii tervisekahjustuse kui ka valu. Riho Rannikmaa poolt toime pandud tegu täidab

§ 121

lg 1 objektiivse koosseisu, sest löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse, kuklasse valusa muhu, mis näitab, et löök kahjustas nahaaluseid kudesid ning seda saab lugeda vigastuseks. Väärib märkimist, et löök rusikaga vastu pead võib tekitada väga raskeid tagajärgi, eriti kui kannatanuks on laps, kes kuriteo toime panemise ajal oli 12-aastane laps (sündinud xxxx). 15

§ 121

lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 16

lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani Riho Rannikmaa teo toime kaudse tahtlusega (Riho Rannikmaa pidi löömiseks tooli pealt püsti tõusma ja tegema mõne sammu ning kummarduma, sest H. istus maas sinise mati peal ja oli temast madalamal, pärast löömist Riho Rannikmaa ütles H. P.le, et „ära vaata mind niimoodi, ma tean, et see oli valus“, H. M.i väitel ütles treener H. midagi sellist, et ta sai aru, et ta sai haiget, aga ta peab kuulama), kuna ta pidas võimalikuks, et löök rusikaga pähe põhjustab valu ja selle tulemusena võib laps vigastada saada. Ühelgi treeneril ei ole õigust last füüsiliselt karistada trennis kehtivate reeglite rikkumise eest. Süüdistatava Riho Rannikmaa sõnul on üks kindel reegel judotrennis see ja ta on korduvalt treeningul seda öelnud, et ei tohi kunagi olla seljaga sinna poole, kus varitseb oht. Põhiliselt peetakse silmas seda, kui toimub maadlustreening, kuid see reegel peaks kohalduma ka hoota kaugushüppe puhul, sest siin on samuti oht ning tema vastutab selle eest, et lapsed ei saaks treeningul viga. Kannatanu ega tunnistajate ütlustega ei ole tuvastatud, et enne löömist oleks Riho Rannikmaa H. P.le midagi öelnud. Tunnistaja A. Š. ei ole ütlusi andes selles kindel olnud, vaid on arvanud, et Riho tookord vist isegi enne keelas, kui ta läks, aga H. ei kuulanud ja ilmselt Rihol viskas kopa ette. Riho Rannikmaa möönis ka ise seda, et üldiselt peaks ta suusõnaliselt sellisele ohtlikule olukorrale tähelepanu juhtima. Samas on Riho Rannikmaa tunnistanud seda, et ta ei pidanud võimalikuks seda, et A. F. hüppab ilma tema märguandeta sõna otseses mõttes H. P.le otsa ehk siis tegelikkuses ohtlikku olukorda ei olnud, sest luba ta A. F.ile hüppamiseks ei andnud. Riho Rannikmaa tunnistas, et loomulikult oleks ta võinud lahendada asja muud moodi, aga antud juhul ta nägi, et see oli kõige õigem lahendus. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et süüdistatava Riho Rannikmaa käitumises esinevad

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme isikuvastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Riho Rannikmaa karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei leidnud, tema karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58

p 13 kohaselt isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Alaealise juuresolekul tähendab seda, et kuritegu on toime pandud alaealise nähes. Käesoleval juhul on tõendatud see, et kuritegu pandi toime Xxxxs 22.09.2021 toimunud judotreeningul osalenud alaealiste nähes. Kohus peab nimetatud asjaolu karistuse raskust mõjutavaks, sest treener 16 peaks olema autoriteet, kelle poole vaadatakse alt üles ja keda austatakse, kes oma käitumisega nii sõnades kui ka tegudes annab alaealistele edasi õigeid väärtusi ja turvatunde, on neile igati eeskujuks.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt (tõendid, lk 23) ei ole süüdistatavat Riho Rannikmaad karistusregistrisse kantud. Hinnates süüdistatava süü suurust kehalise väärkohtlemise toimepanemisel ei ole tähtis mitte see, kas ta täitis ühe või mõlemad

§ 121

koosseisu alternatiivid, vaid kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2016 otsus asjas nr 3-1-1-44-16 p 20). Arvestades kõike eeltoodut ja seda, et Riho Rannikmaa süü ei ole suur, peab kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama §-i lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, mis sama §-i lg 3 kohaselt arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohus leiab, et Riho Rannikmaad tuleb karistada rahalise karistusega selle alammäärast (kolmkümmend päevamäära) suuremas määras, s.o 100 päevamäära, arvestades tema keskmise päevasissetuleku suuruseks 29,40 eurot (tõendid, lk 19), summas 2940 eurot. Arvestades rahalise karistuse suurust, võimaldab kohus Riho Rannikmaal seda

§ 66

lg 1 ja 3 alusel tasuda ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 245 eurot.

§ 49

sätestab, et kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks. Tegevusala tähendab isiku tegutsemist mingil kutse- või tööalal. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et see ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Riho Rannikmaa näol on tegemist isikuga, keda ei ole karistusregistrisse kantud. Kohus on erinevalt prokurörist seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine (prokurör taotles 3 aastaks pedagoogina ja treenerina töötamise keeldu) ei ole põhjendatud, sest käesoleval juhul ei ole alust rääkida olukorrast, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ning et süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Puudub alus tulevikku suunatud karistusõiguslikuks prognoosiks, et süüdlase käitumine võib olla jätkuvalt ohtlik, et vaatamata kriminaalkorras karistada saamisele jätkab Riho Rannikmaa analoogset käitumist. Kohtu hinnangul on lisaks põhikaristuse eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 17 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Riho Rannikmaal tasuda sundraha summas 1087,50 eurot ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb esimesel kuul tasuda 97,50 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 90 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Arvestades seda, et kohus tunnistas Riho Rannikmaa süüdi temale esitatud süüdistuses, tuleb jätta OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm makstud tasud seoses valitud kaitsjate poolt õigusteenuse osutamisega Riho Rannikmaa enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 01.11.2023. a otsus tühistada osaliselt, s.o - Riho Rannikmaa süüditunnistamises

§ 121lg 1 järgi H.

P. tervise kahjustamises; - karistuse kandmise viisi osas; - menetluskulude osas. 2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus 100 päevamäära tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Riho Rannikmaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema ringkonnakohtu otsuse kuulutamisest.

1. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Riho Rannikmaa kasuks maakohtu menetluses tekkinud õigusabi kulude katteks 5100 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas jäävad tekkinud õigusabikulud süüdistatav Riho Rannikmaa enda kanda.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, sh Riho Rannikmaa süüditunnistamises

§ 121lg 1 järgi H.

P.le valu tekitamises.

1. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Riho Rannikmaa kasuks ringkonnakohtus tekkinud õigusabikulude katteks 3077 eurot (sh käibemaks). Riigikohtu 28.11.2024 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Riho Rannikmaa kaitsja vandeadvokaat Kristjan Tuule kassatsioon menetlusse võtmata. 01.11.2023 kohtuotsus 1-22-7349 jõustus osaliselt 28.11.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent