3-24-2790/10

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2790 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – X Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON
2. Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3. Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, põhjendused taotlejale vene keelde. edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. ning Tallinna ASJAOLUD
4. Harju Maakohtule saabus 17.07.2024 X (edaspidi taotleja) venekeelne taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse tõlge saabus Harju Maakohtule 10.09.
5. Harju Maakohus keeldus 12.09.2024 määrusega taotlust menetlusse võtmast ja edastas selle taotluse lahendamiseks pädevale kohtule. Tallinna Halduskohtusse saabus taotlus 08.10.
7. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi, et edastada kohtusse avaldus Vangla administratsiooni peale, samuti kohtueelse vastulause ja kõikide protseduuride läbimiseks. Taotleja sõnul on talle Tallinna Vanglas oldud aja jooksul keeldutud meditsiinilise ja sotsiaalse abi osutamisest. Kehalise ja vaimse tervise halvenemisega seotud korduvad pöördumised on seni jäänud vastuseta.
8. Kohus jättis taotluse 09.10.2024 määrusega käiguta, kuna kohtule ei olnud arusaadav, millise probleemi lahendamiseks taotleja riigi õigusabi soovib ning kas riigi õigusabi on vajalik tema esindamiseks kohtumenetluses või haldusmenetluses.
9. Taotleja vastas küll halduskohtu 09.10.2024 kohtumäärusele 24.10.2024, ent tegemist ei olnud sisulise vastusega, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas ja mille tarbeks taotlejal riigi õigusabi vaja on. Samuti möönis taotleja, et halduskohtu 09.10.2024 määruse resolutsiooni punktides c ja d toodud puudusi ta ei kõrvalda. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 55 lg 2 sätestab kohtule tegevusjuhise olukorraks, kui isik on kohtule esitanud puudustega taotluse, mille puudusi ta kohtu tähelepanu juhtimisel ei kõrvalda. Seadus ütleb, et sellises olukorras jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
11. Riigi õigusabi andmise eelduseks on taotlejal kaitstava õiguse olemasolu. Seda kinnitab ka riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 punkt 2, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
12. Kohus selgitas taotlejale 09.10.2024 määruses riigi õigusabi taotluses esinevaid puudusi, kuid taotleja ei kõrvaldanud neid. Muu hulgas selgitas kohus taotlejale, et riigi õigusabi taotlemisel tuleb taotlejal kirjeldada probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb ja selgitada, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (RÕS § 12 lg 1 punktid 2 ja 5 ning halduskohtu määruse põhjendava osa punkt 5). Ehkki taotleja vastas halduskohtu 09.10.2024 määrusele 24.10.2024, siis ei ole kohtule jätkuvalt arusaadav, millise mure lahendamiseks taotleja riigi õigusabi soovib. Kohtul ei ole võimalik määrata riigi õigusabi üldiselt kõigi võimalike murekohtade lahendamiseks. Kuna kohus saab riigi õigusabi määrata konkreetse probleemi lahendamiseks, siis ei saa kohus asuda taotleja eest oletama, milles võimalik probleem seisneb ning kas riigi õigusabi on vaja kohtumenetluses või haldusmenetluses osalemiseks. Konkreetse probleemi määratlemine on vajalik ka selleks, et kohus saaks kontrollida, kas riigi õigusabi andmine on põhjendatud
14. Kohus tõlkis taotlejale 09.10.2024 määruse omal algatusel vene keelde, et võimaliku keelebarjääri tõttu ei jääks taotlejal puudused kõrvaldamata, kuid vaatamata sellele taotleja kohtumääruses toodud puudusi ei kõrvaldanud. Seejuures nähtub taotlusest, et taotlejal on olemas mingid tõendid, kuid ka neid ta halduskohtule ei esitanud, ehkki kohus märkis määruses, et taotlejal tuleks selgitada millist vangla tegevust (nt vastust, otsust, käskkirja, tegevust) ta vaidlustada soovib; ning võimalusel esitada vaidlustatavad Tallinna Vangla otsused või vastused.
15. Kuna taotleja jättis riigi õigusabi taotluses esinevad puudused kõrvaldamata, jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kohtul ei ole võimalik hinnata õigusabi andmise eelduste täidetust, sh seda, milline võiks olla taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ja milliste õiguste kaitseks ta üldse õigusabi soovib.
16. Riigi õigusabi määramine ei ole võimalik abstraktselt kirjeldatud üldiste probleemide välja selgitamiseks või vangla tegevusele üldiste hinnangute andmiseks.
17. Alternatiivselt võiks kohus jätta ka taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata, kuna taotlusest ei nähtu vajadus riigi õigusabi järele. Vanglateenistuse haldusaktide ja toimingute või vangistustingimuste (sh meditsiiniteenuse osutamine) halduskohtus vaidlustamiseks ei ole kinnipeetaval üldjuhul professionaalset õigusabi vaja, vaid ta saab 1 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2013 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-12-13, punkt
18. 2 kohtu poole pöörduda ja kohtumenetluses osaleda iseseisvalt. Sama kehtib ka vaidemenetluse läbimisele või vanglale taotluste esitamisel. Üldjuhul on tegemist vaidluste või küsimustega, mis ei eelda õigusalast eriharidust. Halduskohtule esitatavas kaebuses või vanglale esitatavad taotlustes või vaietes ei ole vaja esitada õiguslikke põhjendusi, vaid piisab üksnes sellest kui selgelt ära näidata, mida (millist tulemust) kaebaja soovib ning millised on need faktilised asjaolud, millel ta tugineb. Kinnipeetava avaldustele ei esitata selliseid vorminõudeid, mida keskmine vanglas kinni peetav inimene iseseisvalt täita ei suudaks. Vangla tegevuse vaidlustamise soovi korral saab niisiis eeldada, et kinnipeetav on võimeline oma õigusi ise kaitsma. (allkirjastatud digitaalselt) 3