1-24-1325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2024, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1325 (23261050117) Kohtunik Annemarie Gerassimov Va

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav Pavel Loskutov isikukood 36907066525; elukoht xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx; xxxharidus; tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipeetud 05.04.2023-07.04.2023. Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene Kohtuistungi toimumise aeg 7. mai 2024 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Pavel Loskutov süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kuus

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 5.

aprillist kuni 7. aprillini 2023, s.o kolm päeva, karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Pavel Loskutov ei pane ühe

) § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise. 3. Prokurör leidis, et P. Loskutovile esitatud süüdistus

§ 121lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

Prokurör taotles P. Loskutovi süüdi tunnistamist ja tema karistamist kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmata 7 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jätta

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui P.

Loskutov ei pane ühe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 toodud kontrollnõudeid- ja kohustusi. P. Loskutov on

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema „Viha ja agressiivsuse asendamise“ programmis.

1. P. Loskutov avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta ei tunnista ennast kuriteo toime panemises süüdi.
2. Kaitsja leidis, et P. Loskutovi tegevus ei ole õigusvastane, sest ta tõrjus vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. P. Loskutov tegutses

§ 28lg 1 tähenduses hädakaitses ja tuleb sellest tulenevalt õigeks mõista.

Samuti taotles kaitsja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 alusel mittevaralise kahju hüvitamist, sest P. Loskutovilt võeti seadusliku aluseta vabadus ja tema suhtes kasutati õigusvastaselt käeraudu. 2 1-24-1325 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. P. Loskutovi süüdistatakse

§ 121lg 1 järgi lühidalt selles, et ta lõi korduvalt VA.N.-i rusikatega peapiirkonda. Asjas on tõenditena süüdistatava (Ko

To, tl-d 99 pöördel – 103), kannatanu VA.N.-i (KoTo, tl-d 90-93), I.N. (KoTo, tl-d 93-96) ja VA.N. (KoTo, tl-d 96-99) ütlused. Muude tõenditena võttis kohus vastu

1. aprilli
2. a fototabeli, kust nähtuvad VA.N.-i vigastused (KoTo, tl-d 13-20), Valga haigla
3. aprilli
4. a epikriisi koos fotodega, mis tõendab VA.N.-il tekkinud vigastusi (KoTo, tl-d 21-29), videosalvestise ühes vaatlusprotokolliga (KoTo, tl-d 32-54), millelt nähtub sündmuse käik ja mis on filmitud VA.N. poolt mobiiltelefoniga ning P. Loskutovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (KoTo, tl-d 55-57).
5. P. Loskutov ei eita VA.N.-i löömist. Ta selgitas istungil, et soovis kannatanuga üksnes varasema tüli pinnalt tekkinud konflikti n-ö klaarida. Tal ei olnud plaanis kannatanut füüsiliselt rünnata. Aga kuna kannatanu tegi tema suunas „samme“ ja tegemist on endise poksijaga, siis ta arvas, et kannatanu ründab teda ja seetõttu lõigi kannatanut. Kaitsja arvates nähtub videosalvestiselt üheselt, kuidas hoopis kannatanu, tema abikaasa ja lapselaps käituvad P. Loskutovi suhtes agressiivselt. Seejärel liikus kannatanu ähvardaval sammul P. Loskutovi suunas, millest viimane tajus reaalselt ohtu enda tervisele. P. Loskutovi eesmärgiks oli üksnes kannatanu „aktiivne tegevus maha suruda“.
6. Süüdistatava ja kaitsja versioon ei ole aga kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtu hinnangul on süüdistus kogutud tõenditega kinnitust leidnud. Vaidlust ei ole selles, et P. Loskutov lõi kannatanut ja põhjustas seeläbi talle valu ning tervisekahjustusi.
7. Kannatanu VA.N.-i sõnul läks ta sel hommikul koos oma abikaasaga nende lapselapsele järgi, et ta kooli viia. Maja juurde jõudes nägi ta eemalt nende suunas liikumas P. Loskutovi, kes teda autost välja kutsus. Ta lasi signaali, et lapselapsele oma kohalolekust teada anda ja tuligi autost välja. Seejärel hakkas P. Loskutov koheselt tema poega igasuguste sõnadega mustama. Kannatanu ei tea, miks P. Loskutov sel hommikul tema poja maja juurde tuli. Kannatanu sõnul oli ta rahulik ja ei kõrgendanud häält. Küll aga muretses ta oma abikaasa ja lapselapse pärast. Seetõttu tegigi ta need kaks palju kõneainet pakkunud sammu oma naise suunas, kuid tema eesmärgiks oli üksnes oma abikaasa autosse suunata, mitte P. Loskutovi rünnata. Seejärel hakkas P. Loskutov teda rusikatega peapiirkonda peksma, kuniks tema abikaasa põlvili laskus, anudes P. Loskutovi, et viimane peksmise lõpetaks. P. Loskutov lõpetaski kannatanu abikaasa palvel peksmise ja lahkus. Seejärel tuli sündmuskohale politsei ühes kiirabiga ja kannatanu viidi erakorralise meditsiini osakonda.
8. VA.N.-i ütluseid tekkinud vigastuste kohta tõendavad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri eriasjade uurija M. Saaveri poolt
9. aprillil 2023 tehtud fotod ja Valga haigla epikriis.
10. Kannatanu ütlustega on kooskõlas I.N. ütlused. Tema sõnul, jõudes sel hommikul lapselapse maja juurde, nägid nad neile lähenevat P. Loskutovi. I.N. sõnul oli süüdistatav kuri ja ta polnud süüdistatavat kunagi sellisena näinud. Lähemale jõudes hakkas süüdistatav nende poega ebatsensuursete sõnadega solvama ning muutus üha agressiivsemaks. VA.N. oli terve selle aja rahulik, ei karjunud ega vehkinud kätega. VA.N. tahtis teda terve selle aja autosse suunata ja sellepärast tegigi need paar sammu tema suunas, kuniks P. Loskutov tema abikaasat lõi ja seejärel tema peksmist jätkas. Ta lõpetas alles siis, kui I.N. põlvili laskus, sest kannatanu ninast tuli verd, nägu oli punane ja ta kartis oma abikaasa tervise pärast.
11. VA.N.-i lapselapse VA.N. sõnul tuli P. Loskutov nende maja juurde ja hakkas mustama tema isa ja süüdistas vanaisa „halva poja kasvatamises“. Mingil hetkel hakkas VA.N. toimuvat telefoniga filmima, sest ta tajus, et võib n-ö kakluseks minna ja selle võib algatada P. Loskutov. Vanaisa tegi küll paar sammu P. Loskutovi sunnas, kuid ta oli väga rahulik ja ei karjunud. Ühel hetkel lõigi P. Loskutov tema vanaisa. Vähemalt kolm-neli lööki tabasid tema vanaisa näopiirkonda. Ta kartis vanaisa tervise pärast, sest tal oli äsja infarkt olnud. VA.N. tunnistas, et 3 1-24-1325 hakkas karjuma. Ta saab aru, et see oli võib-olla vale, aga ta üksnes soovis, et P. Loskutov nende maja juurest lahkuks. Mingil hetkel lõpetas ta telefoniga filmimise ja helistas häirekeskusesse.
12. Kirjeldatud tõendid kogumis tõendavad üheselt, et P. Loskutov on toime pannud

§ 121

lg-s 1 nimetatud teo ehk teise isiku kehalise väärkohtlemise, millega on põhjustatud valu ja tervisekahjustus.

1. Kaitsja ja süüdistatav ei eita, et viimane lõi kannatanut, kuid nende hinnangul oli P. Loskutov hädakaitseseisundis ehk tema tegevus ei olnud õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.
2. Hädakaitse üheks eelduseks on

§ 28

lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. (vt RKKKo nr 3-1-1-111-04, p-d 11, 12 ja 17.) Hädakaitseseisund on olemas juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks, mida hinnatakse ex ante objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi. Kui selline objektiivne kõrvalseisja leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. (vt RKKKo nr 1-19-8038/67, p 26.)

1. Kuigi kannatanu tegi süüdistatava suunas mingil hetkel keset sõnavahetust tõepoolest paar sammu, ei olnud seda võimalik tõlgendada, kui võimalikku eesootavat rünnet, mida P. Loskutov tõrjuma oleks pidanud. Videosalvestiselt on näha, kuidas süüdistatav, kannatanu ja viimase abikaasa liiguvad majaesisel tänaval ringi ja ei seisa n-ö paigal. Videost nähtub, et üksteisele läheneti ja eemalduti korduvalt. Samuti ei sekkunud kannatanu kuidagi n-ö P. Loskutovi privaatsfääri ega rikkunud tema kehalist puutumatust. Teisisõnu ei saanud kannatanu poolt astutud paar sammu süüdistatava suunas olla sedavõrd ootamatud ja intensiivsed, et ta tajus neist ohtu oma õigushüvedele.
2. Nii ütlustest kui ka videolt nähtub, et agressiivselt oli meelestatud hoopiski P. Loskutov ja mitte kannatanu ning nendega koos tänaval viibinud kannatanu abikaasa, nagu väidab kaitsja. Lühikesest videolõigust ilmneb selgelt, et häält tõstab, solvavaid väljendeid kasutab ja kätega vehib süüdistatav. Kannatanu oli väga rahulik, ei tõstnud kordagi häält ega vehkinud kätega. Samuti polnud tal käes ühtki eset, mida oleks saanud kasutada ründeks süüdistatava vastu. Mitmel korral püüab kannatanu konfliktist eemalduda rahustades nii abikaasat kui ka lapselast. Ka istungil ütluseid andes oli kannatanu väga tasakaalukas ja rahulik, mis kinnitab tema abikaasa I.N. ja lapselapse VA.N. ütluseid kannatanu rahulikust loomust.
3. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et VA.N. ja tema abikaasa olid sündmuse ajal 63-aastased. Kannatanul oli sündmusele eelnevalt olnud infarkt ehk tema tervislik seisund oli kehva (mida I.N. salvestiselt nähtuvalt P. Loskutovile ka korduvalt ütles). Nende lapselaps oli tol hetkel aga 18-aastane tütarlaps. P. Loskutov oli aga 53-aastane, pigem heas vormis meesterahvas. Objektiivselt olukorda hinnates ei ole võimalik väita, et kannatanu koos oma lähedastega kujutas P. Loskutovile tõsiseltvõetavat ohtu. Vastupidi – VA.N. sõnul kartis ta, et P. Loskutov ründab hoopis tema vanaisa ehk kannatanut. P. Loskutov ei saanud ohtu enda õigushüvedele tuletada sellestki, et kannatanu abikaasa ja lapselaps kõrgendatud hääletoonil palusid P. Loskutovil nende maja eest lahkuda. Seda tegid nad üksnes selleks, et P. Loskutov tuli ju nende kodu juurde VA.N.-i poega ja VA.N. isa mustama.
4. Seega ei ole kaitseversioon sellest, et P. Loskutov viibis hädakaitseseisundis, kinnitust leidnud. Kannatanupoolset paari sammu P. Loskutovi suunas ei olnud võimalik tajuda, kui rünnakut või agressiooni, mis oleks süüdistatava hädakaitseseisundisse asetanud.
5. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud seega puuduvad. Nagu kohus tuvastas, P. Loskutov ei viibinud

§ 28

lg 1 tähenduses hädakaitseseisundis, sest objektiivselt hinnates oht tema elule ja tervisele puudus. 4 1-24-1325 21. Samuti puuduvad mistahes kaalukad argumendid, mille toel saaks tõsiseltvõetavalt eitada P. Loskutovi tahtlust panna toime

§ 121lg-s 1 kirjeldatud kuritegu.

Arvestades, et P. Loskutov lõi kannatanut mitte ühel korral, vaid korduvalt rusikatega peapiirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanul lausa ninast verd jooksma, pani P. Loskutov kohtu hinnangul teo toime otsese tahtlusega. Ta teadis ja möönis, et peksab rusikatega mitmeid kordi teist inimest peapiirkonda. Tegevuse katkestas ta alles siis, kui kannatanu abikaasa põlvili laskudes anus, et ta peksmise lõpetaks.

§ 121lg 1 koosseis on seega tervikuna täidetud.

22.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üks aasta vangistust.

23.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 24. Prokuratuur taotleb P. Loskutovi karistamist kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluv vangistus jätta

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui P.

Loskutov ei pane ühe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 toodud kontrollnõudeid- ja kohustusi. P. Loskutov on

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema „Viha ja agressiivsuse asendamise“ programmis.

1. Kohtu hinnangul ei vasta prokuröri taotletud karistus P. Loskutovi süü suurusele.
2. Nimelt on P. Loskutovi süü keskmine. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
3. P. Loskutov lõi korduvalt kannatanut rusikatega peapiirkonda ja lõpetas alles siis, kui kannatanu abikaasa põlvili peksmise lõpetamist anus. Löökide tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja tal tekkis näopiirkonda mitmeid turseid. Asja kohtuliku arutamise käigus pöörati palju tähelepanu süüdistatava ja kannatanu perekonna vahelisele konfliktile. Ka kaitsja rõhutas kaitsekõnes, et P. Loskutovi jaoks on tähtis „tõde“, millest tulenevalt ta läkski sel hommikul kannatanu poja maja juurde n-ö oma õigust nõudma. Kohus juhib tähelepanu, et praeguses asjas kannatanuks olev VA.N. ei ole isegi mitte selle konflikti osapooleks. P. Loskutov on n-ö tülis hoopis kannatanu poja ja viimase abikaasaga. Teisisõnu läks P. Loskutov sel päeval „õigust nõudma“ asjasse mitte puutuvatelt isikutelt ehk kahelt pensionärilt ja nende teismeliselt lapselapselt, mis päädis lõpuks sellega, et P. Loskutov lõi mitmel korral kannatanut rusikaga peapiirkonda. Kohus küsis P. Loskutovilt, miks peaks kannatanu oma poja tegude eest vastutuse võtma, kuid viimane sellele üheselt vastata ei osanudki. Kohtu hinnangul ei ole sellisel viisil probleemide lahendamine aktsepteeritav. Samuti ei ole normaalne enda pahameele väljaelamine läbi vägivalla asjasse mitte puutuvate isikute suhtes.
4. Seda arvesse võttes leiab kohus, et P. Loskutovi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. See oleks võimalik, kui P. Loskutovi süü oleks võrdlemisi väike. Praegusel juhul tuvastas kohus, et tema süü on aga keskmine. Seega tuleb P. Loskutovile mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras, milleks on kuus kuud. Sellest tuleb

§ 68lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud päevad – 5.

aprillist kuni 7. aprillini 2023 – ja kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb P. Loskutovile mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 alusel tuleb mõistetud 5 kuud ja 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Loskutov ei pane üheaastasel katseajal toime uut kuritegu. Kuna P. Loskutovi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei pea kohus vajalikuks tema tingimisi vabastamist

§ 74alusel ühes käitumiskontrollile allutamisega.

Kohtu hinnangul piisab eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks praegusel juhul ilma kontrollnõueteta üheaastasest katseajast. TAOTLUS SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISEKS 5 1-24-1325

1. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada P. Loskutovile mittevaraline kahju, sest viimane oli kahtlustatavana kinni peetud ja tema suhtes kasutati käeraudu.
2. Kohus jätab taotluse hüvitada kahtlustatavana kinni peetud aja eest mittevaraline kahju rahuldamata, sest selleks puudub alus.
3. SKHS § 5 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega.
4. Praegusel juhul ei ole P. Loskutov õigeksmõistetu. Kohus tuvastas, et P. Loskutov on

§ 121lg 1 järgi süüdi.

Samuti ei ole võimalik temale mittevaralist kahju hüvitada ka SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel, s.o mittevaralist kahju on võimalik isikule hüvitada sõltumata asja lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja isikult on seeläbi võetud vabadus. Midagi sellist asjas ei nähtu. P. Loskutovilt ei võetud ebaseaduslikult vabadust. Ta peeti kahtlustatavana kinni ja allutati menetlustoimingule.

1. Küll aga nõustub kohus kaitsjaga selles, et P. Loskutovi suhtes ei olnud käeraudade kasutamine vajalik. Nimelt kasutati tema suhtes kahtlustatavana kinnipidamisel
2. aprillil 2023 kella 19.29-st kuni 21.19-ni käeraudu (KoTo, tl 30).
3. Käeraudade kasutamist reguleerib korrakaitseseaduse (KorS) § 79 lg 1, mille kohaselt võib käeraudu kasutada ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni samas lõikes sätestatud ohtudest, s.o isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet, põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ta võib ennast vigastada või enese tappa. Puuduvad viited sellest, et realiseerunud oleks mistahes eelmärgitud ohtudest. P. Loskutov peeti kinni ca 10 h pärast juhtunut oma elukohast (süüdistuse aluseks olev tegu toime pandud kell 09.15; kahtlustatav peeti kinni kell 19.30). P. Loskutovi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ehk polnud alust arvata, et ta võiks kinnipidamisel vastupanu osutada või põgeneda. Käeraudade kasutamiseks puudus igasugune vajadus. P. Loskutov läks politseiametnikega rahumeelselt kaasa. Käeraudade kasutamine oli seega õigusvastane, inimväärikust alandav ja riivas P. Loskutovi liikumisvabadust (vt ka mutatis mutandis RKKKm nr 1-22-5272, p-d 41-44).
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
5. Käsilolevas asjas nõutakse käeraudade õigusvastase kasutamise eest õiglase hüvitise määramist. Inimväärikust alandavast kohtlemisest tingitud mittevaralise kahju peab hüvitama mõistliku rahasumma maksmisega. P. Loskutovi suhtes kasutati käeraudu 1 tunni ja 50 minuti jooksul. Eeltoodut arvestades loeb kohus mõistlikuks hüvitiseks 400 eurot. SKHS § 11 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb kahju hüvitamise taotlus selles ulatuses rahuldada. MENETLUSKULUD
6. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on praeguses asjas menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsja K. 6 1-24-1325 Hänilene poolt osutatud õigusabi kulu summas 1593,01 eurot. Kohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulu P. Loskutovilt välja mõista.
7. Arvestades eeltoodut ja tuginedes KrMS § 180 lg-le 1 ja 3, leiab kohus, et põhjendatud on võimaldada P. Loskutovil tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul ositi. ASITÕENDID
8. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
9. Kohus leiab, et asitõendina käsitletud kriminaaltoimikus asuv 1 CD-plaat videosalvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS §-dest 233, 238, 306, 311, 312, 313 ja
10. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov Kohtunik /Kohtuotsus jõustus osaliselt 21.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu lahendiga/ 7