← Eesti

2-22-16777/21

Obsah (6)§ 619§ 195§ 630§ 6§ 35§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Kaie Almere

§ 619). Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (Ts

MS § 630 lg 1). Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine,

§ 195lg 3).

Nii käsundiandja kui käsundisaaja võivad tähtajatu käsunduslepingu igal ajal ja ilma põhjuseta üles öelda

  1. Kui ühel poolel ei ole enam huvi jätkata lepingut, võib ta üldjuhul selle lepingulise suhte lõpetada. Privaatautonoomia hõlmab ka ühe lepingupoole huvi astuda olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (PS § 19 lg 1, RKTKo 3-2-1-79-13, p 28).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus ülesütlemise formaalsete eelduste üle. Vaidlus on selle üle, kas kostjal oli õigus liikmeleping 24.10.2022 korraliselt üles öelda. Hageja on seisukohal, et lepingut ei saa üles öelda põhjust esitamata.
  3. Käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu üles öelda üksnes tingimusel, et 1 Kommentaar § 630 p 3.
  4. 3

(5)käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju (

§ 630). Kostja on lepingu ülesütlemisest teatanud hagejale 1 kuu ette.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjal puudub kohustus sisustada täiendavalt ülesütlemisavaldust. Käesolevale vaidlusele ei kohaldu üürilepingu sätted. Hageja ei ole ilma jäänud oma kodust, mida hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend õigusliku erandolukorrana käsitleb. Kohus möönab, et hageja viidatud Eesti spordi harta p 2.4 kohaselt peab igaühel olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi ning kohustus täita oma klubi poolt kehtestatud reegleid. Samas ei ole võetud hagejalt õigust kuuluda mõnda teise spordiklubisse. Konkreetsesse spordiklubisse kuulumine ei ole hädavajalik teenus. Kostja on välja toonud ja tõendanud Tartu linna ametlikult veebilehelt saadavast informatsioonist, et Tartus on registreeritud kokku 192 spordiklubi ning Tartus asub kokku 140 erinevat spordiobjekti (tl 35-36). Vastavalt on hagejal võimalik kuuluda teistesse spordiklubidesse ja hagejal on võimalik tegleda spordiga muul viisil. Hageja märgib, et kostjale samaväärset teenust kolme spordiklubi, treeningute tunniplaani, samuti treenerite valiku osas teised spordiklubid ei paku. Nimetu ei anna siiski hagejale õigust kohustada kostjat jätkata kostjaga sõlmitud liikmelepingut. 21. Hageja hinnangul on liikmelepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (

§ 6

lg 2).

§ 630

lõikes 2 on sätestatud hea usu põhimõttest lähtuv piirang käsundisaajale, tema peab ülesütlemisel arvestama, et käsundiandja ei satuks ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda. Nii võib ta lepingu üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Eelkõige peab käsundisaaja arvestama käsundiandja jaoks vajalikku aega, et sõlmida uus käsundusleping. 2

§ 630

lõike 2 kohaselt on rikutud hea usu põhimõtet kui käsundiandja satub ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda ning kui ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul. Nimetatud sätte kohaselt ei loeta hea usu phimõtte vastaseks ülesütlemise põhjuse puudumist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks sattunud lepingu ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda. Samuti kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kuulumine kostja sprordiklubisse ei ole ainus võimalus tegeleda Tartu linnas spordiga. Vastavalt ei ole kostja käitumine hea usu põhimõtte vastane. 22. Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu (

§ 35lg 1).

Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (

§ 42

lg 1).

§ 42

lõikes 3 on välja toodud tüüptingimused, mille korral loetakse, et tüüptingimus on eelkõige ebamõistlikult kahjustav. Hagejal tuli täpsustada, missugust üldtingimuste punkti ta peab tühiseks ning miks ta leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega. 18.04.2024 seisukohast nähtuvalt mõistab kohus, et peab hageja tühiseks lepingu p-i 11.3. R.Y.J üldtingimuste p 11.3 kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele üks

(1)kuu ette. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava 2 Kommentaar § 630 p 3.1. 4
(5)tüüptingimusega, kuna nimetatuga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Samuti ei piira tüüptingimus teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
  1. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõnealuse lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning ülesütlemine on kehtiv.
  2. Hageja esitas kohtule taotluse anda kostja käitumise suhtes hinnang. Asjaolu, et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu, ei muuda menetlusosalist pahatahtlikuks.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
  4. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 2). Seega asendatakse hageja taotlusel jõustunud kohtuotsuses poolte nimed tähemärgiga ning ei avalikustata nende isikukoodi, sünniaega ega registrikoodi. Poolte aadresse kohus kohtuotsusesse ei märgi. MENETLUSKULUD
  5. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
  6. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
  7. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.