lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 23.02.2024 TsMS TsMS § 317 lg 12 p 1 ja § 317 lg 3 alusel avalikult Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule Z.M-ile makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: - 26.07.2023, 31.07.2023, 03.08.2023, 28.08.2023 aadressil XXX – vastus seni puudub; - 28.08.2023 aadressil XXX ja XXX– vastus seni puudub. 2 2-23-129173 Varasemas menetluses kohus palus võlgniku tööandjatelt abi dokumentide kättetoimetamisel võlgnikule. Tööandjad järelepärimistele ei ole vastanud. Tööandja telefoninumbril XXX keegi ei vasta. W.Y tn XXX korteriomanik kinnitas 04.08.2023, et võlgnik ei ela juba ammu antud aadressil. XXX korteriomaniku sõnul võlgnik ei ela siin, viibib antud aadressil harva. XXX omaniku esindaja kinnitas 04.08.2023 Messengeri teel, et võlgnik siin ei ela, võlgniku asukohta ei tea. Võlgniku isa kinnitas 28.08.2023, et aadressil XXX elava võlgniku vanavanemad, võlgnik käib siin aegajalt külas. Isa sõnul võlgnik töötab Soomes ja Rootsis. Teises menetluses seisuga 25.08.2023 võlgnik Z.M ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Kohus proovis menetlusse võtmise järgselt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada registrijärgsele e-posti aadressile XXX, kuid kätte toimetamine ebaõnnestus, kostja ei ole vastanud ea kohtuga ühendust võtnud. Kohtule ei ole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 2. Võlaõigusseaduse (
) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.
3.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on 3 2-23-129173 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 3.1. Kostja oli viivituses 12/2022, 01/2023 ja 02/2023 kohta esitatud arvete osamaksetega, millest tulenevalt saatis Multitude Bank plc kostjale 26.03.2023 meeldetuletuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles /dtl 26, 46/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Multitude Bank plc lepingu 10.04.2023 üles. 4.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 4.
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46). 5.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (
lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna
lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 5.1.
5.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale
5.2.1.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 5.2.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise 5 2-23-129173 kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 5.2.
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti. Hagis esitatud üldsõnaliselt selgitusest (hagiavalduse p. 16, dtl 28) nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Hageja poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust
Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Hageja ei ole kohtule esitanud ka kostja poolt esitatud andmeid, millest nähtuks kostja enda poolt esitatud andmed tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja sissetulekute ja väljaminekute kontrollimise kohta üldse andmeid, mistõttu ei ole andmeid esitatud ega tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja sissetuleku olemasolu ja sissetulekute suurust kontrollinud. Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud
lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud
lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5.3. Vastavalt
lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt
§-s 94 sätestatud intressi ulatuses.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt
Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.12.2022 kuni hagi esitamiseni 19.06.2023 summas 582,04 eurot lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras 41,79% aastas. Samuti palub hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot
lg 2 p 3 alusel.
lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja
4 lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt
§-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista ümberarvestuse põhjal ainult põhinõude. Kohus tuvastas eelnevalt, et algne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna võlgnik
lg 7 järgi peale
§-s 94 sätestatud intressimäära muid tasusid krediidiandjale ei võlgne, jätab kohus rahuldamata hageja taotletud sissenõudmiskulude ja viiviste nõuetes.
MS § 177 lg 4 alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.