KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02. oktoober 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii

§ 106lõikega 2 vastuolus ning kostja ei ole seda seisukohta ka põhistanud.

Lepingu p 4.5 sõnastustest tuleneb, et tegemist on ka varjatud puuduste tuvastamiseks määratud ajaraamiga. Lepingu p 4.5 on kehtiva õigusega kooskõlas ja kehtiv. Lepingus märgitud tähtaja on sätestanud kostja ise, olles kursis valdkonnas olema praktikaga proovide tegemise kiirusest, mis on kooskõlas ka hageja esitatud tõenditega. Puuduvad põhjused leidmaks, et lepingu p 4.5 on vastuolus

§ 106lg-ga 2.

Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud ka hageja võimalikku tahtlust võimaliku lepingu rikkumise kontekstis, milline kohustus kostjal on. Õiguskirjanduses on leitud, et selline kokkulepe, nagu lepingu p-s 4.5 on tehtud, ei ole välistatud. Kuigi § 106 tekstis ei räägita sõnaselgelt õiguskaitsevahendite piiramist lubavatest kokkulepetest, tuleb ka selliseid kokkuleppeid lugeda vastutust piiravaiks. See tuleneb mh nii õiguskaitsevahendeid reguleerivate sätete põhimõttelisest dispositiivsusest kui ka § 106 lg 2 5

§ 219

lg 1, lepingu p 4.3), teatamiskohustuse (

§ 220

lg 1, lepingu p 4.4 ja 4.5) ning ka kirjeldamiskohustuse (

§ 220lg 2).

Kostja kui kauba ostja poolt lepingust ja seadusest tulenevate kohustuste raskest hooletusest täitmata jätmine ei anna kindlasti alust hea usu põhimõtte kohaldamiseks. Arvestades kostja tegutsemist majandustegevuse raames, vaidlusaluse lepingu kui B2B (business-to-business) lepingu sõlmimist kostja enda poolt välja töötatud tüüptingimustel, siis on kostja väited hea usu põhimõttest täielikult ainetud. Kostja on esitanud tõendid, millest tulenevalt on ta venitanud laborisse proovide viimisega vähemalt 19 päeva teades, et hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenevalt on vastuväidete esitamiseks aega 5 päeva. Seega on kostja ise põhjustanud endale teadlikult äririski realiseerumise juhul, kui lepingu käigus tarnitu ei vasta lepingu nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, millised olid müügilepingu eseme kvaliteedinõuded, mida hageja oleks saanud rikkuda. Puudub vaidlus, et kostja ei ole lepingu p-des 4.4 ega 4.5 sätestatud tähtaegade jooksul hagejale pretensioone esitanud. Järelikult vastas üleantav liiv

§ 217lg 1 tähenduses lepingutingimustele.

Kostja vastupidised väited ei põhine kehtival õigusel ega poolte vahel sõlmitud lepingul. Hageja on täitnud lepingut lepingutingimustega kooskõlas. Lepingu p 4.6 sätestas expressis verbis, et lepingu p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud tähtaegade ületamisel loevad pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest ehk isegi kui müüdud kaubal oli mingi puudus, on lepingu p-de 4.4-4.5 alusel müüdud kaup poolte kokkuleppel endiselt lepingutingimustele vastav, kuna kostja ei ole lepingu p-des 4.4-4.5 sätestatud tähtaegadel kaubal esinevastest puudustest hagejat informeerinud. Kui müüdud kaup on lepingutingimustele vastav, tuleb kauba eest nõuetekohaselt tasuda. Seega on hagi täies ulatuses põhjendatud. Kostja vastuväited tuginevad suuresti TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendamata väidetel ning on suunatud üksnes oma täitmata kohustustest hoidumiseks. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, mille tingimusi ei ole muudetud ning mis oli aluseks teostatud liiva veole. Pooled juhindusid sellest, kuniks kostja otsustas, et tema koostatud lepingu tingimused talle sobival hetkel ja kontekstis – vaidluse tekkimise järel – ei kehti. Leping on olemusel raamleping ning kuna see oli ühtlasi ka ainus poolte vaheline selgelt tuvastatav kokkulepe, siis tuleb sellest antud menetluses ka juhinduda. Kostja ei ole lepingut üles öelnud.

§ 221

kohaldamisel tuleb eristada tarbija ja majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute positsiooni õigussuhtes. Antud juhul on tegemist kahe majandusja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes on sõlminud B2B lepingu ostja enda poolt välja töötatud tingimustel. Raske hooletuse osas on pooled lepingus sätestatud regulatsiooniga otsustanud seaduses sätestatu üle kirjutada. See ei ole lepinguvabaduse põhimõtetest tulenevalt välistatud. Kostja ei ole tõendanud hageja rasket hooletust ega tahtlust

§ 221lg 1 p 1 alusel.

Kostja on väitnud, et liiva filtratsiooniga seonduvad asjaolud olid varjatud puudused, mida tavapärase ülevaatuse käigus silmaga ei olnud võimalik avastada, vaid mille tuvastamine eeldab proovide võtmist ja laborisse saatmist. Lepingus ei ole kokku lepitud hageja kohustust võtta enne liiva tarnimist liivast proove ja viia neid laborisse. Lepingu p 4.3 kohaselt oli kostjal koheselt kauba üle vaatamise kohustus, kuid kostja tegi seda hiljem, viies proovid laborisse koguni 19 päeva hiljem. Tüüptingimustel lepingu koostajaks kostja ise. See ei ole hageja enda poolt enda kasuks seatud 6

§ 221lg 1 raske hooletuse osas üle kirjutada.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja müüjana oleks teadnud või pidanud teadma liival väidetavalt esinevatest kvaliteedi probleemidest

§ 221lg 1 p 2 alusel.

Käesoleval juhtumil ei esine

§ 221lg-s 1 sätestatud asjaolusid.

Kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaks oma valdkonna professionaali on oma majandustegevuses sõlminud lepingu, mille on ette valmistanud kostja enda tingimustel enda poolt kauba ostmiseks ning rakendanud seda hageja suhtes.

§ 221

lg 1 kohaldamine majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on dispositiivne, võimaldades pooltel oma lepinguvabadust kasutada ja luua erisusi mh raske hooletuse osas. Säte on imperatiivne tahtluse osas, mida toetab ka

§ 106lg 2.

Kostja ei ole tõendanud, et võetud proovid on hageja tarnitud liivast võetud proovid. Kostja ei saa nentida, et tema enda loodud võimalikud tüüptingimused ei ole talle endale siduvad. Tüüptingimuste kasutaja ei saa ise tugineda tüüptingimuse tühisusele

§ 42alusel (dtl-d 171-182).

1. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli müügileping, mille raames oli hageja kohustuseks tarnida kostjale liiva ning kostja kohustuseks oli selle eest tasuda. Lepingu eesmärk oli liiva kasutada teetöödel dreenkihi ehitamiseks. Hageja teostas liiva tarne 2020.a juuli teises pooles. Hageja saatis enne liiva tarnimist kostjale tarnitava liiva katseprotokolli. Protokolli kohaselt vastas hageja tarnitava liiva filtratsioonimoodul väärtusele 4,1 meetrit ööpäevas. Kui kostja võttis hageja tegelikkuses tarnitud liivast proovid ning viis need laborisse, ilmnes katseprotokollidest, et liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,1 kuni 0,7 meetrit ööpäevas. Hageja tarnitud liiva filtratsioonimoodul oli seega kuni 41 korda madalam kui enne liiva tarnimist saadetud katseprotokollis. Kostja käsitles seda kui lepingu olulist rikkumist, sest kostjale oli tarvis saada kindla filtratsioonimooduliga liiva. Filtratsiooni eesmärk on vee transportimine teekonstruktsioonist välja. Liigselt madala filtratsioonimooduliga materjalide kasutamise puhul ei suuda teekonstruktsioon vett piisavalt kiiresti välja viia, mis viib vee kuhjumiseni konstruktsioonides ning teekonstruktsioonidele kahju tekitamiseni. Kehva filtratsiooniga materjalide kasutamine viib seega teede kiire lagunemiseni. Teede ehitusel kasutatavate materjalide filtratsioonidele seatud miinimumstandard – ehitusseadustiku § 96 lg 3 alusel kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 kohaselt peab dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 viimane lause sätestab, et „nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama“. Hageja tarnitud liiv oli kasutamatu, sest kolm protokolli neljast näitasid, et liiva filtratsioonimoodul on alla 0,5 meetri ööpäevas. Kui kostja sai teada, et liiva kvaliteet ei vasta nõuetele, helistas kostja objektijuht R. S. 25.08.2020 hagejale ning andis teada, et ebakvaliteetne liiv tuleb ära vedada ning sobivaga asendada. Kostja nõudis hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva asendamist lepingutingimustele vastava liivaga olukorras, kus hageja on kostjale tarninud sellist liiva, mille kasutamine teede ehitamisel on seadusega keelatud. Hageja ei heastanud lepingurikkumist, mistõttu oli kostja sunnitud ise liiva konstruktsioonist eemaldama, utiliseerima ning selle uue liivaga asendama, kandes selle käigus arvestatavaid kulutusi. Kuigi hageja oli teadlik, et tema tarnitud liiv ei vastanud nõuetele, edastas ta kostjale 18.09.
2. a nõudekirja liiva eest tasumiseks. Kostja leidis, et ebakvaliteetse ning kasutamatu liiva eest tasu nõudmine on põhjendamatu, mistõttu saatis kostja hagejale 28.09.2020 kirjaliku avalduse lepingust taganemiseks. Pooled pidasid eeltoodud kirjade saatmise järel veel mõnda aega kohtueelseid läbirääkimisi ning proovisid asja lahendamiseks leida mõistlikku kompromissi, millega mõlemad nõus oleksid. Kuna hageja on oma nõude kohtusse esitanud, siis järeldab kostja, et kompromissläbirääkimised on lõppenud. Kostja on hagejat teavitanud, et tema tarnitud liiv ei vastanud nõuetele ning ühtlasi ka hagejale vastavad katseprotokollid esitanud. Seetõttu on üllatav hageja väide, mille kohaselt on „kostjale tarnitud täiteliiv ja kruus täielikult vastav lepingutingimustele, kostja vastupidised väited ei põhine millelegi“. Kostja väited tuginevad neljale eraldiseisvale katseprotokollile, millest kaks on tehtud ühes laboris ning kaks teises. Katseprotokollid näitavad, et hageja tarnitud liiv on oluliselt madalama kvaliteediga võrreldes nii kvaliteediga, mida hageja enne liiva tarnimist kostjale lubas, kui ka seaduses sätestatud absoluutsest miinimumist, mida üldse võib teede ehitusel kasutada. Hageja on ilmselgelt teadlik, et tema liiv tegelikkuses ei vastanud vajalikule kvaliteedile. Seetõttu 7

§ 226lg 1.

Hageja väide, et lepingus endas ei ole expressis verbis kirjas, et kaup peab vastama hageja saadetud protokollides toodud kvaliteedile, on põhjendamatu.

§-st 226 ei nähtu taolist nõuet. Eluliselt on mõistetav, et kui isik ostab näiteks poes näidisena kasutatava kauba alusel mõne toote, siis ei sõlmi ta müüjaga eraldi kirjalikku lepingut, kus on välja toodud, et kaup osteti just näidise järgi. Asjaolu, et hageja on kostjale saatnud toote kirjelduse enne kauba tarnimist, muudabki selle kirjelduse juba lepingu osaks. Kostjal oli ilmselgelt õigustatud ootus, et talle tarnitav kaup vastab hageja saadetud protokollis toodud omadustele. Asjakohatu on hageja väide, et katseprotokollid ei ole näidised. Hageja saadetud katseprotokoll sisaldab kirjeldust tema tarnitava liiva omaduste ja kvaliteedi suhtes. Tegemist on seega tarnitava liiva kirjeldusega, mistõttu kohaldub asjas

§ 226

. Hagejal oli seega kohustus tarnida kostjale liiva, mille filtratsioonimoodul ei kaldu oluliselt kõrvale näitajast 4,1 meetrit ööpäevas. Kui hageja leiab, et tarnitav liiv ei pidanudki vastama hageja saadetud kirjeldusele, siis tekib küsimus, millisel põhjusel hageja kostjale katseprotokolli edastas. Kui hageja oli teadlik, et tema liiv ei vasta tegelikult samale kvaliteedile, nagu kostjale saadetud katseprotokollis toodud oli, siis järeldub, et hageja eesmärgiks oli kostjat tahtlikult eksitada ning tekitada kostjas ekslik uskumus, et tarnitav kaup on kvaliteetne. Kostja ei oleks hagejaga lepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et hageja tarnitava liiva kvaliteet on alla seaduses sätestatud miinimumnõude. Hageja on seega kostjat petnud TsÜS § 94 lg 1 mõistes, mistõttu on kostjal õigus tehing TsÜS § 94 lg 3 alusel tühistada. Kostja 28.09.2020 taganemisavaldus tuleb seega lugeda hoopis tehingu tühistamise avalduseks, sest hageja on kostjat petnud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on kostjat petnud TsÜS § 94 lg 1 mõistes, siis on kohtul võimalik lugeda kostja 28.09.2020 tehtud avaldus tehingu tühistamise avalduseks sõltumata kostja enda dokumendis kasutatud sõnastusest, sest tegemist on asjaolude õigusliku hindamisega. Kui kohus peaks leidma, et kostja 28.09.2020 avaldust ei ole võimalik lugeda tehingu tühistamise avalduseks, annab kostja hagi vastuses teada, et tühistab hagejaga sõlmitud lepingu TsÜS § 94 lg 3 alusel. Kostjal esines õiguslik alus lepingust taganemiseks. Kostja on väljendanud tahet lepingust taganemiseks. Hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Tee ehituse eesmärgil sõlmitud lepingu alusel sellise kvaliteediga liiva tarnimine, mille kasutamine on teede ehitamisel seadusega keelatud, võib teoreetiliselt olla käsitletav lepingurikkumisena. Kuna hageja tarnitud liiva kvaliteet oli oluliselt madalam kui hageja saadetud protokollides, siis oli kostjal õigus lepingust

§ 226lg 1 teise lause alusel taganeda.

Täidetud on ka

§ 226

lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võib lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest või kirjeldusest on märkimisväärne. Hageja edastas kostjale kirjelduse, mille kohaselt on tarnitava liiva filtratsioonimoodul 4,1 meetrit ööpäevas, kuid tegelikkuses tarnitud liiva filtratsioonimoodul oli 0,1 kuni 0,7 meetrit ööpäevas. Kostja tarnitud kaup oli kirjeldusest seega ca 6 kuni 41 korda kehvema filtratsioonimooduliga. Tegemist on selgelt märkimisväärse kõrvalekaldega kirjeldusest. Täiendavalt on kostjal õigust lepingust taganeda isegi siis, kui asjas ei kohaldu

§ 226

. Hageja on tuginenud väitele, et kauba kvaliteedi nõuded sätestasid üksnes lepingu p-d 4.1 ja 4.2. Isegi taolise tõlgendamise juures on hageja oma kohustust rikkunud. Lepingu punkti 4.2 sätestab, et „kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele“. Riikliku standardina kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 kohaselt peab dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Hageja tarnitud liivale tehtud neljast proovist kolm näitasid, et filtratsioonimoodul on alla 0,5 meetri ööpäevas. Taolise liiva kasutamine teede ehitusel on tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 viimase lause kohaselt keelatud. Seega on hageja lepingut rikkunud isegi hageja enda tõlgenduse kohaselt. Kostja e-kirjaga, milles kostja kirjutas hagejale „Korras!“, ei saa tõendada, et varjatud puudusi ei esinenud. Kui kostja kirjutas hagejale „Korras!“, siis mõtles kostja selle all seda, et oli hageja info kätte saanud ning kaubal ei esinenud ilmselgeid puuduseid. Seda ei saa tõlgendada niimoodi, nagu 8

§ 106

lg 2 sätestab, et tühine on muuhulgas kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis ebamõistlikult välistab või piirab vastutust. Praegusel juhul on hageja kostjale kasutamatut liiva tarnides lepingut rikkunud ning kostjale kahju tekitanud, kuid sellegipoolest soovib hageja, et kostja omapoolset kohustust täidaks ning hagejale raha maksaks. Kostjal ei olnud kohustust teostada igale hageja toodud liivakoormale laboratoorset kontrolli ning taolise kontrolli teostamine ei oleks viie päeva jooksul isegi võimalik olnud. Suve keskpaik on teede ehitamise kõrghooaeg, mil kõikides laborites on ekspertiiside teostamiseks pikad järjekorrad. Isegi juhul, kui kostja oleks iga liivakoorma saabudes sealt koheselt proovi võtnud ning selle laborisse viinud (mis on iseenesest juba selgelt ebamõistlik kohustus), siis ei oleks võimalik garanteerida, et laborist viie päeva jooksul vastus saabub. Hagejal oli seega võimalik tarnida kostjale ükskõik millise kvaliteediga liiva teades, et kostjal pole võimalik sellele 5 päeva jooksul laboratoorset kontrolli teostada. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et lepingu p 4.5 võimaldab hagejal täita kohustus oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust ning on seega

§ 106lg 2 alusel tühine.

Alternatiivselt leiab kostja, et lepingu p 4.5 on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks see jätta

§ 6lg-st 2 tulenevalt kohaldamata.

Taoline kokkulepe on hea usu põhimõttega vastuolus, mis võimaldab lepingu osapoolel isegi pärast kohustuse rikkumist ja lepingu teisele poolele kahju tekitamist tasu nõuda ning ei jäta kahjustatud poolele mitte mingit realiseeritavat võimalust oma õiguste kaitsmiseks. Kuigi lepingu p 4.5 on tühine, siis pidi kostja sellegipoolest teavitama hagejat seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul sellest, et ta soovib lepingust taganeda. Kostja leiab, et ta on selle nõude täitnud. Hageja tarnis kostjale liiva juuli teises pooles. Kostja sai hageja rikkumisest teada augusti lõpus. Kostja teavitas hagejat tema rikkumisest esimest korda 25.08.2020 telefoni teel vahetult pärast seda, kui kostja oli ise rikkumisest teada saanud. 28.09.2020 esitas kostja hagejale kirjaliku taganemisavalduse pärast seda, kui hageja oli talle 18.09.2020 nõudekirja edastanud ning asjas oli ilmne, et hageja ei soovi oma kohustust kohaselt täita. Kostja on seisukohal, et ta on hagejat lepingust taganemisest teavitanud mõistliku aja jooksul (dtl-d 67-73). Hageja edastas katseprotokolli, mille kohaselt vastas hageja tarnitava liiva filtratsioonimoodul väärtusele 4,1 m/ööp (meetrit ööpäevas), kostjale 13.07.2020 ning hageja 16.06.2021 dokumendi punkti 1.8 kohaselt toimus täitematerjali tarnimine 16.07.2020 kuni 30.07.

1. Hageja edastas katseprotokolli seega vahetult enne materjali tarnimist. Seetõttu on ilmne, et see katseprotokoll pidi tõendama tarnitava materjali kvaliteeti. Hageja tarnitud materjal pidi seega vastama edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile. Asjas puudub muu mõistlik põhjus, miks hageja oleks selle katseprotokolli pidanud kostjale edastama. Kuna hageja poolt tarnitud liiv ei vastanud hageja edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile, siis järeldub, et hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud. Isegi kui hageja tarnitav kaup ei pidanud vastama hageja edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile, siis pidi see lepingu punkti 4.2 kohaselt vastama vähemalt riiklikult aktsepteeritud standarditele. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas 1 on toodud, et materjali on tellitud objektile „Riigiteel 22251 Põvvatu – Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas, Tartumaal“. Hageja pidi seega teadlik olema, et liiva tarnitakse riigiteel asuvale objektile. Tollel ajal kehtinud Maanteeameti põhimääruse (RT I, 19.10.2018, 3) § 7 p 2 sätestas, et Maanteeameti üheks põhiülesandeks on riigiteede planeerimine ja korrashoid. Ühtlasi võib kostja hinnangul ka üldteada asjaoluks lugeda, et riigiteid haldab Maanteeamet (nüüdseks Transpordiamet). Avalikest andmetest nähtub ühtlasi, et Vanamõisa sild oli ehitustöödeks suletud 02.06.2020 kuni 31.08.
2. Avalikest andmetest nähtuv silla sulgemisperiood kattub poolte vahel sõlmitud lepingu ajaga, mistõttu on ilmne, et materjali veeti just sellele objektile ning hageja oli sellest teadlik. Lepingu punkti 4.2 sätestab, et „kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult 9

§ 106lg-ga 2.

Poolte kokkulepe, mis välistab täielikult ostja õigused puuduste ilmnemise korral, kui neist ei teavitata müüjat lühikese aja jooksul pärast kauba vastuvastuvõtmist, sõltumata puuduste iseloomust, võib olla vastuolus

§ 106lgga 2 ja seega tühine.

Praegusel juhul tugineb hageja väitele, et kuna kostja ei teavitanud teda varjatud puudusest, mis oli avastatav üksnes laboratoorsete katsetustega, viie päeva jooksul alates kauba kättesaamisest, siis ei ole kostjal võimalik ühtegi õiguskaitsevahendit kasutada. Lepingu punkt 4.5 välistab ebamõistlikult hageja vastutuse toime pandud lepingurikkumise eest ning võimaldab hagejal täita kohustuse oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust. Lepingu punkt 4.5 on

§ 106

lg 2 kohaselt tühine ning asjas tuleks lähtuda sellest, kas kostja on hagejat puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul alates puudustest teadasaamisest. Alternatiivselt palub kostja, et kohus jätaks siinse menetluse asjaolusid arvestades lepingu punkti 4.5

§ 6lg 2 alusel kohaldamata.

Hageja on oma kohustust rikkunud ning kostja on teda sellest teavitanud mõistliku aja jooksul. Kostja oli sunnitud hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva välja kaevama ning uuega asendama. Kostja hinnangul oleks see ülekohtune ning hea usu põhimõttega vastuolus, kui hagejal oleks sellest hoolimata õigus kostjalt tasu nõuda. Kostja palub seetõttu, et juhul, kui lepingu punkt 4.5 ei ole kohtu hinnangul

§ 106

lg 2 alusel tühine, siis jätaks kohus selle punkti siiski

§ 6lg 2 alusel praeguse vaidluse asjaolusid arvestades kohaldamata (dtl-d 135-139).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise 10

) § 208 lg-s 1 sätestatud kohustustes kokku leppimine. Kohus leiab, et lepingust nähtub poolte tahe leppida kokku lepingutingimustes, mis kohalduvad poolte vahel sõlmitavatele müügilepingutele. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud leping pealkirjaga „OSTUMÜÜGILEPING nr xxxx“ lepinguks, milles märgitud poolte õigused ja kohustused muutuvad poolte vahel tulevikus sõlmitavate ehitusmaterjalide müügilepingute osaks. 7. Lepingutingimuste punkt 2.1 sätestab, et ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks on Ostja kirjalik või suuline tellimus (edaspidi nimetatud kui Tellimus). Lepingutingimuste punkt 2.2 sisaldab tingimust, mille kohaselt peab tellimus peab sisaldama kauba nimetust, kogust ja eelnevalt suuliselt või kirjalikult kooskõlastatud kauba hinda (dtl 12, p-d 2.1 ja 2.2). Lepingu lisast 1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud materjalide maksumuses koos transpordiga objektile järgmiselt: täiteliiv 3,7 eurot tonn, killustik fr 32/64 10,5 eurot tonn, killustik fr 16/32 10,7 eurot tonn ja purustatud kruus pos.6 8 eurot tonn. Hindadele lisandub käibemaks (dtl 13). Lepingudokumendi lisa 1 kohaselt lepiti kokku ka objekti asukohas, milleks oli Riigiteel 22251 Põvvatu – Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas, Tartumaal (dtl 13). Kohtu 11

§ 226lg 1 mõistes.

Kostja leiab, et pooled on kokku leppinud müügis näidise, kirjelduse või mudeli järgi

§ 226lg 1 mõistes.

Kohus leiab, et pooltevahelises lepingus pealkirjaga „OSTU-MÜÜGILEPING nr xxxx“ ning selle lisas 1 ei sisaldu poolte kokkulepet asja müümiseks kirjelduse järgi. Kostja ei ole tõendanud, et ta on esitanud lepingutingimuste 4.1 ja 4.2 kohaselt tellimuse või tellimused täiteliiva müümiseks, mille filtratsioonimoodul vastab katseprotokollile nr 19-3764-2 K. Eeltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud, et katseprotokollis märgitud liiva filtratsioonimoodul on muutunud

§ 226lg 1 järgi lepingutingimuseks, millele täiteliiv pidi vastama.

Katseprotokollis märgitud kirjeldus ei saa muutuda poolte kokkuleppe osaks olukorras, kus pooled on leppinud kokku kauba kvaliteedi määramise tingimustes. 9. Lepingutingimuste punkti 4.2 kohaselt, kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele (dtl 12, lepingutingimuste p-d 4.1-4.2). Kohus on seisukohal, et lepingutingimuste punkti 4.2 tuleb kohaldada koos

§ 217

lg 2 p-ga 2, sest riiklikult aktsepteeritud standardist lähtumine eeldab, et teada on otstarve, milleks ostetud asja soovitakse kasutada.

§ 217

lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus leiab, et lepingutingimuste punktist 1.1 nähtuvalt pidi hagejale olema teada, et tema müüdav liiv on ehitusmaterjaliks. Lisast 1 nähtuvalt oli hagejale teada, et täiteliiva kasutatakse objektil, milleks oli Riigiteel 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas, Tartumaal. Kohus on poolte allkirjastatud lepingudokumentides sisalduvaid kokkuleppeid arvestades arvamusel, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi hagejale olema aru 12

§ 217

lg 2 p 2 kohaselt pidi hageja müüdud liiva filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Pooltevahelisel lepingul ei põhine hageja väide, et hageja kohustus ei olnud tuvastada ja iseseisvalt järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt vastama peab. Pooled ei ole tõendanud pooltevahelist eraldi sõlmitud kokkulepet täiteliiva kvaliteedinõuete kohta. Seetõttu kohaldub lepingutingimuste p 4.

1. Seega on lepingutingimused, millele täiteliiv vastama pidi, selgelt määratletavad ning hageja müüjana pidi andma kostjale üle lepingutingimustele vastava asja.
2. Kostja põhjendab oma vastuväiteid hagile sellega, et hageja müüdud täiteliiva filtratsioonimoodul oli väiksem kui 0,5 meetrit ööpäevas. Kostja on soovinud hageja müüdud liiva filtratsioonimoodulit tõendada katseprotokollidega, millest nähtuvad Vanamõisa silla ümberehituse objektilt võetud proovides sisalduva liiva filtratsioonimoodulid. S. V. ja J. M. 12.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr 20-6799 K nähtuvalt on 17.08.2020 võetud vastu proov, mille labori registreerimise number on 8578; objektiks Vanamõisa silla ehitus, PK 0+50, proovi üleandja R. S. 29.07.2020 10:50 (dtl 85). Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on katseprotokolli kohaselt 0,4 meetrit ööpäevas (dtl 86). S. V. ja J. M. 13.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr 20-7269 K nähtuvalt on 30.07.2020 võetud vastu proov, mille labori registreerimise number on 9113; objektiks Vanamõisa silla ehitus, PK 1+25, proovi üleandja R. S. 29.07.2020 16:30 (dtl 89). Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on katseprotokolli kohaselt 0,1 meetrit ööpäevas (dtl 90). S. S. 21.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr 2020/1223 nähtuvalt on 17.08.2020 kell 8:50 võetud vastu proov, mis on registreeritud nr 02/665 all; proovi võtmise kohaks kliendi avaldatud teabe kohaselt Vanamõisa silla ümberehitus PK 1+25 (dtl 79). Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on katseprotokolli kohaselt 0,2 meetrit ööpäevas (dtl 79). S. S. 24.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr 2020/1224 nähtuvalt on 29.07.2020 võetud vastu proov, mis on registreeritud nr 02/664 all; proovi võtmise kohaks kliendi avaldatud teabe kohaselt Vanamõisa silla ümberehitus PK 0+50 (dtl 82). Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on katseprotokolli kohaselt 0,7 meetrit ööpäevas (dtl 83). Tunnistaja R. S. andis 29.08.2023 istungil järgmised ütlused: „Prestin OÜ esindajaga saime objektil kokku ja pakkus mulle välja, et võib objektile liiva tarnida koos veoga. Küsisin siis hinnapakkumist materjalile koos transpordiga. Vastavad paberid, et Maanteeametiga kooskõlastada seda materjali, et võib üldse kasutada. Saime kaubale ja siis hakkas mingil hetkel materjali vedu pihta. Ehituse ajal võtsime materjaliproove koos omanikujärelevalvega. Need proovid jäid omanikujärelevalve kätte, kes toimetas need laborisse filtratsioonimooduli katsetamiseks. Mingi hetk tuli vastus proovidena välja filtratsiooni mittevastavuse kohta. Ma ei mäleta kuupäevi, aga need on protokollides kirjas. Arvan, et B-proovi tulemus ei andnud ka välja. Pärast seda tuli Maanteeametilt info, et peame selle liiva välja kaevama. See info tuli projektijuhilt minule. [---] Proovid ei andnud filtratsiooni välja, see tähendab, et vee läbilaskvus valmis ehitatud liivakihist ei ole piisav“ (dtl-d 226-227). Katseprotokollides on märgitud proovide võtmise kohaks „Vanamõisa silla ehitus“ ja „Vanamõisa silla ümberehitus“. Proovide üleandmise ajaks on 12.08.2020, 13.08.2020 ja 24.08.2020 protokollides märgitud 29.07.
3. E. U. ja R. S.u e-kirjavahetusest 03.08.2020 ja 04.08.2020 nähtuvalt puudusid kostjal 04.08.2020 seisuga hageja suhtes pretensioonid (dtl 14). E-kirjast nähtub poolte vahel õigusvaidluse puudumine 04.08.2020 seisuga. Kuivõrd poolte vahel puudusid 29.07.2020 seisuga õigusvaidlused, ei ole alust eeldada, et kostja esitas katselaboritele ebaõigeid andmeid proovide päritolu kohta. Kohtu hinnangul on katseprotokollid seetõttu tõenditena 13

§ 106

lg 2 sätestab, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kohtu hinnangul on pooled leppinud punktides 4.5 ja 4.6 koosmõjus kokku õigust lõpetavas tähtajas – kui asja üleandmisest möödub viis päeva ja ostja ei ole selle aja jooksul teatanud asja puudustest, lõpeb ostja õigus tugineda asja lepingutingimustele vastavusele sõltumata sellest, kas asja lepingutingimustele mittevastavus on tingitud tahtlikust lepingurikkumisest või mitte. Kohtu hinnangul ei ole vastutust välistava tingimusega, vaid vastutust piirava tingimusega, sest võlausaldaja poolt õigeaegsel asja puudusest teatamisel ei lõpe võlausaldaja õigus tugineda lepingurikkumisele. Kuivõrd lepingutingimuste punktides 4.5 ja 4.6 koosmõjus sisalduv kokkulepe piirab võlgniku vastutust, tuleb hinnata, kas vastutust on piiratud ebamõistlikult. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et pooled on lepingutingimuste punktidega 4.4 ja 4.5 leppinud kokku

§-s 220 sätestatust erinevas regulatsioonis. Kohtu hinnangul tuleb vastutuse piiramise mõistlikkust hinnata muuhulgas lähtuvalt sellest, mida pidasid pooled lepingu sõlmimisel mõistlikuks. Hageja on tuginenud sellele, et lepingutingimused on kostja kasutatud tüüptingimused. Kohtu hinnangul on hageja väide tõendatud poolte vahel lepingu sõlmimisel peetud e-kirjavahetusega. A. O. 28.06.2020 e-kirjast nähtuvalt saatis kostja volitatud esindaja A. O. hageja esindajale E. U.le ostu-müügilepingu tutvumiseks ning palus täita Müüja informatsioon (dtl-d 37-42). Hageja esindaja E. U. on allkirjastatud lepingu, millesse on lisatud andmed hageja kohta, saatnud kostja esindajale tagasi 29.06.2020 (dtl-d 43-45). A. O. saadetud lepingudokument on TREFnord-blanketil ning sisaldas lepingutingimuste punkte 4.4-4.6 samas sõnastuses, milles leping sõlmiti. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja on lepingut koostades pidanud ostja õiguste teostamise mõistlikuks ajaks viit päeva alates asjas üleandmisest. Seega on pooled lepingu sõlmimisel pidanud varjatud puudustest teatamise aega mõistlikuks. Kohtu hinnangul on kokkulepitud tähtaeg küll lühike, kuid nähtuvalt 21.08.2021 katseprotokollist nr 2020/1223 on võimalik laborist katsetulemused saada nelja päeva jooksul proovide laborile üleandmisest. Katseprotokollist nähtuvalt on proov laboris vastuvõetud 17.08.2020 kell 8:50 ning katseprotokoll allkirjastatud 21.08.2020 (dtl-d 78-79). Seega on ostjal ka tegelikult võimalik järgida kokkulepitud puudustest teatamise tähtaega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud lepingut tahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole müüja vastutust poolte kokkuleppel ebamõistlikult piiratud, mistõttu lepingutingimuste punktides 4.5 ja 4.6 sisalduvad kokkulepped ei ole tühised. Kuivõrd kostja teatas hagejale üleantud asja puudustest pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, on kostja kaotanud lepingutingimuste punkti 4.6 kohaselt õiguse tugineda üleantud täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusest. Seetõttu ei kohaldu asjas

221 lg

2. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja kaotas õiguse tugineda üleantud täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusele, mistõttu puudus kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud lepingu tühistamise eeldusi TsÜS § 94 lg 1 järgi, milleks on hageja teadlikkus täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusest ning kostjale tahtlikult ebaõigete andmete avaldamine või konkreetsest asjaoludest teavitamata 15