Obsah (7)

§ 121§ 47§ 43§ 4§ 124§ 71§ 152

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1751 Määruse kuupäev 18. juuli 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus seonduvalt toime pandud kuritegudega ning Viru V

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 8.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 9. Lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu.
2. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastustest nähtuvalt esitas kaebaja
3. jaanuaril 2024 vanglale taotluse, milles ta mh soovis vangla kauplusest müüdava kauba kättetoimetamise tasu suuruse tühistamist. Viru Vangla jättis
4. veebruari
5. a vastusega nr 6-16/24/17-2 eelnimetatud taotluse rahuldamata. Et vangla sõnutsi ei ole kaebaja
6. veebruari
7. a vastuse nr 6-16/24/17-2 peale vaiet esitanud, siis ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.
8. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu,

§ 121lg 1 p 4 alusel.

2 14.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

1. Puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja märkinud, et esitab kuriteokaebused. Kaebaja lisas, et kaebaja kaebustele seoses toimepandud kuritegudega ei vastata või neile vastatakse üksnes lihtkirjaga.
2. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ning kuriteokaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. Kuriteoteateid menetlevad KrMS § 195 lg-st 1 tulenevalt uurimisasutus või prokuratuur.

1. KrMS § 198 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Tulenevalt KrMS §-dest 207 ja 208 võib kannatanu esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse prokuratuurile. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata, on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Kui ka Riigiprokuratuur on jätnud kaebuse rahuldamata, võib pöörduda kaebusega ringkonnakohtu poole. Lisaks näeb KrMS § 228 lg 1 ette, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
2. Kuna halduskohus ei saa eeltoodust tulenevalt sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega hinnata nende õiguspärasust, samuti ei saa halduskohus menetleda kuriteokaebuseid, siis tuleb kaebus seoses kuriteokaebuste esitamise ja nende menetlemisega tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

19. Kohus selgitab sarnaselt eeltoodule, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III

1. Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja peab Viru Vangla kauplusest kauba ostmisel tasuma kauba kättetoimetamise kulu.
2. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale
3. jaanuaril 2024 taotluse, milles ta mh nõudis vangla kaupluse tegevusega seonduvalt tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule arusaadavalt esitas kaebaja hüvitamistaotluse eesmärgiga, et talle hüvitataks kahju, mis talle tekkis seoses vangla kauplusest ostetud kauba kättetoimetamise tasu nõudmisega. Viru Vangla kinnitas
4. juuli
5. a vastuses kohtule, et vangla ei ole kahjunõuet lahendanud. 3
6. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse kahekuulise tähtaja jooksul lahendamata, tuleb järgida riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning kannatanu võib 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (Riigikohtu
7. detsembri
8. a määruse nr 3-3-1-64-16, p-d 11-13).
9. Kaebaja on praeguses asjas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti vanglas
10. jaanuaril 2024, ning vangla pidi RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse lahendama kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kui kahju hüvitamise taotlus tuli vanglal lahendada hiljemalt
11. märtsil 2024 (arvestades taotluse registreerimist
12. jaanuaril 2024), siis pidi kaebaja hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöörduma hiljemalt
13. aprillil
14. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule aga
15. juunil
16. 24.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes. 25. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning

§ 71

lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav. 26. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kaebetähtaja jooksul kohtutele erinevaid taotlusi, kaebusi ja määruskaebusi, on kohus veendunud, et kaebajal oli võimalus esitada ka praeguses asjas esitatud kahjunõue kohtule tähtaegselt. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks praeguses asjas hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks arvestades halduskohtule esitatud pöördumiste hulka tähtaja ennistamise taotlus

§ 71lg 2 alusel lubatav.

27.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 28. Eelnevat arvestades leiab kohus, et menetlus hüvitamisnõudes tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 29. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5