← Eesti

2-24-11978/11

Obsah (6)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-11978 Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2024, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Heleen Jääger Holm Bank AS hagi J P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Mene

) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 2). 2-24-11978 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Holm Bank AS (hageja) esitas
  2. augustil 2024 Viru Maakohtule hagi J P (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 19 798,84 eurot, intressi 973,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 269,53 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 10 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni selle tasumiseni alates
  3. augustist
  4. Nõue tuleneb poolte vahel
  5. detsembril 2023 sõlmitud laenulepingust nr 52312040027, mida kostja ei täitnud nõuetekohaselt.
  6. Pooled esitasid kohtule
  7. oktoobril 2024 allkirjastatud kompromissi ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.

§ 430

lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi saab kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab seega kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

6. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama avalduse eseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt

§ 432). 7.

Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on menetlusosalised kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuse. Seetõttu kannavad menetlusosalised menetluskulud

§ 168lg 3 alusel vastavalt kompromissis kokkulepitule.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 8. Hageja on esitanud taotluse tagastada kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel hageja pangakontole nr xxx pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot (1260 : 2 = 630). (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.