← Eesti

2-24-106906/9

Obsah (9)§ 162§ 168§ 429§ 432§ 173§ 176§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-106906 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi Y. V. vastu võlgnevuse nõud

§ 162

lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Praegu ei nähtu hageja 04.06.2024 menetlusdokumendist neid erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Kostja leiab, et

§ 162

lg 4 kohaldamise seisukohalt on asjakohatud hageja paljasõnalised väited, et kostja olevat kohtuskäimise põhjustanud. Kostjale ei saa ette heita, et kostja ei asunud hageja põhjendamatuid nõudeid kohtuväliselt rahuldama. Käesoleval juhtumil esitas hageja kohtule põhjendamatu hagi, mistõttu võttis ta ise endale riski, et hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise korral peaks hageja kandma enda menetluskulud ise ja hüvitama kostjale viimase menetluskulud. Hageja oleks pidanud veenduma oma hagi põhjenduses enne kohtusse pöördumist. Kostjal ei ole kohustust hageja pöördumistele reageerida ega muul viisil abistada hagejal viimase tsiviilnõuete realiseerimisel. Hageja ei ole kostja poole pöördumist ka tõendanud. Hageja toob ise 04.06.2024 menetlusdokumendis välja, et „Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite, kus teatas, et „Y. V. ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu ei ole AS-ga ÜHISTEENUSED parkimislepinguid sõlminud ja seega ei ole tal kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees“. Enda eelneva väitega vastuolus on hageja väide, et „alles 04.06.2024 vastuses hagiavaldusele esitas kostja esmakordselt väite, et sõidukit kasutab kolmas isik“. Kostja esitas hagejale teabe hageja nõude põhjendamatusest enne maksekäsu kiirmenetluses 2

(5)makseettepanekule vastuväite esitamist. 21.03.2024 e-kirjas teatas kostja hagejale, et kostja ei kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu on tal vastuväited AS ÜHISTEENUSED avalduse vastu. Y. V. oli nõus tasuma kompromissi korras 167 eurot (ehk 100% hageja põhinõudest). 22.03.2024 edastas kostja hagejale täiendava e-kirja, kus rõhutas, et „Y. V. ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu tal ei ole mistahes kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees. Y. V. on nõus tasuma mingi raha ainuüksi soovist vältida kohtumenetlust, milles AS ÜHISTEENUSED nõue tema vastu igal juhul jäetakse rahuldamata, sest ta pole sõidukit kasutanud ja seega pole mistahes parkimislepinguid AS ÜHISTEENUSED sõlminud“. Seega teadis hageja enne 07.05.2024 hagi esitamist kostja vastuväidetest ja vastuväidete sisust. Hagejal oleks võimalik tsiviilasja menetluskulude tekkimist vältida ka siis, kui hageja oleks vastu võtnud kostja 21.03.2024 e-kirjas esitatud komproomissi ettepaneku. Kompromissiettepaneku vastuvõtmise asemel hagi esitamine olukorras, kus hageja oli kostja vastuväidete sisust teadlik ja mis hageja enda väidetel tingis hagist loobumist, ei olnud ainult ebamõistlik ja enesekahjustatav, vaid on käsitletav kostjale kahju tahtliku tekitamisena kostjal tekkinud menetluskulude näol. Kokkuvõtteks nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulude jagamise üle otsustamisel

§ 162lg-s 4 sätestatud erandid.

Sel põhjusel tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta kõik tsiviilasjas tekkinud menetluskulud hageja kanda (sh hageja peab hüvitama kostjale täies ulatuses viimase kantud menetluskulud). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. 5.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUD 6. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Sama paragrahvi neljanda ja viienda lõike kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 7. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole

§ 168lg 4 ega lg 5 sätestatud olukord.

Seega kohaldub

§ 168lg 2 ning menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kohus leiab, et

§ 162lg 4 ei anna alust jätta kulusid kostja kanda.

Toimiku materjalidest nähtub, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses 25.03.2024 esitatud vastuväite sisuks on, et ,,Y. V. ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu ei ole AS-ga 3

(5)ÜHISTEENUSED parkimislepinguid sõlminud ja seega ei ole tal kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees. Osundatud asjaolust on võlgnik avaldajale korduvalt kohtuväliselt teatatud´´. Samuti on kostja esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et pärast makseettepaneku kättesaamist, vastuväite esitamise tähtaja kestel on kostja esitanud hageja nõudele vastuväiteid, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Seega on hageja hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses saanud teadlikuks kostja vastuväidete sisust. Vaatamata sellele on hageja 07.05.2024 esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse, tekitades endale täiendavad menetluskulud. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et

§ 168

lg 2 kohaldamine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162lõike 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. 8. Kostja menetluskulud seoses tsiviilasja nr 2-24-106906 menetlemisega Viru Maakohtus moodustavad 1281 eurot (käibemaksuga) - kulud õigusabile, mille kostja palub täies ulatuses hagejalt välja mõista. Kostja lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 22%. Tsiviilasja nr 2-24-106906 menetlusega seoses kandis kostja kulud õigusabile kokku 1281.- eurot (käibemaksuga) vastavalt alltoodud nimekirjale: • Tsiviilasja nr 2-24-106906 materjalidega (sh AS Ühisteenused hagiavaldusega) tutvumine ja analüüs – 1,25 t; • 04.06.2024 vastuse koostamine ja esitamine kohtule – 3,25 t; • 21.06.2024 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 t; Kokku 7 tundi. Kostja kinnitab kooskõlas

§ 176

lg-ga 5, et kõik käesolevas nimekirjas kirjeldatud kulud on kantud seoses Viru Maakohtu tsiviilasja nr 2-24-106906 menetlusega. Kostja kinnitab kooskõlas

§ 174

lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 9.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus on seisukohal, et kostja advokaadist esindaja tunnihind on mõistlik. Esindaja poolt tehtud menetlustoimingud olid vajalikud ja põhjendatud, mistõttu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja käesolevas menetluses tekkinud menetluskulud summas 1281.- eurot.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab kostja taotluse. (digitaalallkiri) Maido Roots kohtunik 4

(5)Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2024 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  1. Tühistada Viru Maakohtu
  2. septembri 2024 määrus osas, milles maakohus jättis poolte menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda ning mõistis AS-lt ÜHISTEENUSED Y. V.i kasuks välja 1281 eurot menetluskulude katteks ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
  3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud Y. V.i kanda.
  4. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „3.
  5. Võtta vastu hageja hagist loobumine ning lõpetada menetlus AS-i ÜHISTEENUSED hagis Y. V.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 3.
  6. Jätta poolte menetluskulud Y. V.i kanda.“
  7. Rahuldada määruskaebus.
  8. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Y. V.i kanda.
  9. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Riigikohtu 09.12.2024 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

  1. Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
  2. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
  3. Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
  4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695). 05.09.2024 kohtumäärus 2-24-106906 jõustus osaliselt 09.12.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. (digitaalallkiri) Lea Herne referent 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.