Obsah (4)

§ 477§ 172§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-934 Tsiviilasi M.T avaldus täiteasja xxx täitemenetluse aegumisega lõ

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt vaadatakse nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning

§ 477

lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Kohtule nähtub esitatud dokumentidest, et täiteasja nr xxx täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 09.12.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx. Lähtuvalt kohtutäituri poolt esitatud vastusest on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 17.12.
4. Kohus selgitab, et ei saa võtta seisukohta täiteasjas nr xxx põhinõude aegumise osas, kuivõrd põhinõude aegumise taotlus rahuldati Harju Maakohtu poolt 01.04.2024 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr xxx. Kohtumääruse punkti p 15 kohaselt on kohus avaldajale selgitanud, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 223 1 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
5. Kohus selgitab, et kohtutäitur võib täitekulude osas teha uue otsuse. Täitemenetluse seadustiku järgi kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 48 1 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d 8-9; Riigikohtu
6. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks (Tartu Ringkonnakohus 31.05.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-13633 p 7). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtutäituri tasuotsus ei ole aegunud.
7. KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldust menetleti avaldaja huvides ning avaldus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik menetluses ei esinenud, siis ei saanud tal ka menetluskulusid tekkida, seega puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. 13.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2024. a määrusega nr 2-24-934