Obsah (6)

§ 113§ 159§ 115§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Kohtuotsuse avalikult 24. oktoober 2024 Tartu teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-24-117351 Tsiviilasi AS ÜHIS

§ 113lg 1 teises lause sätestatud määras 12,26 eurot.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 05.07.2024 kuni põhinõude (40 eurot) tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi sissenõudekulud 20 eurot. Hageja on saatnud kostjale kaks teatist (06.04.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot; 19.01.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot). KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata.
3. Kostja selgitas, et ei tea miks aastal 2021 aprillis sellel ühel päeval parkimiskaarti armatuuril ei olnud. Kostja leiab, et hageja on tgutsenud väljaspool mõistlikkuse printsiipi kasutades nõude esitamise aluseks sõidukit, millel on ajalooliselt igapäevaselt olnud parkimiskaart. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (

) § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017, 32-1-82-16, p 22). Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel seega tõendada, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu parkimisala kasutamise võimaldamiseks ja lepingule kohalduvad parkimislepingu tingimused, sh leppetrahvi kokkulepe. Hagejal lasub tõendamiskoormis leppetrahvinõude eelduseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Arvestades, et hageja nõuab leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist, tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et leppetrahv on muutunud sissenõutavaks alates kuupäevast, millest hageja viivist nõuab. 9. Kahjustatud pool kaotab

§ 159

lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg jääb rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16). 2

1. Hageja toob esile, et teatas leppetrahvinõudest pärast rikkumise avastamist pannes nõude sõiduki kojamehe vahele ning on esitanud tõendina sõidukist tehtud fotod. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja rikkus parkimistahvlil märgitud parkimistingimusi. Kohtu hinnangul on hageja fotodega (dtl 35-39) tõendatud, et kostja autol puudus parkimiskell või luba parkimiseks. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja teadis, et tuleb kasutada parkimiskaarti (kostja ise väljastas parkimiskaarte). Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, et tema sõidukil oleks nähtavale kohale asetatud parkimiskaart, mis annaks alusel võõral territooriumil tasuta parkida.
2. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused või et kostja seal ei parkinud.
3. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvinõue 40 eurot põhjendatud.
4. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude 20 eurot hüvitamiseks.

§ 113

2 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. 14. Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on

§ 1132 lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir.

Tegemist ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt võlaõigusseadus I. kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581). 15.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

1. TsÜS § 70 alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud hagi lisana kogu saadetud meeldetuletuskirjade sisu, kuupäevade, edastamisviisi ja adressaadi (dtl 41-42). Hageja on tõendanud meeldetuletuste edastamist. Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega kulud nagu päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, võlgniku kontaktandmete otsingu ja päringu kulud.
2. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 20 on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3
3. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 12,26 eurot ja jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmist. 19.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 20. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist tasumata põhinõudelt, sest see õigus tuleneb seadusest (

§ 113lg 1).

Perioodi 14.05.2021-03.07.2024 eest on seadusjärgne viivis põhinõudelt (40 eurot) 12,26 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 21. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 22. Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

1. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 2 tunni eest 338 eurot tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kulutustega. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses ning tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on õigusabikulud 120 euro ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulusid seega 240 (100+20+120) eurot.
3. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 4